Uuring: uus poliitiline liikumine Eesti 200 saaks üle künnise

"Nende toetus on mai esimeses pooles mõõdetuna kuus protsenti. Isegi Res Publica ei saanud esimesel korral mõõdetuna sellist tulemust," ütles Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog. "Kindlasti on see praegune tulemus puhtalt emotsiooni pealt. On veel vara öelda, kas selline hetkeemotsioon võiks kuidagiviisi ka konkreetseks valimiskäitumiseks realiseeruda," lisas ta.

Pilt: Scanpix

Uuring: uus poliitiline liikumine Eesti 200 saaks üle künnise

"Nende toetus on mai esimeses pooles mõõdetuna kuus protsenti. Isegi Res Publica ei saanud esimesel korral mõõdetuna sellist tulemust," ütles Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog. "Kindlasti on see praegune tulemus puhtalt emotsiooni pealt. On veel vara öelda, kas selline hetkeemotsioon võiks kuidagiviisi ka konkreetseks valimiskäitumiseks realiseeruda," lisas ta.

Kui uus poliitiline liikumine Eesti 200 osaleks riigikogu valimistel, siis äsjase erakondade populaarsusuuringu tulemuste kohaselt pääseks ta riigikokku, kuna seda toetaks kuus protsenti poliitilist eelistust omavatest valijatest, selgus BNS-i ja Postimehe tellitud uuringust.

"Nende toetus on mai esimeses pooles mõõdetuna kuus protsenti. Isegi Res Publica ei saanud esimesel korral mõõdetuna sellist tulemust," ütles Kantar Emori uuringujuht Aivar Voog BNS-ile. "Selline tulemus peegeldab kodanike ootusi uue erakonna järele, seni on seda tüüpi vastajad suure tõenäosusega valinud uuringus etteantud nimekirjast kas Vabaerakonna, rohelised või ka vähesel määral EKRE-t," lisas Voog.

Tema sõnul toetaks uut jõudu inimesed, kes püüavad olemasolevate suurte erakondade asemel leida alternatiivi, sellist erakonda, mis vastanduks selgelt suurtele. "Seda tüüpi valijate eelistused on tavaliselt juhuslikud, kuna nende eelistused on veel välja kujunemata ning võivad kergesti muutuda," märkis Voog.

"Kindlasti on see praegune tulemus puhtalt emotsiooni pealt. On veel vara öelda, kas selline hetkeemotsioon võiks kuidagiviisi ka konkreetseks valimiskäitumiseks realiseeruda," lisas ta.

Uurigu kohaselt on Eesti 200 eelistajad pigem nooremad mehed, nende hulgas on keskmisest rohkem ka maa-asulate elanikke.

Teiste erakondade osas küsitlus suuremaid muutusi ei näidanud, populaarseim on jätkuvalt Reformierakond 32 protsendiga, teisel kohal on Keskerakond 21 protsendiga. "Neid kahte, tugeva brändiga erakonda mingi uus võimalik poliitiline liikumine, mis võiks muutuda erakonnaks, mõjutab esialgu vähe," tõdes Voog.

Suuruselt kolmanda toetusega on endiselt Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), mida toetas mais 16,7 protsenti vastanutest. EKRE toetus oli aprillis 19,1 protsenti.

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) toetas mais 11,9 protsenti, Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) 5,1 protsenti, Vabaerakonda 4 ja Eestimaa Rohelisi 2,9 protsenti. Rahva Ühtsuse Erakonda ja Eesti Iseseisvusparteid toetas kumbagi 0,2 protsenti vastanutest.

Valitsuskoalitsiooni moodustavate Keskerakonna, SDE ja IRL-i kogutoetus oli 38 protsenti, mis on alla 40 protsendi juba viiendat kuud järjest. "Valitsuskoalitsiooni toetavad põhiliselt mitte-eestlased, tallinlased, naised ja pensionärid," märkis Voog.

Kantar Emor näitab erakondade reitinguprotsente nendest, kellel on erakondlik eelistus, seega "ei oska öelda" vastanute protsent elimineeritakse. Andmete näitamise selline viis muudab erakondade reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Mais oli "ei oska öelda" osakaal 22,5 protsenti. Maksimaalne statistiline viga ±3,1 protsenti.

Kokku küsitles Kantar Emor 10.-16. maini veebiintervjuude meetodiga 888 kodanikku vanuses 18-74 aastat.

Laadimine...Laadimine...