UURING: Mehi peab naistest liidrirolli sobivamaks alla kolmandiku eestlastest

"Alates 2016. aastast on suhtumine antud küsimuses märgatavalt muutunud. Tänasel päeval võime kindlasti öelda, et valdav enamus Eesti inimesi ei pea mehi paremateks liidriteks kui naisi," ütles Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Tanel Paas. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

UURING: Mehi peab naistest liidrirolli sobivamaks alla kolmandiku eestlastest (2)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Alates 2016. aastast on suhtumine antud küsimuses märgatavalt muutunud. Tänasel päeval võime kindlasti öelda, et valdav enamus Eesti inimesi ei pea mehi paremateks liidriteks kui naisi," ütles Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Tanel Paas. 

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel läbi viidud uuringutes on alates 2016. aastast küsitud, kas mehed sobivad poliitikas ja ettevõtluses liidrirolli paremini kui naised. Viimati küsiti antud küsimust selle aasta juunis ning siis arvas 30,5% vastajatest, et mehed sobivad liidrirolli paremini. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.

9. juulil ilmus uudisteportaalis Delfi artikkel Mõttekoda Praxis lühiaruandest, kus toodi välja, et 49% Eesti elanikkonna arvates sobivad mehed poliitilisteks liidriteks paremini kui naised. Andmed pärinesid 2016. aastal läbi viidud uuringust. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on sarnast küsimust küsinud alates 2016. aastast iga-aastases valijaskonna väärtushinnangute uuringus, mida viib läbi Turu-uuringute AS ning viimati selle aasta juunis veebiküsitluses, mille viis läbi Norstat Eesti AS. Sealt selgub, et praktiliselt iga aasta on vähenenud nende inimeste osakaal, kelle arvates sobivad mehed liidrirolli paremini ning järjest suurem osa vastajaid sellega ei nõustu. 

Vastajatel on palutud iga kord anda oma hinnang järgmisele väitele: "Üldiselt sobivad mehed poliitikas ja ettevõtluses liidrirolli paremini kui naised." Väidet on palutud hinnata 4-palli skaalal, kus vastusevariantideks on "Olen täiesti nõus", "Pigem olen nõus", "Pigem ei ole nõus", "Ei ole üldse nõus" ning alati on võimalik vastata ka "Ei oska öelda". Erinevates uuringutes on olnud vastused järgmised: 

 

2016 jaanuar, Turu-uuringute AS (valim 795)

2017 jaanuar, Turu-uuringute AS (valim 795)

2018 jaanuar, Turu-uuringute AS (valim 786)

2019 jaanuar, Turu-uuringute AS (valim  1004)

2020 jaanuar, Turu-uuringute AS (valim 808)

2020 juuni, Norstat Eesti AS (valim 1000)

Olen täiesti nõus/Pigem olen nõus

43,7%

43,4%

37,4%

39,6%

35,6%

30,5%

Pigem ei ole nõus/Ei ole üldse nõus

51,8%

52,2%

56,5%

55,6%

60,5%

62%

Ei oska öelda

4,5%

4,4%

6,1%

4,9%

3,9%

7,5%

 

Viie aasta jooksul läbi viidud uuringutest on näha, et 2016. aastal nõustus 43,7% vastajatest, et mehed sobivad poliitikas ja ettevõtluses liidrirolli paremini kui naised ning napilt üle poole (51,8%) ei olnud selle väitega nõus. Edaspidi on aga olnud selge trend selles suunas, et üha vähem vastajaid peab mehi liidrirolli sobivamateks kui naisi. Viimati (selle aasta juunis) nõustus sellega 30,5% vastajatest ning valdav enamus (62%) mitte. 

Tulemusi kommenteerides ütles Paas, et Praxise kasutatud andmetes on küsitud naiste sobivuse kohta poliitilise liidrirolli ning Ühiskonnauuringute Instituudi andmetes naiste sobivuse kohta liidrirolli poliitikas ja ettevõtluses. Samuti on Praxise kasutatud andmetes küsitletud kogu elanikkonda ning Ühiskonnauuringute Instituudi poolt Eesti kodanikke. 

"See mõnevõrra selgitab, miks Praxise kasutatud 2016. aasta andmetes pidas mehi liidrirolli sobivamaks 49% ning Ühiskonnauuringute Instituudi sama aasta andmetes 44%. Sellega aga erinevused piirduvad ning Ühiskonnauuringute Instituudi järgnevad uuringud näitavad, et alates 2016. aastast on suhtumine antud küsimuses märgatavalt muutunud ning Praxise kasutatud andmed on seetõttu vananenud. Tänasel päeval võime kindlasti öelda, et valdav enamus Eesti inimesi ei pea mehi paremateks liidriteks kui naisi," ütles Paas. 

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...