UURING: Eesti lapsed langevad Euroopas enim vihakuritegude ja kallaletungi ohvriks

"Ma olin šokeeritud, kui selgus, et Eestis on EL-i riikidest kõige enam kallaletungide ohvriks langenud lapsi ja neid on ka kõige enam ähvardatud. See kõik toimub peamiselt koolis," ütles Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituudi lektor Anna Markina. Vägivalla ohvriks langevad lapsed nii välimuse kui ka viletsama majandusliku seisundi tõttu.

Pilt: Scanpix

UURING: Eesti lapsed langevad Euroopas enim vihakuritegude ja kallaletungi ohvriks (1)

Ragne Jõerand

"Ma olin šokeeritud, kui selgus, et Eestis on EL-i riikidest kõige enam kallaletungide ohvriks langenud lapsi ja neid on ka kõige enam ähvardatud. See kõik toimub peamiselt koolis," ütles Tartu Ülikooli avaliku õiguse instituudi lektor Anna Markina. Vägivalla ohvriks langevad lapsed nii välimuse kui ka viletsama majandusliku seisundi tõttu.

Euroopa Liidu liikmesriikides korraldatud "Laste hälbiva käitumise" uuringust selgub, et Eesti lapsed langevad enam vihakuritegude, kallaletungide ja küberkiusamise ohvriks kui teiste EL-i riikide lapsed.

"Olin šokeeritud, et Eesti on esikohal 15 EL-i riigi seas nende laste osas, kes on langenud röövkallaletungi ohvriks – neid oli ligi 6,5%. Tervelt 44% juhtumitest on toimunud koolis, 17% avalikes kohtades ning vaid 10% kodus," nentis uuringu Eesti osa läbi viinud Markina.

Kahjuks on Eestil hoida EL-is veel teinegi esikoht. Nimelt on tervelt ligi 7% meie noortest langenud vihakuritegude ohvriks – seegi näitaja on kõrgeim EL-i riikide seas – ja 48 % nendest juhtumitest toimus koolis. "Kallaletungi ja vihakuriteo ohvriks langeti kõige enam koolis või kooliõuel – 48% vihakuriteo ohvritest ja 44% kallaletungi ohvritest märkisid seda. Ohvrid tunnistasid, et 29% röövi sooritajatest oli alkoholijoobes ja 11% narkootikumide mõju all," ütles Markina.

Markina sõnul küsiti uuringus noortelt ka seda, kas keegi on neid ähvardanud või nende kallal vägivalda tarvitanud seoses majandusliku seisundi, usu või nahavärviga. "Kõige rohkem vihakuriteo ohvritest märkisid kiusamise põhjuseks "mõne muu isiksuse omaduse" (37%), s.t välimuse pärast, ülekaalulisuse pärast või muu iluvea pärast, sellele järgnes sotsiaalse seisundi pärast (23%) ja keele pärast (22%)."

 

Sallimatus laste seas

"Selline tulemus on mulle muidugi üllatus," ütles Tartu Ülikooli professor Dagmar Kutsar, kelle sõnul julgevad Eesti lapsed väljendada oma kogemust nagu teisedki Põhjamaade lapsed. "Samas, kui nad selliseid asju kogevad, siis see on tõsine signaal, kuigi oleks kummaline öelda, et Eesti on lastele kõige ebaturvalisem riik."

Markina selgitas, et üheks põhjuseks, miks Eesti koolilaste seas on vägivalda nii palju, võib olla perevägivald. "Riskifaktoriteks pole mitte ainult ise vägivalla ohvriks langemine, vaid ka selle pealtnägemine," mainis ta.

Kuna lapsepõlves pealt nähtud perevägivald jätab jälje kogu eluks, on ka Eestis pärast liitumist Istanbuli konventsiooniga vägivallakuriteo toimepanemisel raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine just lapse juuresolekul.

Markina rõhutas, et nii laste õigusrikkumiste kui ka ohvriks langemise kaitsefaktoriks on head suhted vanematega ja see, kui vanem tunneb lapse tegemiste vastu huvi. "Nendel lastel, kellel on vanematega head suhted, esineb õiguserikkumisi kaks korda vähem. Riskifaktoriks on aga vägivald peres ja vägivalla kasutamine lapse suhtes, samuti vanemate alkoholi ja narkoprobleemid."

 

Kas palgavaesus soodustab vägivalda?

Esmakordselt uuriti seekord ka vanemate välismaal töötamise seost laste õigusrikkumiste ja ohvriks langemisega. Selgus, et Eestis töötab ligi 17%-l lastest üks või mitu vanemat välismaal.

"Vanemate välismaale tööleminek mõjutab laste hälbivat käitumist just seetõttu, et iga neljas eesti noor jääb üksi koju, tema tegevuste üle puudub täiskasvanu silm ja koolid ei ole sellest alati teadlikud," tõdes Markina.

Ka teatud materiaalne heaolu on lastele siiski oluline, et vältida vihakuritegude ja koolikiusamise ohvriks langemist. "Kui lapsel pole lastekultuuris olulisi asju, siis sisuliselt tal pole piletit sellesse gruppi ja sellised lapsed on tunnistanud, et nad tunnevad end tõesti tõrjutuna," ütles Kutsar.

Kui mõnes riigis korvavad vaesust näiteks tugevad peresidemed, siis Eestis on ka nendega kehvasti. Meil on lahutatud perede arv Euroopa suurim, nagu ka üksikemade arv. Samuti on suhtlus pereliikmete ja põlvkondade vahel üha kesisem.

2014. aastal lahutati Eestis sisuliselt rohkem kui iga teine abielu. Iga neljas laps kasvab aga üksikvanema leibkonnas – kokku 55 665 alaealist last. Trend, kus lapsed kasvavad vaid ühe vanemaga, on Eestis süvenemas.

Leeni Hansson on oma uurimuses "Vanemlus Eesti peres pärast lahutust" (2010) välja toonud tõsiasja, et pärast lahutust nõrgenevad tihti ka lapse suhted isaga ja temapoolse suguvõsaga, ning kuna isad on kiiremad uuesti abielluma kui emad, siis halveneb ka lapse majanduslik olukord hoolimata sellest, kas isa maksab talle elatisraha või mitte, sest suurema osa oma sissetulekutest peab isa kulutama oma uuele perele.

Oma majandusliku olukorraga oli rahul vaid 13% alaealisi lapsi kasvatavatest lahutatud naistest.

 

Küberkiusamine on Eestis popp 

Eesti on esirinnas ka küberkiusamise poolest – tervelt 16% lastest on kogenud kiusamist interneti või telefoni sms-teel ning tüdrukud langevad meil reeglina rohkem küberkiusamise ohvriks kui poisid.

"Küberkiusamine on levinud, sest meil on IT-värk väga kaugele arenenud ja see maailm lastele hästi kättesaadav. Vanemad pole IT-vallas enamasti nii haritud kui lapsed ega oska seda maailma sageli kontrollida," lausus Kutsar. Samas võib talle ka vastu vaielda, sest Põhjamaade riigid on IT-vallas meist arenenumadki, kuid seal aitavad koolikiusamisele piiri panna võimsad kiusamisvastased programmid ning ühiskonna demokraatlikkust ja võrdset kohtlemist rõhutavad väärtushinnangud.

Tüdrukud langevad aga küberkiusamise ohvriks Kutsari sõnul rohkem oma füsioloogilise arengu tõttu. "Teismelistel neidudel tekib huvi vastassugupoole võrgutamise vastu ja neile tundub, et internetis on ohutu seda teha, samas võivad nad just nii ise kergesti ohvriks langeda," selgitas ta.

Tänapäeval on uue terminina kasutusel ka kohtinguvägivald, millest oli kahjuks teadlik vaid 25% noortest.

Lapse võimalused vägivallaga kokku puutuda on väga laiad – see võib toimuda nii kodus, koolis kui ka avalikus kohas.
"Kurb, aga Eesti laste vägivalla kogemus on suur. 18-24-aastastest meestest on peaaegu pooled kogenud lapsepõlves füüsilist vägivalda ja enam kui kolmandik kannatanud vaimse vägivalla all," nentis Markina.

Samaealistest naistest on neljandik kogenud lapsena füüsilist väärkohtlemist. Seksuaalset vägivalda on kogenud lapsena ligi 8% naistest. Tervelt 41% vägivallajuhtumitest on toime pannud ohvri lähedased.

 

Vihakuritegude arv kasvab

Kui praegu on peamised vihakuriteod noorte seas suunatud sama nahavärviga inimeste vastu, siis massiline pagulaste sissevool muudab olukorra veelgi keerukamaks.

"Ja seda ma tõesti kardan, sest praegu on tuha all liiga palju tuld," ütles Kutsar. "Meie koolid pole valmis teistsuguste õppurite vastuvõtuks ja õpetajad vajavad kiirelt koolitust, kuidas suhelda eri kultuuridest lastega, et nad oskaksid seda siis omakorda õpilastele edasi anda. Kuid see probleem on meil ka ilma pagulasteta juba olemas – skinheadid on ju Tartus mitmel korral välistudengeid rünnanud."

Professor Ülo Vooglaiu sõnul on kõige olulisem välja selgitada hälbiva käitumise põhjused. "Me peame uurima, millest sõltub inimese käitumine, millal nad tahaksid käituda korrektselt ja miks nad tahaksid austada enda ja teiste väärikust ning elada turvaliselt ja rõõmsalt, kartmata mingit ohtu teiste poolt," ütles Vooglaid ja lisas, et riik pole selliste faktorite uurimisele piisavalt tähelepanu pööranud.

"Sotsiaalne problemaatika pole minu teada veel kordagi Toompeal kõne all olnud selle 25 aasta jooksul. Sõna sotsiaalne on pandud praegu tähistama nende inimeste muresid, kes enam ei saa iseendaga hästi hakkama. Sotsiaalset pole selles aga midagi, need inimesed vajavad sotsiaalabi – süüa ja sooja tuba. Termin sotsiaalne on aga mittemateriaalse tähendusega," rääkis Vooglaid.

Vooglaid rõhutas, et inimese käitumise, sh hälbiva käitumise puhul on oluline psüühiline keskkond, kus inimene elab, ja see, kas inimesel on oma elus valikuvabadus või ta elab sundseisus.

"Kui inimene on sundseisus, siis ta ei saa otsustamises osaleda ning tal ei saa kujuneda vastutustunnet ega aktiivsust, mis on aga fundamentaalne ühiskonna elus. Ma olen püüdnud seda seletada siin ja seal, aga räägi nagu kurtidele kõrvadele. Paraku meie ülikoolides selliselt elu ei käsitleta ja see on tõesti metsik lugu ning seetõttu on meil ka Toompeal palju saadikuid, kellel pole õiget ettevalmistust, küll on aga neil seadusloome õigus, kuid kokkuvõttes ei saa nad aru, mida nad teevad," lausus Vooglaid.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...