Uuring: Eesti inimeste töö- ja hariduskäik on Euroopas üks pikimaid

"Eesti inimeste haridus- ja töökarjäär on üks pikimaid Euroopas, kuid samas perega veedetud aeg on olnud üks väiksemaid," ütles Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur Liili Abuladze. "Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides on võimalik varem pensionile minna ja seejuures piisavalt hästi ära elada."

Pilt: Scanpix
Eesti Teadus

Uuring: Eesti inimeste töö- ja hariduskäik on Euroopas üks pikimaid

Toimetaja: Toomas Raag

"Eesti inimeste haridus- ja töökarjäär on üks pikimaid Euroopas, kuid samas perega veedetud aeg on olnud üks väiksemaid," ütles Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadur Liili Abuladze. "Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides on võimalik varem pensionile minna ja seejuures piisavalt hästi ära elada."

Eesti inimestel vanuses 50+ on võrreldes teiste Euroopa riikidega olnud pikem hariduskäik ning töökarjäär. Nii selgub üleeuroopalise kesk- ja vanemaealiste uuringu SHARE värske kogumiku tulemustest.

Kogumik keskendub kolmele teemale: kesk- ja vanemaealiste tervis, sotsiaalne keskkond ning sotsiaal-majanduslik staatus. Äsjailmunud raamat põhineb 6. ja 7.uuringulainel. Teos annab ülevaate 38 lühiuurimusest tervise ja sotsiaal-majandusliku seisundi seoste kohta.

Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teaduri Liili Abuladze sõnul on uuringu huvitav ja üllatav tulemus, et Eesti inimeste haridus- ja töökarjäär on üks pikimaid Euroopas, kuid samas perega veedetud aeg on olnud üks väiksemaid. Nende tulemuste järgi on Eesti sarnane teiste Põhjamaa riikidega.

"Ma arvan, et eestlased on kindlasti väga töökad. Lisaks on teistes riikides pikemat aega olnud institutsionaalsed või poliitilised meetmed, eriti Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides, mille järgi on võimalik varem pensionile minna ja seejuures piisavalt hästi ära elada," selgitab Abuladze.

Ta lisab, et teistes riikides on vanema põlvkonna naised tunduvalt rohkem lastega kodus olnud kui Eestis. Näiteks paljudes Lääne-Euroopa riikides on naised jäänud koju pärast laste saamist või töötavad osalise tööajaga.

Toitutakse ebatervislikumalt

Värsketest uuringutulemustest tuli veel välja, et sotsiaalne võrgustik ja kognitiivne võimekus on omavahel tihedalt seotud. Lisaks toituvad umbes 30 protsenti Eesti vanemaealistest (60+) ebatervislikult – st ei tarbi puu- ja köögivilju igapäevaselt.

"Üksi elavad vanemaealised inimesed Eestis on ebatervislikuma toitumisega kui leibkonnas teistega koos elavad inimesed. Seega teiste inimestega koos elamine võib mõjutada inimeste tervisekäitumist," selgitab Abuladze.

Mitmetes värske kogumiku artiklites on sündmusloolised andmed 7. lainest, et analüüsida näiteks isiksuse kujunemise rolli lapsepõlves ning selle mõju avaldumist hilisemas eas, terviselõhesid elukaare vaates seoses hariduse ja sissetulekutega, töökarjääride kirjeldusi, sotsiaalseid muutusi uuemates EL riikides ning viimase majandussurutise mõjusid.

SHARE (Survey on Health, Ageing and Retirement in Europe) on üleeuroopaline vanemaealist (50+) rahvastikku hõlmav küsitlusuuring, mis keskendub individuaalsele vananemisprotsessile ja seda mõjutavate põhjuslike seoste uurimisele. Tegemist on longituuduuringuga ehk samu inimesi uuritakse teatud aja tagant uuesti, et teada saada, mis on nende elus vahepeal muutunud.

SHARE paneeluuring sisaldab üle 120 000 50+ vanuses isiku (üle 297 000 intervjuu) andmeid ja seda viiakse läbi kõikides Euroopa riikides. Eestist osales 7. uuringulaines ligi 7000 inimest. Teaduskoordinatsiooni veavad Eestis Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse teadlased Luule Sakkeus, Tiina Tambaum ja Liili Abuladze. Teadlased teevad koostööd Statistikaametiga.

Tallinna Ülikoolis leiab selle aasta 29. oktoobril aset samuti suur SHARE konverents, kuhu tulevad uuringu peamised koordineerijad Saksamaalt ning teiste riikide eksperdid. Sügisel algab ka 8. uuringulaine.

Raamat uuringutulemustega on tasuta kättesaadav ja allalaetav siit.  

Laadimine...Laadimine...