Uus jäätmeseadus viib prügiveo hinnad kosmilistesse kõrgustesse

Valitsus tallab ettevõtjate lobitöö tulemusel üle omavalitsuste õigusest ise oma asju otsustada ning keelab linnadel ja valdadel prügivedamist korraldada.

Uus jäätmeseadus viib prügiveo hinnad kosmilistesse kõrgustesse

Kai Maran

Valitsus tallab ettevõtjate lobitöö tulemusel üle omavalitsuste õigusest ise oma asju otsustada ning keelab linnadel ja valdadel prügivedamist korraldada.

Plaanitav seadusemuudatus tähendab, et omavalitsus ei tohi enam odavamat hinda pakkuvat ja hoolsaimat prügivedajat hankega välja selgitada ning ühes paigas võib tegutseda mitu vedajat. "Kuna loobutakse senistest riigihangetest, loobutakse ka teenuste fikseeritud hinnast," ütles abilinnapea Arvo Sarapuu. "Seni oli näiteks ühe kogumismahuti tühjenduse hind kokku lepitud kohaliku omavalitsuse ja jäätmevedaja lepingus."

Uue eelnõu järgi kujuneks hind jäätmevedaja suva järgi, kusjuures ettevõte saab õiguse hinnakirja muuta. Sel moel tühistab keskkonnaministeeriumi eelnõu omavalitsusjuhi hinnangul kogu senise jäätmehoolduse süsteemi, seades sellega elanikud otseselt hinnatõusu löögi alla.

Sõmeru vallavanema Peep Vassiljevi sõnul on riigi poliitika heitlik ja selge perspektiivita. "Alustame sellest, et oleme juba kohaliku omavalitsuse seaduse järgi kohustatud jäätmehooldust korraldama, ja seda seadust pole keegi muutnud," rääkis Vassiljev. "Nüüd plaanib riik jäätmeseadust muuta asja sisusse süüvimata, ja aimata võib jäätmevedajate lobitööd. Kõige halvem on, et riik pole oma otsustes kuigi järjekindel."

Vastukäivad otsused

Näiteks asutati Vassiljevi sõnul omal ajal MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus just riigi survel, kuid nüüd soovib seesama riik kohaliku omavalitsuse või tema volitatud mittetulundusühingu jäätmevedaja leidmisel kõrvale jätta. Muudatuste jõustudes omavalitsused jäätmeveo hankeid enam ei korraldada ei saa. Eesti linnade liidu hinnangul tühistab jäätmeseaduse ja keskkonnatasude muutmise seaduse eelnõu olemasoleva jäätmehoolduse süsteemi ja see toob kaasa hinnatõusu.

"Kui senise seaduse järgi korraldavad jäätmevedu kohalikud omavalitsused, valides parima pakkumise riigihanke kaudu, siis uue seaduse jõustudes jääksid riigihanked üldse ära ja jäätmefirmad hakkaksid klientidega ehk korteriühistute või majaomanikega lepinguid sõlmima otse," rääkis linnade liidu tegevdirektor Jüri Võigemast.

"See aga lubab firmadel klientidele oma tingimusi ja hindu dikteerida, sest omavalitsuste korraldav käsi jääb vahelt ära. Eriti kasulik on seadusemuudatus jäätmefirmadele maal, kus sõiduteekonnad pikemad ja teenustasusid võib seetõttu oodata hinnatõus."

Lootused uuel riigikogul

"Vaatame, mida 1. märts toob ja kes otsustavad asju järgmises riigikogus," sõnas Vassiljev. "Ega ükski seadus pole nii põlistav, et seda ümber teha ei saaks."

Erakondade erimeelsused jäätmeveo osas on teravad. Kui omavalitsuste proteste esile kutsunud reformi on tinginud Reformierakonna ja sotside mullusest koalitsioonilepingust, siis Keskerakond läheb valimistele vastu sootuks teise seisukohaga.

"Muudame jäätmeseadust selliselt, et omavalitsus saaks pakkuda oma elanikele soodsaimat ja kvaliteetseimat korraldatud jäätmeveo teenust," seisab 10. jaanuaril vastu võetud Keskerakonna valimisplatvormis.

Vassiljevi sõnul eeldaks korralik seadusandlus esmalt riigikontrolli erapooletut auditit, mis kümneaastase perioodi jooksul selgitaks välja omavalitsuste korraldatud jäätmehoolduse tegeliku kasuteguri, enne kui tormakalt uuenduste kallale asuda.

"Seni on riigil ühtne tulevikuvisioon puudunud ja tegutsetud on päevakajaliselt, eri huvigruppide survel," tõdes Vassiljev. "Praegu püüab riik kohta kätte näidata omavalitsustele."

Keskkonnaministeerium teatas korraldatud jäätmeveo lõpetamisest eelmise aasta lõpus eelnõude infosüsteemis. "Eelnõu koostamisse ei ole linnade liitu ega maaomavalitsuste liitu kaasatud," ütles Võigemast. "Rääkimata sellest, et puuduvad eelnõu vajadust ja süsteemi muutmist teadmuspõhiselt õigustavad uuringud. Eelnõu tervikuna on vastuolus hea õigusloome printsiipidega. Jäätmehooldust tuleks korraldada kaalutletult, uuringutele ja läbiproovitud headele praktikatele tuginedes."

Üle 1500 elanikuga kohalikud omavalitsused on korraldanud jäätmevedu juba 2005. aastast, alates 2011. aastast on parim jäätmevedaja selgitatud riigihankega. Paralleelselt on toiminud nn vabaturg, kus iga jäätmevaldaja on vaba sõlmima veolepingut iga antud maakonnas jäätmeluba omava ettevõttega. Hinnad sellises lepingus on samuti vabad.

Aasta-aastalt soositum

Kui statistikaameti 2001. aasta uuringu alusel oli püsiva lepinguta jäätmevedajaga 21% elanikkonnast, siis 2012. aasta andmeil oli selliseid majapidamisi vaid viis protsenti. Aastail 2001-2012 liitus praeguse kogumissüsteemiga hinnanguliselt 17% elanikkonnast ehk ligi 219 000 elanikku.

Arvud näitavad, et kohustusliku kogumissüsteemiga liitumine on jäätmekäitlust aina kiiremini moodsaks arendanud. Üha enam läheb prügi sooja tootmiseks ja taaskasutuseks ning üha vähem kuhjatakse seda mägedeks. Kui 2010. aastal viidi prügimäele suurde hunnikusse seisma veel ligi 70%, siis 2013. aastal vaid ligi 10% prügist. "Praegu on üks otsustavamaid tingimusi prügivedajale odavaim hind," rääkis Sarapuu. "Vedaja peab ühtlasi igati vastama linna esitatud nõuetele, et et elanikud võiksid olla rahul."

Kui prügivedu on kohaliku omavalitsuse käes, ei katke Sarapuu sõnul veoteenus ka juhul, kui keegi ei maksa, ja keskkond jääb saastamata. "Omavalitsus on ju kohustatud korraldama jäätmehooldust oma territooriumil," nentis Sarapuu. "Samuti peab omavalitsus pakkuma avalikke teenust soodsaimatel tingimustel."

Ka õiguskantsler on rõhutanud oma 2014. veebruari soovituses Tabivere vallale, et korraldatud jäätmevedu on kohaliku omavalitsuse kohustus, mille täitmist KOV ei saa vabalt valida. Õiguskantsleri hinnangul tagab korraldatud jäätmevedu tarbijatele odavaima hinna ning lõhub vähem väikeseid teid.

Minister Raidma muudab prügiveo kulukamaks


Mida kaugemal suurest linnast inimene elab, seda kõrgemaks võib tõusta hind.

"Registreeritud jäätmevedajal on õigus teatud aja tagant (eelnõu kohaselt kord 12 nädala jooksul) hindu muuta. Seega võib kavandatava seadusemuudatuse tulemusel keskustest kaugemal asuvates väikestes omavalitsustes konkurentsi puudumisel jäätmeveo hind tõusta," tunnistab ka keskkonnaminister Mati Raidma allkirjastatud jäätmeseaduse ja keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri.

"Võib eeldada, et avatud turu tingimustes suureneb jäätmete veohind suhteliselt enam hajaasutusega piirkondades, mis asuvad kaugemal suurematest linnadest. Nii mõjutab hinnatõus võrreldes linnades elavate leibkondadega enam maapiirkondades elavaid leibkondi. Kuna viimastel on väiksem keskmine sissetulek, on jäätmekäitluskulude osakaal suurem ka nende leibkondade sissetulekus."

Laadimine...Laadimine...