Uuring: alkoholi odavnemine ja sissetulekute tõus suurendasid tarbimist

"Kui enne oli Lätis käimine rahvussport, siis nüüd on jäänud spetsoste tegema Lõuna-Eesti inimesed,” ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. "Piiriostude halb mõju on, et ostetakse suuri koguseid ning kogutakse varusid, mis lähevad ka tarbimisse."

Pilt: Albert Truuväärt

Uuring: alkoholi odavnemine ja sissetulekute tõus suurendasid tarbimist

Enn Tosso

"Kui enne oli Lätis käimine rahvussport, siis nüüd on jäänud spetsoste tegema Lõuna-Eesti inimesed,” ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. "Piiriostude halb mõju on, et ostetakse suuri koguseid ning kogutakse varusid, mis lähevad ka tarbimisse."

Kui 2018. aastal aastal joodi Eestis 10 liitrit absoluutalkoholi täiskasvanu kohta, siis eelmisel aastal kasvas see arv 10,4 -ni. "Siseturumüük kasvas," põhjendas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. "Kui esimesel poolaastal kasvas Läti piirikaubandus, siis teisel poolaastal aktsiis langes, hinnad langesid, piirikaubandus vähenes ning sisetarbimine kasvas."

Josing sõnas, et uuringut koostades tuginetakse väga paljudele allikatele, kuna see turg on komplitseeritud. "Kui palju on Soome turistid alkoholi ära viinud ning kui palju Eesti inimesed on ise välismaalt toonud? Kui suur on salaturg?" tõi Josing välja olulised küsimused, mida uuritakse.

"Välisturist Soomest ja Venemaalt ostis vähem, kuna hind oli neile kõrge," märkis ta.

Josing meenutas, et piirikaubandus Lätiga tekkis Eesti väga järsu aktsiisitõusu tagajärjel. 63 protsenti ostetavast alkoholist on lahjad joogid: õlu, vein, siider jne.

Eelmise aasta kasv tuli suures osas kangete alkoholide arvel, kuid kasvas veidi ka õlle ja veini tarbimine. "Kasv on tulnud kallimate kangete alkohoolsete jookide osas, viina tarbimine ei kasvanud. Luksustarbimine pole küll mõistlik, ent ei puuduta kõige nõrgemaid ja haavatavamaid gruppe," märkis ta.

Josing prognoosis, et tänavu aasta on alkoholitarbimine madalam, kuna koroonaviiruse tõttu on pärsitud seltsielu ning üritusi toimub vähem.

"Aktsiisi seisukohalt on pilt normaalne, ei saa midagi ette heita," möönis Josing. Ta meenutas, et Eesti aktsiisi laekumine oli enne meie aktsiisitõusu parem kui Lätis, kuid see muutus väga kiiretel aktsiistõusu aastatel vastupidiseks. Nüüdseks on olukord jälle normaalne.

Ta märkis, et jaehindade vahe meie ja Läti vahel pole absurdselt erinev – mitte nii nagu vahepeal oli, kui polnud Eesti jaekaupmeestel võimalik Läti kolleegidega konkureerida.

Josing meenutas, et viimane kord, kui alkoholihinnad langesid, oli 2004, mis oli seotud Euroopa Liiduga liitumisega. "Vahepeal on hinnad tõusnud ning eelmisel aastal oli üle pika aja hind odavam," märkis ta. Josing märkis positiivsena, et tarbija käitus suhteliselt mõistlikult ning tarbimise kasv polnudki nii suur. Ta meenutas, et ka sissetulekud kasvasid, mis mõjutas inimeste tarbimist.

Mõni maapood meenutab alkoholimuuseumi

Josing osutas, et maksu alandamine ei jõua alati jaehinda – odavamad kaubad odavnesid rohkem ning kallimad brändid odavnesid vähem. "Hea, et hind rohkem ei langenud, mis oleks ahvatlust osta kasvatanud," märkis ta. "Tegelik hinnalangus polnud nii suur, mida oleks võinud aktsiisilanguse tagajärjel oodata," märkis ta. "Kui enne oli Lätis käimine rahvussport, kuid nüüd on jäänud spetsoste tegema Lõuna-Eesti inimesed," ütles ta.

Sissetulekute tõus ja jaehindade langus oleks võinud Josingu sõnul veelgi suurema tarbimise kasvu kaasa tuua. "Hea, et niigi läks," võttis ta olukorra kokku.

"Piiriostude halb mõju on, et ostetakse suuri koguseid ning kogutakse varusid, mis lähevad ka tarbimisse," märkis Josing. Ta osutas, et Lätis käivad need, kes tarbivad alkoholi suurtes kogustes. Josing rääkis ka, et alkoholi kättesaadavuse osas meil muutusi pole olnud, registreeritud müügikohti on piisavalt – kes soovib, saab alkoholi kätte kergelt ning sortiment on väga suur.

"Viina osas on müstika, et on saada 54 kodumaist ning 81 importviina. Mõni maapoed meenutab justkui alkoholimuuseumi. Sama lugu on õllega. Tänu väikepruulikodadele on saada 250 marki õlut," sõnas ta. Siiski osutas ta statistikale, mille järgi viina tarbijate hulk kahaneb ning igapäevaseid viina ostjaid on marginaalne osa.

Ta võrdles alkoholi- ja tubakaturgu: kui 80 protsenti suitsetab ning 20 protsenti mitte, siis alkoholiga on pilt vastupidine – lõviosa inimesi tarbib enam või vähem suures koguses alkoholi.

Josing vaatles globaalset pilti ning osutas, et maailmas on riike, kus alkoholi tarbitakse minimaalselt – kas religioossetel või majanduslikel põhjustel. "Siiski härib inimesi kaasmaalaste tarbimine – enese tarbimine häribi muidugi vähem," möönis Josing.

Ta osutas, et võiks loota väiksema tolerantsi osas joobes sõitmise kohta. "Kogukonnas on arvamus, et inimene oli küll väga tore, ent sõitis joobes. Me ei tohi leppida sellega seni, kuni juhtub õnnetus. Lisaks majanduslikule poolele kaasneb palju õnnetusi ning kahjusid," rääkis ta.

Karsklane nõuab rangeid alkoholipiiranguid

Josing osutas, et mida vähem inimene tarbib, seda rangemaid piiranguid ta alkoholi kättesaadavusele riigilt soovib. "Iga inimene peaks olema eeskujuks teistele," tõi ta välja lahenduse. Ta möönis, et kõik on nõus, et teised peaks oma käitumist muutma, ent enese kohta pole inimene nõnda kriitiline.

Josing rõhutas, et alkoholiost Lätist ei tohiks olla mingi lõbus ettevõtmine. Sport ja alkohol ei lähe kokku. "Spordiüritused ja poolpurjus inimesed ei lähe kokku. Samuti ei sobi alkohol liiklusesse, mistõttu tanklates ei peaks alkoholi müüdama," sõnas ta. Kultuuriüritustel pole tema sõnul tegemist enamasti liigtarbimisega, kuid ka seal võiks olla mõttekoht, kuidas tarbimist piirata.

Tervise Arengu Instituudi direktor Annika Veimer ütles, et alkoholi odavnemine toob alati kahju suuremise. "Kui inimesel on rohkem vahendeid alkoholi tarvis, siis seda ta ka rohkem tarvitab. Eesmisel aastal suri 509 inimest, kes suri otseselt alkoholi tarbimise tagajärjel. See arv oli kõrgeim viimase kümne aasta jooksul," sõnas ta. Kõige noorem alkoholi tõttu surnud oli 28 aastane. Kõige levinum on maksa-alkoholtõbi, millele järgneb mürgistus.

Ta viitas värskele uuringule testostlemistest, mis näitas, et pooled teenindajad ei küsi noortelt alkoholi ostmisel dokumente. Suurim probleem on väiksemates kauplustes ja nooremate müüjate puhul.

Sõltuvusele otsitakse abi

Veimer soovitas tähelepanu pöörata ka ravivõimalustele, mis on küll kasvanud, ent ravi vajajaid on ka rohkem. "Eelmisel aastal pöördus 3200 inimest ravile," sõnas ta. "Eelarvamused on muutunud, üha enam otsitakse abi ning üha enam abi ka antakse," märkis ta.

Sotsiaalminister Tanel Kiik tõdes, et Eesti inimeste alkoholitarbimine on liiga kõrge, mis põhjustab lisatööd nii politseile kui tervishoiutöötajatele.

Küsimusele, kas aktsiisilangetus oli õige, vastas Kiik, et valitsus seisis kahe halva valiku ees. Ta rõhutas, et ta oli juba toona seisukohal, et aktsiisi ei peaks langetama.

Sõnum on tema sõnul selles, et igaüks saab anda panuse, et tarbimine oleks väiksem kui kuus liitrit aastas elaniku kohta. "Oleme sellest kaugel, liiga kaugel," sõnas ta. Kiik viitas paljudele liiklusõnnetustele ning tervisemuredele, mis saavad alguse märkamatult väikesest alkoholitarbimisest.

"Koroonaviiruse tõttu on terviseteemad fookuses, ühiskonnaliikmete tervist tuleb hoida ning mitte unustada, et koroonaviirus pole ainus. Alkoholi kuritarvitamine kuulub halvas mõttes edetabeli tippu," sõnas ta. Kiik ütles, et hoolimata alkoholi hinnalagusest on palju mõistlikumaid viise, kus oma raha, aega ja energiat kulutada. "Prooviks teha kaine suve," kutsus ta üles.

"Mida vähem sa tarbid alkoholi, seda vähem sa seda ka soovid," möönis ta. Sotsiaalminister ütles, et vähehaaval alkoholi tarbimist piirates jõuame märgatavate tulemusteni. Ta viitas ka sellele, et alkoholi reklaam ei too mingit positiivset mõju, vastuoksa ohustab neid inimesi, kellel on sõltuvus või tekib sõltuvus potentsiaalselt. "Tähtis on, et tarbimine enam ei kasvaks," sõnas ta.

Eesti elanikud tarbisid 2019. aastal täiskasvanud elaniku kohta keskmiselt 10,4 liitrit absoluutalkoholi, mida on 3,2 protsenti rohkem kui tarbiti aasta varem -  alkoholi tarbimise kasvu tõi alkoholi odavnemine alkoholiaktsiisi langetamise ja sissetulekute tõusu koosmõjus, selgub sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringust "Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2019. aastal".

2019. aastal tarbisid Eesti elanikud alkohoolseid jooke ühe täiskasvanu ehk 15+ vanuses inimese kohta absoluutalkoholiks arvestatuna keskmiselt 10,4 liitrit, millest suurima osa ehk 63 protsenti moodustasid lahjad alkohoolsed joogid, sealhulgas õlu 4,1 liitrit, viinamarjaveinid 1,9 liitrit ja teised lahjad alkohoolsed joogid 0,6 liitrit. Kanged alkohoolsed joogid moodustasid tarbitud alkoholist 3,8 liitrit, sealhulgas viin 2,3 liitrit ühe täiskasvanud elaniku kohta. Tarbimise kasv tuli peamiselt kangete ja kallimate alkohoolsete jookide ehk viski ja džinni osas. Viina tarbimine ei kasvanud ja õlle tarbimine kasvas varasema aastaga võrreldes üks protsent.

Laadimine...Laadimine...