Uuring: paljudele käsitöö eriala lõpetanutele jääb kutse hobiks

Lõpetanute arv tekstiilkäsitöö, keraamika ja mööblirestaureerimise erialadel ületab märkimisväärselt võimalusi oma oskusi sissetuleku saamiseks kasutada ning omandatud kutse jääb paljudele hobiks, selgus tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA tuleviku-uuringust.

Pilt: Albert Truuväärt
Haridus Tarbija

Uuring: paljudele käsitöö eriala lõpetanutele jääb kutse hobiks

Toimetaja: Toomas Raag

Lõpetanute arv tekstiilkäsitöö, keraamika ja mööblirestaureerimise erialadel ületab märkimisväärselt võimalusi oma oskusi sissetuleku saamiseks kasutada ning omandatud kutse jääb paljudele hobiks, selgus tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA tuleviku-uuringust.

OSKA uuringujuhi Urve Metsa sõnul on kutseõppes käsitöö õppimine populaarne eelkõige täiskasvanute hulgas ja õppureid jagub. "Sageli on tegemist hobiõppega, sissetuleku saamiseks neid oskusi tihti ei kasutata," selgitas Mets.

Tekstiilkäsitöö valmistajaid lõpetab igal aastal üle 80, kuid tööturule on neid aastas juurde vaja 15, mööblirestaureerimise eriala lõpetab aga kümme korda enam õppureid, kui neile töövõimalusi leidub.

"Kuna enamik õppureid on täiskasvanud, võiks neile pakkuda sobivamaid täiendõppe võimalusi oma oskuste arendamiseks. Kutsekoolid võiksid selle arvelt praegusi õppemahtusid vähendada, korraldades tekstiilkäsitöö ja keraamika õppekavadele vastuvõttu üle aasta," tõi Mets välja uuringus pakutud lahenduse.

OSKA uuringu järgi jääb teatrites puudu tehnikutest, keda piisavalt kutsekoolides ei õpetata. Noored asuvad pigem õppima valgus-, heli- ja videokunstnikuks ning teatris tehnikuna töötada ei ole motiveeriv.

Muusikakoolide ja -ringide pedagooge ei jätku, eriti väljaspool tõmbekeskusi. Kõrge vanuse tõttu tuleb ka muusikapedagooge ja koorijuhte lähiajal asendada. Noored eelistavad aga professionaalseks muusikuks õppimist ega näe enda karjääri muusikapedagoogina. Valik muusikapedagoogina töötamiseks tehakse õpingute järgselt, mistõttu jääb pedagoogikateadmistest puudu.

OSKA kultuuri ja loometegevuse esimeses uuringus analüüsiti etenduskunstide, käsitöö, muuseumide, muusika, raamatukogude ja spordi tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2026 ning esitati ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda täita.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.

OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Laadimine...Laadimine...