UURING: Lapsed omastavad õhust 30% rohkem saastet kui täiskasvanud

Hiljutine uuring Inglismaal näitas, et lapsed omastavad sisse hingatavast tänavaõhust 30% rohkem saasteaineid kui täiskasvanud. "Kahjuks on see jah paratamatu, sest oma kehamassi kohta hingavad lapsed täiskasvanutest rohkem, või siis tihemini," kommenteeris Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru, et lapsi tuleks tihedama liiklusega tänavate äärest võimalikult eemale hoida.

Pilt: Scanpix

UURING: Lapsed omastavad õhust 30% rohkem saastet kui täiskasvanud

Virkko Lepassalu

Hiljutine uuring Inglismaal näitas, et lapsed omastavad sisse hingatavast tänavaõhust 30% rohkem saasteaineid kui täiskasvanud. "Kahjuks on see jah paratamatu, sest oma kehamassi kohta hingavad lapsed täiskasvanutest rohkem, või siis tihemini," kommenteeris Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru, et lapsi tuleks tihedama liiklusega tänavate äärest võimalikult eemale hoida.

Uuring hõlmas nelja suurt Inglismaa linna, Manchesteri, Leedsi, Glasgow`d ja Londonit ning selles leiti, et oma kasvu tõttu on lapsed heitgaaside suhtes täiskasvanutest märksa vastuvõtlikumad. Sealhulgas on ohtlikud diiselkütuse põlemise heitmed: lämmastikoksiidid (NOx). Lämmastikoksiidid on nähtamatud, kuid ohtlikud ennekõike astma- ning südame- ja veresoonkonnahaiguste põdejatele. Pikema aja jooksul mõjutavad need meid kõiki.

Autosalongis mürgisem kui kõnniteel

Inglise väljaanne The Independent kirjutas, et juhuslikult 21. juuniks ehk Puhta Õhu Päevaks valminud uuringu järgi on olukord sama hull või isegi hullem nende laste jaoks, keda autodes tiheda liiklusega tänavatel kooli veetakse.

Kuigi võiks arvata, et autosalong kaitseb heitgaaside eest, hingatakse tiheda liiklusega tänavatel autosalongis kaks korda enam saasteaineid sisse kui tänava kõrval kõnniteel. Seega kujuneb näiteks metroo suurlinnades märksa tervislikumaks liikumisvahendiks ja lastele mugavust pakkuvad lapsevanemad võivad oma järeltulijatele ummikutes istudes karuteene osutada. "Kuna lastel kopsud alles arenevad, siis need on algkooliealistel ja noorematel eriti haavatavad," selgitas Londoni kuninganna Mary ülikooli professor Jonathan Grigg.

Professori arvates on laste kopsude kaitsmine väga oluline, vältimaks hilisemaid kroonilisi haigusi nagu astma jt. ÜRO lastefondi (UNICEF) Inglise kontori uuringu järgi tuleb aga taas mängu number 30: nimelt 30% Inglise lastest elavat "mürgise õhuga tsoonides".  Sellistes oludes kasvab praegu Inglismaal 4,5 mln last. Varasemad uuringud on näidanud, et isegi väikseimad positiivsed muutused õhu kvaliteedis, säästavad märgatavalt laste tervist ja sealtkaudu ka maksumaksja rahakotti. UNICEFi Londoni esindaja Amy Gibbs nimetas uuringute tulemusi šokeerivateks, ehkki saastatud õhu kahjulikkuses pole midagi uut. Kui Londonis maratoniks mõned tänavad liikluseks sulgeti, langes nendel saastus hoobilt 89%.

Eestis pole teada olevalt laste kokkupuuteid heitgaaside saastusega eraldi vaadeldud. Küll leiti 2016. a Tartu Ülikooli ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse laiema põhjalises uuringus, et maapinnalähedane osoon põhjustab Eestis pikaajalisel kokkupuutel sellega keskmiselt kuni 134 varajast surma aastas, mis teeb kokku 1 287 kaotatud eluaastat aastas ning keskmine oodatava eluea kaotus elaniku kohta on ligi 1,5 kuud.

Kui sõna "osoon" seostub inimese jaoks millegi hea või kasulikuga, sest kaitseb osoon ju meid päikesekiirguse eest, siis maapinnalähedane osoon on "halb osoon". Tegemist on raskekujulise saastajaga, mis sisse hingamisel kahjulik ning võib kahjustada põllusaaki, puid ja muud taimestikku. Alumise kihi osoon on linnasudu peamine komponent, ehk lihtsalt öeldes heitgaaside jm saasteainete omavahelise reaktsiooni tulemusena tekkinud "kokteil".

Kas õhusaaste põhjustab IQ vähenemist?

Inglismaal korraldatud uuringut kommenteerides ütles Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsent Hans Orru, et lapsi tuleks tihedama liiklusega tänavate äärest nõnda palju eemal hoida kui elukorraldus seda vähegi võimaldab. Mida maapinnale ehk autode summutitorude tasemele ligemal, seda saastatum on õhk. Täiskasvanutest 30% rohkem saastet hingavad lapsed sisse aga ka muudel põhjustel kui nende kasv: "Kahjuks on see jah paratamatu, sest oma kehamassi kohta hingavad lapsed täiskasvanutest rohkem, või siis tihemini."

Mis puutub saasteainete tungimisse autosalongi, mis tiheda liiklusega tänaval sees istujaid saaste eest ei kaitsvat, siis siin jäi Orru pisut eriarvamusele: "See oleneb saasteainest, näiteks kevadise tolmu osakeste vastu kaitseb auto päris hästi. Üldiselt, mida uuem auto, seda hermeetilisem salong ja parem õhufiltri süsteem."

Orro sõnul on õhusaaste mõjust lastele tehtud maailmas päris palju uuringuid. "Muuhulgas on leitud, et õhusaaste põhjustavat IQ vähenemist, aga millest see tuleb, pole avastatud, võib-olla mõjub see mingite põletike kaudu," nentis teadlane, et avastamisruumi leidub selles valdkonnas väga palju. Eesti õhu kvaliteedi ja "halva osooni" esinemise kohta pole Orro sõnul pärast 2016. aastat aga uut uuringut tehtud.

Kuna nn halva osooni näol on tegemist keemilistes protsessides tekkiva saastega, on peale lokaalselt tekkivate algainete väga suur roll ka teistest riikidest ilmastikuga siia saabuvatel ainetel. Seetõttu ongi suurimad nn halva osooni sisaldused Eestis ilmnenud  Lääne-Eestis ja Harjumaal.   

Tuntud lastearst, dr Adik Levin väitis, et Eesti on siiski nn arenenud tööstusega suurriikide kõrval elamiseks üks tervislikumaid paiku Euroopas – seda ka õhukvaliteedi osas. "Tegelikult oleme ikka looduse ja õhupuhtuse osas väga heas olukorras, eriti kui võrrelda Hollandi ja teiste tiheda asustusega riikidega," nentis Levin.

Laadimine...Laadimine...