Uuring: korralikult magavad lapsed on eluga rohkem rahul

Eesti 12-aastased lapsed, kes magavad piisavalt, on eluga rohkem rahul kui nende vähesema uneajaga eakaaslased, selgus hiljutisest rahvusvahelisest laste subjektiivse heaolu uuringust. Kui lähtuda sellest, et 12-aastaste uneaeg peaks kestma vähemalt üheksa tundi, siis magab piisavalt vaid ligi kolmandik Eesti lastest. Kriitiliselt vähe, alla seitsme tunni, magab 14% Eesti 12-aastastest.

Uuring: korralikult magavad lapsed on eluga rohkem rahul

Toimetaja: Toomas Raag

Eesti 12-aastased lapsed, kes magavad piisavalt, on eluga rohkem rahul kui nende vähesema uneajaga eakaaslased, selgus hiljutisest rahvusvahelisest laste subjektiivse heaolu uuringust. Kui lähtuda sellest, et 12-aastaste uneaeg peaks kestma vähemalt üheksa tundi, siis magab piisavalt vaid ligi kolmandik Eesti lastest. Kriitiliselt vähe, alla seitsme tunni, magab 14% Eesti 12-aastastest.

Kuigi otseselt ei selgunud uuringust vähese uneaja põhjused, äratavad tähelepanu mõned seosed. Kauem magavad need lapsed, kes veedavad sagedamini aega koos perega ning kelle pereliikmed hoolivad ja aitavad mure korral. Samuti on uneajaga seotud see, kui palju hoolib lapsest tema õpetaja.

Kauem magavad ka need, kes saavad nii kodus kui ka koolis osaleda oma elu puudutavate otsuste tegemisel. "Võib öelda, et kui laps kogeb kodus ja koolis hoolimist ja tuge ning temaga arvestatakse, siis tunneb ta end turvaliselt ja magab kauem," sedastas üks uuringu tegijatest, Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika assistent Kadri Soo.

uni1

Une kestus koolipäevaeelsel ööl ja eluga üldine rahulolu 12-aastaste Eesti laste hinnangul. Allikas: Children’s Worlds, Eesti andmed, 2018

Uuringust selgus muu hulgas, et koolitööde tegemine ei tähenda vähem magamist. Isegi vastupidi – pikema uneajaga lapsed õpivad rohkem. Samuti leiti seos, et vähem magavad lapsed kasutavad sagedamini sotsiaalmeediat: lastest, kes lähevad magama enne kella 22, kasutab iga päev sotsiaalmeediat 64%, kuid pärast südaööd magama minevate laste seas on see osakaal 86%. "Need tulemused viitavad sellele, et vähese uneajaga lapsed tunnevad end sagedamini peres üksikuna, mistõttu nad otsivad seltsi internetist, sealsest meelelahutusest ja netisõpradelt – juhul kui need on sõbrad," nentis Kadri Soo. 

Laste heaolu uurimisrühma juht, Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Dagmar Kutsar lisas, et uuringu käigus küsiti lastelt ka nende toimetuleku kohta koroonakriisi ajal. "Valdavalt ütlesid lapsed, et eriolukord võimaldas harjutada ise oma aega planeerima ja sealjuures lubada endale hommikul pikemat und. Kuna distantsõpe tähendab niigi palju arvutikasutust, paistavad selle ahvatlused olevat kahanenud," rääkis Kutsar.  

Veel selgus rahvusvahelisest uuringust, et oma eluga kõige enam rahul olevad 12-aastased elavad Balkani maades, Lõuna-Euroopa riikides, aga ka Israelis ja Norras. Keskmisest vähem on oma eluga rahul Kagu-Aasia ja Brasiilia lapsed. Kõigis riikides keskmiselt hindasid uuringus osalenud lapsed oma rahulolu skaalal 0–11 hindega 8,7. Eesti laste rahulolu eluga jääb selle keskmise juurde ning sarnaneb väga Soome, Poola ja Saksamaa laste rahulolumääraga. Kõigis riikides keskmiselt on oma eluga täiesti rahul 54% 12-aastastest lastest. Eesti lastest on täiesti rahul 52% ja Soome lastest 46%.

uni2

Sõpradega kohtumise sagedus väljaspool koolitunde 10- ja 12-aastaste Eesti laste hinnangul. Allikas: Children’s Worlds, Eesti andmed, 2018

Kodu, sõbrad ja kool mõjutavad laste heaolu väga palju. Euroopa riikide võrdluses peavad oma koduseid suhteid kõige paremaks Albaania 12-aastased, aga ka Norra ja Ungari lapsed. Keskmiselt kõige kehvemad hinnangud on Venemaa, Saksamaa, Itaalia ja Walesi lastel. Eesti lapsed hindavad Euroopa keskmisest rohkem perega koos olemist, kehvemaks peavad nad aga vanemate valmisolekut nende arvamust kuulda võtta. Nagu Euroopa lapsed keskmiselt, arvavad ka Eesti lapsed, et sõbrad käituvad nendega hästi. Seevastu sõpradelt saavad nad vähem abi kui paljude teiste Euroopa riikide lapsed.

uni3

Eesti laste vastused väitele "Kui mul on mure, siis sõber aitab mind". Allikas: Children’s Worlds, Eesti andmed, 2018

Siiski on Eesti lapsed rohkem rahul pere ja sõpradega kui suhetega koolis ja õpetajate suhtumisega neisse. Eesti laste koolile antud heaoluhinnangud jäävad Euroopa keskmisele alla. Meie lapsed nõustuvad kõige vähem sellega, et õpetajad kuulavad neid ja arvestavad nendega. Kooli juures hindavad Eesti lapsed kõrgemalt turvalisust. Samas on nad keskmisest kriitilisemad klassikaaslaste suhtes: rahulolu klassikaaslastega on üks Euroopa kehvemaid.

Näib aga, et eriolukord on klassikaaslaste väärtust Eesti laste silmis suurendanud. "Sõbra väärtust tunned siis, kui ei saa temaga tavapäraselt suhelda. Eriolukorra ajal selgus laste ütlustest, et enim tunnevad nad puudust otsesuhtlusest sõpradega, mistõttu oleks parem kooli naasta. Üldiselt lapsed ei leia, et kriisiajal oleks heaolu palju kahanenud, kuid eriolukorraga seoses tõid nad esile senisest suurema koduse närvitsemise ja koolitööde kasvanud mahust tuleneva stressi. Samal ajal kergitab nende heaolu perega koosolemine ja ‑tegutsemine," rääkis Kutsar. 

Laste heaolu uuringu "Children’s Worlds" kolmandas laines, mis toimus 2018. aastal, osales 35 riigist üle 128 000 lapse. Vastasid 2., 4. ja 6. klassi õpilased, kes on enamasti 8-, 10- ja 12-aastased. Eestis tehti uuring 42 koolis, sh neis, kus õpe on täielikult või osaliselt vene keeles. Ankeedi täitis üle 3000 lapse, mis moodustab kõikidest Eesti samavanustest lastest 7–8% ja on vanuserühma suhtes esinduslik. Kaks kolmandikku vastanutest täitis ankeedi eesti keeles, kolmandik vene keeles. Eesti uuringu korraldas Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi laste ja perede heaolu uurimisrühm 2017/2018. õppeaasta sügistalvel.

Lisaks tehti tänavu aprillis, koroonakriisi keskel, 44 intervjuud 4–16-aastaste lastega, et uurida nende subjektiivset heaolu ja toimetulekut, muu hulgas küsides laste arvamusi distantsõppe kohta.

Laadimine...Laadimine...