Uuring: kriis on teise pensionisamba vajadust kõrgemalt hindama pannud

"Kui headel aegadel mõeldakse rohkem oleviku peale, siis uuringutulemused näitavad, et kriis paneb inimesed mõtlema rohkem ka tuleviku peale," põhjendas Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.

Pilt: Dmitri Povilaitis
Eesti

Uuring: kriis on teise pensionisamba vajadust kõrgemalt hindama pannud

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kui headel aegadel mõeldakse rohkem oleviku peale, siis uuringutulemused näitavad, et kriis paneb inimesed mõtlema rohkem ka tuleviku peale," põhjendas Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.

Koroonaviirusest tingitud kriisi tõttu hindab rohkem kui 40% eestimaalastest teise pensionisamba vajalikkust nüüd kõrgemalt kui varem, selgus Luminori Baltimaades läbiviidud pensioniuuringust.  

Luminori uuringutulemustest selgus, et eriolukord on mõjutanud Baltimaade inimeste suhtumist teise pensionisambasse ning kõige positiivsem muutus on toimund eestlaste seas. Kriisi tagajärjel hindab senisest kõrgemalt teise pensionisamba vajadust 41% Eesti, 32% Läti ja 30% Leedu elanikest. 

Eestis ja Lätis ning mõnevõrra ka Leedus on tulemused veelgi kõrgemad nooremate vastajate seas: 23–34 aastaste vanusegrupis hindavad teist pensionisammast varasemast kõrgemalt 45% Eesti, 39% Läti ja 31% Leedu inimestest. 

"Kõik keerulised olukorrad pakuvad võimalusi neist õppida ja teha midagi teisiti," ütles Pikkani. "Kui headel aegadel mõeldakse rohkem oleviku peale, siis uuringutulemused näitavad, et kriis paneb inimesed mõtlema rohkem ka tuleviku peale. Ebakindel olukord annab inimestele mõista, et tulevikuks tuleb valmis olla ning sellesse peab ka ise panustama."

Pikkani lisas, et turuolukorra kontekstis pole õiget ega valet hetke, millal oma pensioniks säästmisega alustada, kuid kindlasti peab see olema järjepidev ning selle järjepideva käitumisega tuleb alustada oma elu võimalikult varajases tsüklis. "Ei tasu lasta end heidutada, kui majanduslanguse ajal on fondide tootlikkuse ees miinusmärk, sest nii tõusud kui langused on turu loomulik osa. Erinevatel aegadel ja järjepidevalt oma pensionisse panustamine aitab vähendada üldist riski ning tasakaalustada olemasolevat pensioniportfelli," lisas ta.

Kui lähtuda inimeste sissetulekust, siis uuringust selgus, et teist pensionisammast hinnatakse enim keskmise või kõrgema sissetulekuga inimeste seas ehk nende hulgas, kelle sissetulekud on 601–900 eurot või rohkem kui 900 eurot pereliikme kohta kuus. Keskmise sissetulekuga inimeste hulgas näeb teist pensionisammast varasemast väärtuslikumana Eestis 48%, Lätis 39% ning Leedus 35% inimestest. Kõrgema sissetulekuga inimeste hulgas hindab seda Eestis 46%, Lätis 34% ja Leedus 30% inimestest.  

Näitajad on mõnevõrra kõrgemad ka nende hulgas, kelle sissetulek on kriisiajal jäänud samaks või tõusnud – 44% eestimaalaste, 34% Läti ja Leedu elanike seas. Samuti hindavad pensionisambasse panustamist kõrgemalt need, kes on eriolukorra tõttu jäänud kaugtööle. Eestlaste seas on see 50% ning lätlaste ja leedukate hulgas 40%. 

Ametialade lõikes väärtustavad Eestis teist sammast nüüd kõrgemalt need inimesed, kes töötasid eriolukorra ajal n-ö eesliinil, kelleks on näiteks meditsiinitöötajad, politsei ja ka toidukaupluste töötajad. Eesliinil töötavatest inimestest hakkas teise sambasse kogumist rohkem väärtustama 50% vastajatest. 

Laadimine...Laadimine...