UURING: Tõsiste käitumisprobleemidega lapsi solgutatakse abistamise asemel sobimatute teenuste vahel

Tõsiste käitumisprobleemidega laste suunamine teenustele pole Eestis süsteemne ega vajaduspõhine, selgus Praxise värskest uuringust. "Peamine teenuse valiku kriteerium on kättesaadavus, mistõttu on tavapäraseks praktikaks laste „solgutatamine“ erinevate sobimatute teenuste vahel ja liialt sageli sobiva teenuseni ei jõutagi," tõdevad uurijad. "Süsteemne sobimatutele teenustele suunamine loob olukorra, kus laste käitumisprobleemid aja jooksul pigem võimenduvad kui vähenevad."

Pilt: Scanpix/ pilt on illustreeriv
Pere Eesti

UURING: Tõsiste käitumisprobleemidega lapsi solgutatakse abistamise asemel sobimatute teenuste vahel (1)

Toimetaja: Triin Oja

Tõsiste käitumisprobleemidega laste suunamine teenustele pole Eestis süsteemne ega vajaduspõhine, selgus Praxise värskest uuringust. "Peamine teenuse valiku kriteerium on kättesaadavus, mistõttu on tavapäraseks praktikaks laste „solgutatamine“ erinevate sobimatute teenuste vahel ja liialt sageli sobiva teenuseni ei jõutagi," tõdevad uurijad. "Süsteemne sobimatutele teenustele suunamine loob olukorra, kus laste käitumisprobleemid aja jooksul pigem võimenduvad kui vähenevad."

Justiitsministeeriumi tellitud Praxise mõttekoja läbi viidud uuringust selgub, et tõsiste käitumisprobleemidega lapsed jäävad Eestis tihti vajaliku ja ajakohase abita. "Eestis puuduvad siinsetele oludele kohandatud ja valideeritud hindamisinstrumendid tõsiste käitumisprobleemidega lastele riskide ja vajaduste hindamiseks ning suunamisprotokollid, millele tuginedes otsustada, milliseid teenuseid laps vajab ja kuhu teenusele tuleks laps suunata," kirjutatakse uuringu kokkuvõttes.

Eelnevast tulenevalt ei ole Praxise hinnangul tõsiste käitumisprobleemidega laste suunamine teenustele Eestis süsteemne ja vajaduspõhine. "Peamine teenuse valiku kriteerium on kättesaadavus, mistõttu on tavapäraseks praktikaks laste „solgutatamine“ erinevate sobimatute teenuste vahel ja liialt sageli sobiva teenuseni ei jõutagi," tõdevad uurijad.

Abistamise asemel on puudulik süsteem loonud olukorra, kus lapse probleemid pigem süvenevad. "Süsteemne sobimatutele teenustele suunamine loob olukorra, kus laste käitumisprobleemid aja jooksul pigem võimenduvad kui vähenevad ning riiklikke ressursse kulub kallitele teenustele, millest ei ole kasu nii lapsele, tema perele kui ka ühiskonnale laiemalt."

Alustalaks kool ja tervishoiusüsteem

Tõsiste käitumisprobleemide esimesed ilmingud on uurijate sõnul nähtavad koolis ja tervishoius, mistõttu on esimesed kontaktid teenustega hariduslikud tugiteenused ja psühhiaatria. "Nende teenuste kättesaadavusest ja kvaliteedist sõltub olulisel määral, kuivõrd käitumisprobleemid vanuse kasvades võimenduvad ja laps jõuab edasi õiguskaitse- ja sotsiaalsüsteemi," kirjutatakse uuringu kokkuvõttes.

Tõsiste käitumisprobleemidega laste seas on Praxise uurijate sõnul psüühikahäired pigem reegel kui erand, häireid on lapsel sageli isegi mitu. Lisaks on paljudel alkoholi- või narkosõltuvuse probleemid.

"Tänased tõsiste käitumisprobleemidega lastele pakutavad teenused ei ole sobivad psüühilise erivajadusega lastele, kelle käitumine on sageli äärmiselt vägivaldne, raskesti mõistetav ja ettearvamatu," kirjutavad uurijad. "Oskamatust selliste lastega toime tulla tunnistavad ka spetsialistid ise."

Uuringust selgub, et hetkel puudub Eestis andmekogumise süsteem, mis võimaldaks hinnata tõsistele käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste kvaliteeti, mõju ja kulutõhusust. See tekitab potentsiaalselt olukorra, kus teenustele suunatud riiklikke ressursse ei kasutata parimal võimalikul viisil.

Aitaks ravikodude loomine

Praxise uurijad soovitavad probleemi lahenduseks muuseas ravikodu teenuse välja arendamist, mis pakub nii tervishoiu-, haridus- kui sotsiaalteenuseid ja on mõeldud kõrge riskiga, vägivaldsetele ja raskete psüühikahäiretega lastele, kes täna oma psüühiliste erivajaduste tõttu erikooli või vanglasse ei sobi.

Veel pakutakse välja käitumisprobleemide teenuste vajaduste hindamiseks hindamisinstrumendi ning juhtumikorralduse süsteemi loomist. Lisaks on nende hinnangul vaja suurendada ka perepõhiste teenuste kättesaadavust ning kaasajastada vanglas pakutavaid teenuseid.

Tõsiste käitumisraskustega laste ja noorte probleemid on sageli komplekssed ja pikaajalised, mistõttu on nad elu jooksul kokku puutunud nii haridus-, sotsiaal-, tervishoiu- kui korrakaitsesüsteemi teenustega. Uuringu käigus analüüsiti, milliseid teenuseid eri süsteemides tõsiste käitumisprobleemidega lastele ja noortele võimaldatakse; kas pakutavate teenuste mahud on adekvaatsed; kuivõrd dubleerivad eri süsteemide teenused teineteist ja millistest teenustest on puudu.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...