Uuring: pea pooltel ei ole vingugaasiandurit

"Kahjuks on vingugaas viimastel aastatel põhjustanud nii hukkunute kui ka kannatanutega õnnetusi, mida oleks saanud ära hoida, kui vingugaasiandur oleks nähtamatust vaenlasest õigel ajal häiresignaaliga märku andnud," ütles Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Uuring: pea pooltel ei ole vingugaasiandurit

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kahjuks on vingugaas viimastel aastatel põhjustanud nii hukkunute kui ka kannatanutega õnnetusi, mida oleks saanud ära hoida, kui vingugaasiandur oleks nähtamatust vaenlasest õigel ajal häiresignaaliga märku andnud," ütles Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe. 

Käes on sügis, mis tähendab, et paljudes kodudes algas aktiivne kütteperiood. Kütmisel võib aga tihti ununeda vingugaasi ohtlikkus. Seda näitab ka sellel aastal Gjensidige läbi viidud küsitlus, millest selgus, et pea pooltel vastanutest puudub vingugaasiandur. 

Gjensidige kahjukäsitluse osakonna juhi Maarika Mürgi sõnul on oluline tõsta teadlikkust vingugaasist. "Meedias on viimastel kuudel kajastatud mitmeid traagilisi sündmusi, mille on põhjustanud vingugaasi mürgistus. Sellest hoolimata selgus Gjensidige ja Nielseni koostöös läbi viidud uuringus, et pea pooled eestlastest alakasutavad meetmeid oma tervise ja kodu turvalisuse tagamiseks."

Kindlustusettevõte Gjensidige viis läbi lisaks küsitluse, et teada saada eestlaste kütteharjumused ja enim levinud kindlustusviisid. Saadud tulemustest selgus, et ligi  pooltel eestlastel (45%) on keskküte, millele järgneb ahikütte (22%) ja gaasikütte (13%) kasutamine. 

Kuigi ahi- ja gaasiküte on eestlaste seas populaarne, siis tuli uuringust välja, et vingugaasiandur ei ole kodus olemas peaaegu pooltel eestlastel, sest 44% inimestest tunnistas vingugaasianduri puudumist. Vastanutest 39%-l on olemas üks andur maja või korteri peale ja 16%-l igas toas. 

"Kahjuks on vingugaas viimastel aastatel põhjustanud nii hukkunute kui ka kannatanutega õnnetusi, mida oleks saanud ära hoida, kui vingugaasiandur oleks nähtamatust vaenlasest õigel ajal häiresignaaliga märku andnud," ütles Tähe. 

Enim väärtustatakse kodu 

Koostöös Nielseniga tehtud uuringust ilmnes, et eestlased peavad oma kõige kallimaks varaks kodu. 85% vastanutest tõdes, et nende hindamatuim materiaalne vara on maja või korter. Samas tunnistasid ainult pooled (50%) vastanutest, et omavad kodukindlustust ja veerand (26%) ei kasuta ühtegi ohutusmeedet. 

"Tulemused näitavad, et kuigi eestlased väärtustavad oma kodu, siis selle kindlustamist ei peeta vajalikuks," ütles Mürk.  

2018. aastast on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on selliseks seadmeks gaasil töötav veesoojendi või katel. Mõistlik on vingugaasiandur paigaldada ka siis, kui sinu kodus on kütteseadmed, mis võivad ohtlikku vingugaasi tekitada, näiteks puuküttel ahi, kamin, pliit, katel jne.. 

Ohutusse panustamiseks saab iga Gjensidige kodulehelt ostetud vähemalt aastase kodupoliisiga soovi korral kaasa vingugaasianduri. Kampaania kestab 5.11-30.11.2019.

Laadimine...Laadimine...