Uuring: Eesti naispoliitik peab olema supernaine

Tartu Ülikooli doktorant Helen Biin uuris, kuidas näevav Eesti naispoliitikud ennast ja teisi. Ta tõi välja, et naine peab poliitikas põhjendama, miks ta seal on, tõestama, et tal on eeldused, mis annavad talle õiguse poliitikas olla, ja et ta on täitnud emakohuse ja see on poliitikuametist prioriteetsem. Aelle kõige kõrval peab naispoliitik vastama naiselikkuse mudelile ehk olema sõltuv, hooliv, altruistlik ja soovitavalt ka hea välja nägema.

Pilt: Ragne Jõerand

Uuring: Eesti naispoliitik peab olema supernaine

Ragne Jõerand

Tartu Ülikooli doktorant Helen Biin uuris, kuidas näevav Eesti naispoliitikud ennast ja teisi. Ta tõi välja, et naine peab poliitikas põhjendama, miks ta seal on, tõestama, et tal on eeldused, mis annavad talle õiguse poliitikas olla, ja et ta on täitnud emakohuse ja see on poliitikuametist prioriteetsem. Aelle kõige kõrval peab naispoliitik vastama naiselikkuse mudelile ehk olema sõltuv, hooliv, altruistlik ja soovitavalt ka hea välja nägema.

Uurimuses "Kortsus püksiviigid ja värvitud huuled. Poliitikuameti soolistatud konstrueerimine Eesti parlamendisaadikute narratiivides" uuris Tartu Ülikooli doktorant Helen Biin, kuidas näevad Eesti naispoliitikud ennast ja teisi.

Biin küsis seitsmelt naiselt, kes on olnud või on ka praegu riigikogus, mida tähendab nende jaoks olla poliitik ja milline on naise tee poliitikuks saamisel.

"Palusin neil kõigil rääkida ära nende poliitikuks saamise lugu ja anda oma arusaam sellest, miks nemad naisena on trüginud meeste "karjamaale" seda paremat ja haljamat rohtu sööma," ütles Biin.

Missioon tõi poliitikasse

Naispoliitikutest enamik väitis, et nemad on riigikogus missioonitundest ja et nad erinevad enda arvates teistest poliitikutest, kes on tulnud riigikogusse mugavalt ära olema.

"Mina pean olema eesmärgipärane ja ma pole siia tulnud mitte niisama istuma, eriti pean silmas just mehi," tõi Biin näitena välja selle, kuidas üks naispoliitik vastandas end teistele meespoliitikutele.

Oma missiooniks riigikogus pidasid naised vajadust lihtsustada ühiskondlikku või akadeemilist elu. "Siin olen ma hoobade juures ja saan midagi ära teha, aga kaugemalt pole see nii lihtne," leidsid riigikogulastest naised.

Enda lisamissioonina mainisid naised võimalust olla infole lähedale ja jagada seda laiadele massidele.

Samuti ei taha riigikogus olevad naised, et avalikkus suhtuks neisse kui staari, vaid pigem tõsisesse tegijasse. "Ma pole mingi staarike, et peaksin olema kogu aeg avalikkuse ees, aga samas ei taha ma ka, et mind võetaks feministi või naisõiguslasena." "Ma ei osanud ette kujutadagi, et Tartu Ülikooli doktorant alustab nagu ajakiri Kroonika. Ma ei armasta endast rääkida,"  nentis teine vastanu.

Teeb elu hinnaga tööd

Riigikogus olevad naised leidsid, et nende töö riigikogus on edukas ainult siis, kui selle tulemusena tuuakse ellu mingit erilist lisaväärtust. "Selleks pean ma olema väga töökas ja ma olengi. Samuti olen ma valmis kasvõi oma elu hinnaga ära tegema need asjad, mis ma olen lubanud."

Biini sõnu nägid kõik naispoliitikuid end kui tugevaid töörügajaid ja väitsid, et nad on pettunud, kui nad ei saa osaleda riigikogus komisjonide töös seaduseelnõude ettevalmistamisel.

Ainus, mille arvelt riigikogus olevad naised oma karjääri nimel kompromissi tegema ei nõustunud, olid nende lapsed. "Sa ei tohi kunagi öelda "ei" ja et sa ei suuda või ei saa midagi teha - tulgu see kasvõi mu enda tervise arvelt, aga laste arvelt ma küll midagi tegema ei hakka," väitsid kõik seitse küsitletut.

"Poliitika on ju ka rohkem nagu lastemäng ja mida need mehedki poliitikas muud on kui lapsed, keda peab ohjeldama," arvas üks vastaja.

Rahvuslik taust tõukas poliitikasse

Küsimusele, miks naise üldse hakkas poliitikasse pürgima, vastas enamik vastanuist, et tegemist on kodust saadud väärtuste ja traditsioonide jätkamise sooviga.

"Mul on eeldused olla poliitik – ma osalesin Vene ajal vastupanuvõitluses ja meie pere on oma loomult üleüldse väga eestimeelne. Leian, et need asjad annavad mulle õiguse olla ka nüüd Eesti poliitikas otsustamise juures."

Erakonna vahetamine ei tule mõttessegi

Kui meespoliitikute puhul tuleb sageli ette erakondade vahetamist, siis naispoliitikute jutust selgus, et nendel sellised ülejooksmised nii kergelt ei käi.

"Ma ei kujuta ette, et ma kunagi üldse vahetaksin erakonda, isegi siis kui tekiksid mingid konfliktid, sest minu maailmavaade lihtsalt ei luba seda. Minu jaoks on maailmavaade midagi püsivat ja kindlat ja seotud otseselt minu kui poliitiku missiooniga," väitsid kõik seitse naist Biini sõnul nagu ühest suust.

"Samas vastandasid nad end ka teiste naispoliitikutega, pidades ennast erilisemaks ja missioonitundelisemaks kui teised. Huvitav fenomene on aga see, et need nn erilised jooned olid kõigil naispoliitikutel tegelikult ühised. Aga siiski kõik seitse kinnitasid, et nad pole tavapoliitikud ja vastandasid end tavapoliitikule, kuid lahti jäi mõtestama, mis on see üldine arusaam tavapoliitikust," selgitas Biin.

Arusaamale iseendast kui kellestki erilisest tõi üks vastanu näite saadud tagasisidest enda kohta. "Mulle on sageli öeldud, et ma pole tüüpiline Eesti poliitik, kes enne kireb ja siis muneb, mina enne munen ja siis kiren," nentis vastaja.

Ei taha olla kvoodipoliitikud

Kuigi praegu on aktuaalne sookvootide teema, mille kohaselt peaks iga riigi parlamendis olema nn kohustuslikus korras vähemalt 50% naisi, siis enamik neist naistest, kes juba riigikogus sees olnud, seda mõtet enda osas ei jaganud.

"Ma ei taha olla ise see kvoodipoliitik, kes on sisse saanud parlamenti vaid seetõttu, et nii peab. Mina tahan olla valitud minu enda tegude pärast," leidsid mitmed vastajad.

Laadimine...Laadimine...