ÜÜRNIKE LIIT: «Sundüürnikele tuleb tagada Siberisse saadetutega võrdsed õigused!»
«Inimeste valu leevendaks väga palju see, kui nad saaksid tunnistatud represseeritud isikuteks võrdselt nendega, kes olid Siberisse saadetud,» ütles Eesti üürnike liidu koordinaator Feja Räim sund-üürnike konverentsil. «Oleks tarvis, et nad saaksid vähemalt samad soodustused: kolmekordse pensioni represseerituna oldud aja eest, tasuta taastusravi ja hooldekodukulude tasumise.» Pilt: Eesti üürnike liidu koordinaator Feja Räim on valmis sundüürnike eest võitlema kuni võiduka lõpuni.

ÜÜRNIKE LIIT: «Sundüürnikele tuleb tagada Siberisse saadetutega võrdsed õigused!»

Ragne Jõerand

«Inimeste valu leevendaks väga palju see, kui nad saaksid tunnistatud represseeritud isikuteks võrdselt nendega, kes olid Siberisse saadetud,» ütles Eesti üürnike liidu koordinaator Feja Räim sund-üürnike konverentsil. «Oleks tarvis, et nad saaksid vähemalt samad soodustused: kolmekordse pensioni represseerituna oldud aja eest, tasuta taastusravi ja hooldekodukulude tasumise.»

Ligi 200 inimest tõstis eelmisel nädalal konverentsil «Lõpetagem omandireform õigusriigile kohaselt» käe, et toetada uuele riigikogule petitsiooni esitamist, millega viimaks hüvitatakse inimestele ebaõiglase omandireformiga tekitatud kahjud nii moraalselt kui ka rahaliselt.

Inimesi kiusati taga ja lasti töölt lahti

«Tegelikult valdas mind selline tunne, et inimesed küll praegu tõstavad käe, aga need ohud, et meie õigused ikkagi jalge alla tallatakse, on väga reaalsed. Minu mure põhjuseks on see, et ma olen näinud, kuidas eri mõistetega manipuleeritakse ja sellega meie õigusi rikutakse,» rääkis Räim.

«Manipuleerimine ja ümbernimetamine – see on ju väga vana võte, nimetada üks asi uue sõnaga. Juba KGB ajal tehti nii, ja see poliitika kogu aeg jätkub. Inimesed tehakse lihtsalt lolliks. Me peame oleme väga valvel, et see petitsioon meil õnnestuks, sest palju neid võimalusi meil ikka tuleb. Nii palju aastaid on see vaidlus juba käinud,» tõdes Räim.

Räime sõnul on üheks manipulatsiooni näiteks oma kodudest ilma jäänud inimeste nimetamine sundüürnikeks. «Tegelikult on ju tegemist korterivaldajatega, kes said omale korterid orderi alusel. Riigikogu poliitilise otsusega võeti neilt ära õigus oma korterile ja hakati neid nimetama sundüürnikeks. Sellised manipulatsioonid kogu aeg käivad. Tegelikult oli ju tegemist inimeste deporteerimisega oma kodudest, nende represseerimisega. Neid inimesi hakati taga kiusama, lasti töölt lahti ja mõnitati pressis. Paljusid sundüürnikke hakati nimetama kommunistideks, asotsiaalideks ja venelasteks. Püüti selgeks teha, et oled ise kõiges süüdi,» rääkis Räim. «Riik nimetas inimeste oma kodust väljatõstmist aga hoopis sooduserastamisõigusest ilma jäämiseks. See kõlab nii, nagu ma oleksin tahtnud kaubamaja aktsiaid osta, aga ma ei saanud seda kümne euroga, vaid pidin maksma sada.»

Poole jalaga kodutu

Räim ise jäi ilma Tallinna südalinnas Sakala tänaval asuvast 70 m2 korterist, kus olid parkettpõrandad ja kõrged laed. Korteri hinnaks oli kolm ja pool miljonit Eesti krooni ja seda korterit üüritakse praegu välja 2000 euro eest kuus.

«Tulin alles hiljuti majast mööda ja vaatasin, kui koledaks see on tehtud, miljööväärtus on täiesti ära rikutud. Selle maja on omale saanud inimesed, kellel pole olnud mitte mingisugust esteetilist maitset ja ilutunnetust. Kahju, et Tallinnas on selliste inimeste poolt palju arhitektuuriväärtusi ära rikutud,» mainis Räim.

Paljudel omandireformi käigus kodust ilma jäänutel pole seni päris oma elamist, nii ka Räimel. «Nii ta on, et mul pole tegelikult seniajani oma elamispinda. Elan korteris, mis kuulub minu tütrele, aga tütre perel on endal väga kitsad olud ja neil oleks ruumi vaja. Ma olen poole jalaga kodutu. Jäin oma kodust ilma 1993. aastal, sellest on nüüd möödas 22 aastat,» kõneles Räim. «Nii kaua me oma õiguse eest võitleme, kuni selle saame. Mind on aidanud vastu pidada viha. Olen täis elutervet viha, see viha toidab mind. Kui ma seda ei vihkaks, mis tehti, siis ma oleks vist idioot!»

Linn aitas väljatõstetuid korteritega

«Võib ka nii olla, et erakorterit üürides on seal tapeedid maas ja prussakad lippavad ringi, samas kui linnalt võib saada üürile tuttuue korteri,» ütles abilinnapea Eha Võrk.

«Inimesed, kes tõsteti kodust välja, peavad saama riigilt mingi hüvitise,» leidis Võrk. «Ka omanike keskliidu esindaja ütles, et omandireform viidi läbi ebaõiglaselt, esialgu pidi see toimuma hoopis teisiti. See tehtud halb tegu tuleb heastada kas või kompensatsioonina. Tuleb leida rahaline kate, et ka need inimesed, kes jäid erastamisõigusest ilma, poleks ebavõrdsemas seisus võrreldes nendega, kes said võimaluse oma kodu erastada. Osal inimestel võeti lihtsalt kodu ära, samas said teised inimesed, kes elasid samuti nõukogude ajal saadud korterites ja kelle kodusid ei tagastatud, need päriseks. Rääkisin konverentsil ühe inimesega ja tema ütles, et tunneb end seetõttu ebaõiglaselt kohelduna. Ja tal on õigus – üks inimene sai erastada oma korteri ja maksab ainult kommunaale, teine aga peab maksma lisaks ka üüri. Tallinna linn on püüdnud munitsipaalmajas korteri saanud inimestele vastu tulla ja määranud väga mõistliku üüri. Kõige uuemates majades on ruutmeeri hind 1,92 eurot, mis tähendab, et umbes 31,3 m2 suuruse korteri eest tuleb üüriks ligikaudu 50 eurot. Vabal turul antakse kortereid näiteks Lasnamäel üürile, küsides 6-7 eurot m2 eest. Võib ka nii olla, et kui lähed erakorterit üürima, siis on tapeedid maas ja prussakad lippavad ringi, samas Tallinna linn ei anna kunagi uuele üürnikule endise üürniku poolt lagastatud ja räpast korterit – me teeme enne kõik korda ja mõnele naeratab õnn nii, et saavad linnalt üürile tuttuue korteri.»
 

Laadimine...Laadimine...