Uuring: üle 60 protsendi eestimaalastest kergitaks alkoholi maksumäära

64 protsenti Eesti elanikest avaldas värskes maksutahte uuringus toetust tervist kahjustavate toodete – näiteks alkoholi ja tubaka – kõrgemale maksustamisele.

Pilt: Scanpix

Uuring: üle 60 protsendi eestimaalastest kergitaks alkoholi maksumäära

Toimetaja: Toomas Raag

64 protsenti Eesti elanikest avaldas värskes maksutahte uuringus toetust tervist kahjustavate toodete – näiteks alkoholi ja tubaka – kõrgemale maksustamisele.

Seejuures toetas seda täielikult 37 protsenti ning pigem pooldas 27 protsenti Eesti elanikest, samas kui pigem või üldse mitte nõus tervist kahjustavate toodete kõrgema maksustamisega oleks ligi kolmandik, selgus maksu- ja tolliameti (MTA) tellimusel valminud avaliku arvamuse uuringust.

Tervist kahjustavate toodete kõrgema maksustamisega nõustuvad sagedamini naised kui mehed, eestlased kui mitte-eestlased, valitsuse suhtes usaldavad kui umbusaldavad ning riiklike teenustega rahulolevad kui rahulolematud Eesti elanikud.

Toetus tervist kahjustavate toodete kõrgemale maksustamisele kasvab koos haridustaseme ja hinnanguga oma majandusliku toimetulekuga rahulolule. Sissetuleku osas on toetus suurim üle 1200 euro kuus ning madalaim 401–800 eurot kuus teenivate eestimaalaste seas.

Seejuures nõustuvad tervist kahjustavate toodete kõrgema maksustamisega sagedamini alkoholi mitte tarvitavad kui tarvitavad eestimaalased, samuti pooldavad seda rohkem mittesuitsetajad kui suitsetajad.

Alkoholi tarvitajate seas kasvas tervist kahjustavate toodete kõrgema maksustamise toetamise osakaal ka lähtuvalt alkoholi tarbimise sagedusest – vähemalt kord nädalas alkoholi tarvitajatest toetas kõrgemat maksustamist 49 protsenti, üks kuni kolm korda kuus tarvitajatest 64 protsenti ning harvem kui kord kuus tarvitajatest 78 protsenti.

Kuid salaalkoholi ja -tubakat ostaks vähemalt mõnel korral 43 protsenti Eesti elanikest, kui nad oleksid sagedased tubakatoodete ja alkoholi tarvitajad ning neil avaneks võimalus osta neid tooteid juhututtava kaudu ligi poole odavamalt kui lähimas kaupluses. Iga kord või sageli oleks aga valmis seda tegema 16 protsenti ning harva või üksikutel juhtudel enam kui neljandik eestimaalastest.

Samal ajal ei toetanud pooled eestimaalased keskkonda kahjustavate toodete – kütus, pakendid ja muu taoline – kõrgemat maksustamist, samas kui selle pigem või täiesti pooldajate osakaal oli 5 protsendi võrra madalam.

Kusjuures 72 protsenti Eesti elanikest ei tangiks tavalise diislikütuse asemel eriotstarbelist diislikütust mitte kunagi isegi teades, et see on tavalisest diislist odavam ja hinnates oma vahelejäämise võimalust väikeseks. Iga kord või sageli oleks valmis seda tegema aga 8 protsenti elanikest.

Madalamat sissetulekut teenivate inimeste väiksemat maksukoormust toetab valdav enamik Eesti elanikke, sealjuures pooled on sellega täiesti nõus ning vastuseis on kahanenud aastaga 12 protsendile.

Toetus kõrgema sissetulekuga inimeste suuremale maksukoormusele on samas tagasihoidlikum – täiesti või pigem pooldaval seisukohal on ligi kaks kolmandikku ning vastu on veidi alla 30 protsendi Eesti elanikest.

Ühtlasi on 56 protsenti Eesti elanikest täiesti või pigem veendunud, et enamik inimesi tasub makse hirmust, viiendik ei ole aga sellega pigem ning 7 protsenti üldse nõus.

Uuringus osales 1200 juhuvalimi teel leitud vastajat vanuses 15–74 eluaastat, keda küsitleti tänavu augustis ja septembris. Uuringut viidi läbi teist aastat järjest. 

Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada Eesti elanike hoiakud ja uskumused maksukäitumise, MTA tegevuse, maksualaste normide, riskide ja karistuste ning Eestis kehtiva maksusüsteemi osas.

Laadimine...Laadimine...