Uuring: Eesti inimesed hindavad e-residentsust riigile kasulikuks

"E-residentsus on maailmas ainulaadne. Oleme loonud võimaluse, mis nihutab ettevõtluse piire avatuse ja läbipaistvuse suunas. Olla kogu maailmas unikaalne projekt tähendab ühtlasi seda, et õpime protsessi käigus," ütles e-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter.  

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Uuring: Eesti inimesed hindavad e-residentsust riigile kasulikuks

Toimetaja: Sandra Lepik

"E-residentsus on maailmas ainulaadne. Oleme loonud võimaluse, mis nihutab ettevõtluse piire avatuse ja läbipaistvuse suunas. Olla kogu maailmas unikaalne projekt tähendab ühtlasi seda, et õpime protsessi käigus," ütles e-residentsuse programmi tegevjuht Ott Vatter.  

Uuringufirma Norstati oktoobrikuise uuringu järgi hindab e-residentsuse programmi riigile kasulikuks 74 protsenti programmist kuulnud Eesti elanikest - võrreldes käesoleva aasta algusega on e-residentsuse programmi Eestile kasulikuks pidavate inimeste hulk kasvanud 15 protsenti, vahendas BNS.  

Vatteri sõnul näitab tulemus, et möödunud aasta lõpus koostöös rohkem kui 100 tippeksperdiga sõnastatud ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud uus e-residentsus 2.0 strateegia on leidnud ühiskondliku heakskiidu.

Uuringust selgus, et kolmandik e-residentsust Eestile kasulikuks pidavatest inimestest peab kõige olulisemaks programmi majanduslikku mõju riigile. Vatter märkis, et sellel aastal on jõutud mitme olulise tähiseni. "Aprillis jõudis e-residentide ettevõtete igakuine maksutulu esimest korda miljoni euroni ja juba septembris ületas e-residentide loodud Eesti ettevõtete aastane maksutulu esimest korda 10 miljoni euro piiri," tõi ta välja. Maksu- ja Tolliameti andmetele tuginedes on e-residentide loodud Eesti ettevõtete keskmine maksutulu aasta jooksul kasvanud 30 protsenti. 

Teadlikkus e-residentsusest püsib stabiilne

Uuringust selgus samuti, et teadlikkus e-residentsusest püsib stabiilne. Programmist on kuulnud kaks kolmandikku Eesti inimestest. Vatter rõhutab, et e-residentsuse eesmärk on teenida kogu ühiskonna huve. "On tähtis, et Eesti inimesed mõistaksid, milliseid võimalusi loob e-residentsus kõigile Eesti inimestele, nii linna- kui maainimestele," sõnas Vatter.

Lisaks otsesele majanduslikule tulule, mis moodustub e-residentidelt laekuvatest maksudest ja riigilõivudest, toob e-residentsuse programm Eestile suurt kaudset tulu. See moodustub e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust, e-residentide investeeringutest siinsetesse ettevõtetesse ja tulust, mille toovad e-residendid turismisektorisse. Ühtlasi loob e-residentsus riigile laiemat positiivset kuvandit rahvusvahelisel tasandil, mis aitab kaasa kohalike ettevõtete ekspordile.

Uuringu kohaselt peab e-residentsuse mõju Eestile kahjulikuks vaid neli protsenti programmist kuulnud inimestest. Suurimate ohtudena nimetatakse seejuures julgeolekut ja petturlust. Vatteri sõnul tegeletakse aktiivselt kitsaskohtade tuvastamise ning lahendamisega. "E-residentsus on maailmas ainulaadne. Oleme loonud võimaluse, mis nihutab ettevõtluse piire avatuse ja läbipaistvuse suunas. Olla kogu maailmas unikaalne projekt tähendab ühtlasi seda, et õpime protsessi käigus," ütleb Vatter.

Ta lisas, et e-residentsus 2.0 tegevuskava üks oluline tegevussuund on turvalisema süsteemi loomine e-teenuste kasutamisega seotud riskide maandamiseks. "Selle arendamisse suhtub ülima tõsidusega nii meie meeskond, kui kõik riigiametid, kellega käsikäes töötame," selgitab Vatter.

Viie aastaga on usaldus jõudsalt kasvanud

E-residentsuse programm saab detsembris viie aastaseks. Selle aja jooksul on usaldus programmi vastu rahvusvaheliselt jõudsalt kasvanud ja e-residentidele pakutakse ettevõtlusega tegelemiseks üha rohkem teenuseid. Vatteri sõnul on programmi uuele tasemele viimisel hoog sees. "Otsime järjepidevalt võimalusi riigile osaks saava nii otsese kui kaudse tulu kasvatamiseks. Eestis on mitmeid valdkondi, mis vajavad hädasti täiendavat rahastust ja e-residentide loodud Eesti ettevõtete maksud aitavad riigieelarvesse ressursse tekitada," sõnas Vatter.

Praeguseks on e-residentide poolt loodud ettevõtetest suurima panuse maksutulusse andnud IT-sektor, kutse-, teadus-, ja tehnikaalane tegevus ning finants- ja kindlustusalane tegevus.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 62 000 e-residendi Eestisse loonud üle 10 100 ettevõtte, milles töötab ligi 1700 inimest. Lisaks kaudsele majanduslikule tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programm ligi viie tegutsemisaasta jooksul toonud Eesti majandusele otsest tulu üle 31 miljoni euro.

Laadimine...Laadimine...