Uuring: elanikud tajuvad koroonaviiruse kohta leviva väärinfo ohtu

Praegustest meetmetest toetatakse kõige enam nakatunute ja kontaktsete kohustusliku isolatsiooniga jätkamist (94 protsenti) ning kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist (89 protsenti).

Pilt: Ilja Matusihis

Uuring: elanikud tajuvad koroonaviiruse kohta leviva väärinfo ohtu

Toimetaja: Toomas Raag

Rohkem kui kaks kuud pärast eriolukorra lõppu tunneb kaks kolmandikku Eesti elanikest, et koroonaviiruse kohta levib palju väärinformatsiooni ja selle taga on jätkuvalt vähene teadlikkus uue nakkushaiguse kohta, selgub Turu-uuringute AS-i värskest küsitlusest.

Ligi pooled vastanutest usuvad, et väärinfot levitatakse sihilikult, teatas uuringufirma esindaja esmaspäeval BNS-ile.

66 protsenti elanikest on seisukohal, et koroonaviiruse kohta levib palju ebatäpset infot ja veelgi rohkem inimesi (69 protsenti) arvab, et väärinfot levitatakse põhjusel, et viirusest teatakse vähe. 44 protsenti elanikest usub, et koroonaviiruse kohta levib palju petlikku ja sihilikult eksitavat infot ning kolmandik arvab, et väärinfot levitatakse tahtlikult eesmärgiga inimesi kahjustada.

Eesti elanikest 44 protsenti otsib teadlikult ja regulaarselt koroonaviiruse teemalisi uudiseid, samas kui viiendik püüab teadlikult viiruseteemalisi uudiseid vältida. Aktiivseid teabe otsijaid on rohkem teisest rahvusest, Kirde-Eesti elanike ning 50-aastaste ja eakamate seas, samas kui koroonaviiruse teemaliste uudiste vältimine on keskmisest sagedasem nooremas vanuserühmas 25–34.

Samas vanuserühmas ollakse ka kõige kriitilisemad koroonaviiruse teemalise informatsiooni kvaliteedi suhtes, arvates, et see on sageli ebatäpne või sihilikult kallutatud. Mida vanem vastaja, seda suurem on tema huvi koroonaviiruse teemaliste uudiste vastu.

Usaldus on  võtmetähtsusega

Turu-uuringute AS-i juhi Tõnis Stambergi sõnul on jätkuvalt oluline inimeste teavitamine läbi ametlike kanalite, mis annab kindluse, et informatsioon on õige ja vettpidav. Usaldus riigi erinevate ametkondade suhtes on siin võtmetähtsusega küsimus.

Peamisteks infoallikateks koroonaviiruse kohta teabe saamisel on elanikele jätkuvalt Eesti internetiportaalid ja ETV saated. Võrreldes juuni keskpaigaga teabekanalite kasutuses märkimisväärseid muutusi toimunud pole. Inimesi, kes koroonaviiruse kohta teavet saanud pole või teemast ei huvitu, on jätkuvalt väga vähe.

Elanikest 46 protsenti hindab end tänasel päeval kehtivate meetmetega hästi kursis olevaks ning 40 protsenti on üldjoontes kursis. 

72 protsenti elanikest on seisukohal, et terav kriis on möödas, sealjuures 67 protsenti peab sellest hoolimata vajalikuks valvsuse säilitamist ning ohutusabinõude järgimist, kuid viis protsenti arvab, et võib rahulikult edasi elada nagu vanasti. Elanike ohutunnetus püsib juunikuuga samal tasemel.

Võrreldes juuni keskpaigaga on kasvanud rahulolu kehtivate meetmetega ning vähenenud meetmete leevendamist soovivate elanike osakaal. Kehtivate meetmetega on rahul 68 protsenti elanikest ning see näitaja on eriolukorra teisest nädalast kuni praeguseni kõrgeimal tasemel. 13 protsenti soovib meetmete leevendamist ning 16 protsenti meetmete karmistamist.

Toetatakse kohustuslikku isolatsiooni

Praegustest meetmetest toetatakse kõige enam nakatunute ja kontaktsete kohustusliku isolatsiooniga jätkamist (94 protsenti) ning kõrge nakkusohuga riikidest saabunutele karantiini kehtestamist (89 protsenti). Enamasti toetatakse ka piiranguid meelelahutusasutustele (75 protsenti) ning sise- ja väliüritustele (71 protsenti). Toetatakse ka avalikus ruumis teistega kahemeetrise distantsi hoidmist (60 protsenti).

Elanikest 48 protsendi sõnul on koroonaviirusega seotud olukord vähendanud tema või tema perekonna sissetulekuid (juuni keskel 53 protsenti). Keskmisest sagedamini puudutab sissetulekute vähenemine mitte-eestlasi, Kirde-Eesti elanikke, keskharidusega inimesi ning vabakutselisi ja FIE-sid, ametialase staatuse järgi isiku- või klienditeenindajaid ning oskustöölisi.

Elanikest 83 protsenti vaatab enda sõnul tulevikku lootuse ja entusiasmiga (juuni keskel vastavalt 89 protsenti) ning 55 protsenti on vajadusel valmis elus riske võtma (juuni keskel 60 protsenti). Pessimismi tuleviku osas väljendavad keskmisest sagedamini teisest rahvusest Eesti elanikud ning inimesed, kelle töökoormus on viiruse levikust tingituna vähenenud.

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 1266 Eesti elanikku, kes olid 15-aastased ja vanemad. Regulaarse uuringu tellija on Riigikantselei ning see toimus 12. korda.

Seotud lugu: http://www.pealinn.ee/tagid/koik/eksperdid-euroopa-koroonakolded-ei-ole-mark-teisest-lainest-n256180

Laadimine...Laadimine...