Uuring: kolmandik Eesti pinnasest on kõrge radoonitasemega

"Radioaktiivsuse halvast mõjust inimese tervisele ollakse üldjuhul teadlikud, kuid ekslikult arvatakse, et see oht võib tekkida ainult näiteks tuumaelektrijaamades," sõnas keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Getlyn Denks. "Tegelikult pärineb suur osa kiirgusest just loodusest endast. Võimalikke tekkivaid terviseprobleeme saab aga vältida, kui mõtleme läbi kuhu ja kuidas oma hooneid ehitame." Eesti kuulub Euroopa Liidus viie kõrgema radooniriskiga maa hulka.

Pilt: Scanpix

Uuring: kolmandik Eesti pinnasest on kõrge radoonitasemega (2)

"Radioaktiivsuse halvast mõjust inimese tervisele ollakse üldjuhul teadlikud, kuid ekslikult arvatakse, et see oht võib tekkida ainult näiteks tuumaelektrijaamades," sõnas keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Getlyn Denks. "Tegelikult pärineb suur osa kiirgusest just loodusest endast. Võimalikke tekkivaid terviseprobleeme saab aga vältida, kui mõtleme läbi kuhu ja kuidas oma hooneid ehitame." Eesti kuulub Euroopa Liidus viie kõrgema radooniriskiga maa hulka.

Eesti radooniriski ja looduskiirguse atlase koostamiseks läbi viidud uuringu tulemustest selgub, et kolmandik Eesti pinnasest on kõrge radoonitasemega, vahendas BNS.

Eesti radooniriski ja looduskiirguse atlasesse on esmakordselt koondatud info kiirguste tasemest kogu riigis, uuringust selgub, et kõrge radoonitase on probleemiks kolmandikul Eesti pinnasest, edastas keskkonnaministeerium.

Eesti kuulub Euroopa Liidus viie kõrgema radooniriskiga maa hulka. Kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga alad on Põhja-Eestis Narvast Pakri saarteni. Kõrge radooniriskiga alasid leidub ka Lõuna-Eestis, peamiselt Luunja, Põlva, Tõrva ja Viljandi piirkondades, harvemini hajutatult ka mujal Eestis.

"Radioaktiivsuse halvast mõjust inimese tervisele ollakse üldjuhul teadlikud, kuid ekslikult arvatakse, et see oht võib tekkida ainult näiteks tuumaelektrijaamades. Tegelikult pärineb suur osa kiirgusest just loodusest endast. Võimalikke tekkivaid terviseprobleeme saab aga vältida, kui mõtleme läbi kuhu ja kuidas oma hooneid ehitame," ütles ministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Getlyn Denks.

Kokku uuriti atlase koostamiseks radooni ja looduskiirguse taset ligi 1500 uuringupunktis.

Radoon on looduslik lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas, mida leidub pea igal pool Eesti pinnases. Radoon pääseb hoonesse peamiselt hoonealusest pinnasest, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel radooniga arvestada. Kaasaja meditsiin on teinud kindlaks, et radoon on suitsetamise järel teisel kohal olev kopsuvähi põhjustaja.

Atlas on koostatud selleks, et seda saaks kasutada näiteks detailplaneeringute kehtestamisel ja erinevates uurimus- ning teadustöödes. Elanikud saavad kaartide põhjal hinnata, kas nende kodu või tulevane kodu asub radooniohtlikus piirkonnas.

Uuringu viis keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi OÜ Eesti Geoloogiakeskus ning seda rahastas SA KIK.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...