Uus kolmkeelne kool avab õpilastele uksi

"Meie koolist tulevad kolmkeelsed noored, kellele on tulevikus kõik võimalused avatud," rääkis sügisel tööd alustava Avatud kooli direktor Helen Sabrak. "Nad saavad edasi õppida eesti-, vene- ja soovi korral ingliskeelses gümnaasiumis. Neil on tööjõuturul unikaalne eelis tänu väga heale inglise, vene ja eesti keele valdamisele."

Pilt: Dmitri Povilaitis/ Helen Sabrak võib rahul olla, sest linn toetab Avatud kooli koolimajaga. Abilinnapea Mihhail Kõlvart (paremal) loodab, et kui mitmekeelne kool ennast õigustab, võib ka linn ise samalaadseid koole avada.
Haridus

Uus kolmkeelne kool avab õpilastele uksi

Dmitri Povilaitis

"Meie koolist tulevad kolmkeelsed noored, kellele on tulevikus kõik võimalused avatud," rääkis sügisel tööd alustava Avatud kooli direktor Helen Sabrak. "Nad saavad edasi õppida eesti-, vene- ja soovi korral ingliskeelses gümnaasiumis. Neil on tööjõuturul unikaalne eelis tänu väga heale inglise, vene ja eesti keele valdamisele."

Tänavu sügisest hakkab Põhja-Tallinnas tegutsema kool, kus lapsed õpivad korraga eesti, vene ja inglise keeles. Koolis omandatud keeleoskus aitab hiljem ülikoolides ja tööturul hästi hakkama saada.

"See on esimene algusest peale mitmekeelsena loodud õppekavaga kool," selgitas kooli direktor Helen Sabrak. "Võtame vastu erineva kodukeelega lapsi, kes kõik õpivad keelekümbluse abil üheksa aasta jooksul selgeks väga heal tasemel eesti, vene ja inglise keele. Meie koolist tulevad kolmkeelsed noored, kellele on tulevikus kõik võimalused avatud. Nad saavad edasi õppida nii eesti-, vene- kui soovi korral ingliskeelses gümnaasiumis. Neil on tööjõuturul meie piirkonnas ja ka maailmas unikaalne eelis tänu vene ja inglise keele oskusele ning kohapeal eelis tänu väga heale eesti keele valdamisele. Lisaks annab keelekümbluse meetod neile väga hea loovuse, mõtlemisvõime, loogika ja suhtlemisoskused."

 

Suhtlemine ennekõike

Praeguse plaani järgi tegeleks koolis lastega hommikul eestikeelne ja pärastlõunal venekeelne õpetaja, järgmine päev võib aga olla  vastupidi. "Keeruline ongi ehk esimene ja natuke veel teine aasta, kui keelte omandamine käib paralleelselt," ütles direktor. "Kui lapsed juba suudavad teises keeles suhelda ja aru saada, tuleb sisu omandamine kiiresti. Keegi ei tõlgi laste jaoks. Venekeelne õpetaja räägib nendega vene keeles, aga tal on väga palju toetavaid materjale, pilte ja muud. Lapsed peavad infot selle kohta, mida teha, otsima keskkonnast. Laste leidlikkus, viis, kuidas nende mõistus töötab ja mismoodi nad infot koguvad, teeb nad väga võimekaks."

Küsimusele, kas ehk mõni keel hakkab koolis domineerima, vastas Sabrak, et avatud kooli õppekava saab olema 60% ulatuses eestikeelne. "Eesti keel saab olema keskne keel selles õppes, aga vene ja inglise keele osakaal on teiste koolidega võrreldes märgatavalt suurem," selgitas Sabrak. "Küsimus ei ole keele domineerimises, vaid selles, et lapsed saaksid väga hea suhtlemisoskuse. Keelekümblusõppe põhimõte on, et lapsed hakkavad enne rääkima, julgevad seda teha, julgevad isegi vigu teha, ja siis hiljem tuleb juurde grammatika, vigade korrigeerimine. Me tahame kindlasti saada lapsi rääkima ja mõistma kõiki neid keeli, teeme tööd selle nimel, et aastate pärast oleks ka nende kirjakeel tasemel."

Saavad tasemetööga väga hästi hakkama

Sabrak tõi näiteks, et keelekümblusega õppinud lapsed, kes hakkasid õppima täiesti võõras keeles, võivad kolmanda klassi tasemetööd teha sama hästi või isegi paremini kui need, kes õpivad oma emakeeles. "See ei ole kuidagi seotud laste võimekusega, see meetod ei piira nende akadeemilist edukust, pigem annab eelise," lisas direktor.

Sabraku sõnul on suur osa õppetööst kavandatud projektivormis, mis tähendab, et lisaks klassikalistele ainetundidele kasutatakse palju praktilisi meetodeid, tänu millele saavad lapsed oma teadmisi kohe  rakendada ja proovida panna. "Meil on ka hästi läbi mõeldud programm sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste õpetamiseks, mida võib-olla paljudes Eesti koolides seni ei ole," lisas ta.

Abilinnapea Mihhail Kõlvarti sõnul vajab meie ühiskond sellist kooli. "Võib-olla ongi kõige tähtsam sõnum avatud mõtlemisviis – ainult niiviisi on võimalik arendada suures perspektiivis nii ühiskonda kui ka iga inimese arengut," rääkis Kõlvart. "Mida laiem on inimese kultuuritaust, seda rohkem on tal ressursse, et saada ja ka luua uusi teadmisi. Mulle tundub, et vajame paika, kus eesti ja vene lapsed õpivad koos, loovad juba lapsepõlves kontakte ja sidemeid, saavad ühiselt õppida keelt ning laiendada mõtlemisviisi ja oma  kultuuritausta."

Suhtlemisoskus ennekõike

Kooli asutajate seas on SA Kiusamisvaba Kool asutaja Rasmus Rask ning uus õppeasutus peaks leevendama pingeid eri rahvuste vahel. "Selles koolis saab iga laps ja pere olla julgelt sellest rahvusest, mis ta on, kuid õppida armastama ja austama rahvuste mitmekesisust," lausus Sabrak. "Avatud koolis märkame ja tähistame nii erinevusi kui ka sarnasusi inimeste ja rahvuste vahel ning väärtustame igaühe identiteeti ilma vajaduseta seda muuta või mõjutada. Just teiste kultuuridega kokku puutudes ning samal ajal enda kultuuri uurides saavad lapsed  teadlikuks oma identiteedist, seda väärtustada ning olla lugupidavad  teiste suhtes. Meie kooli tulevad pered ja lapsed vabatahtlikult. Kõigile vanematele on teada, et siin hakkavad koos õppima eri rahvusest lapsed, ja need, kellel on sellega seoses pingeid või vastuolusid, ilmselt ei vali oma lastele Avatud kooli. Me teame aga, et Eestis elab palju peresid, kes suhtuvad lugupidavalt teistesse rahvustesse."

Katseks linnakoolide jaoks

Esialgu on Avatud kool tasuline erakool. "Kunagi võiks sellise süsteemi käivitada ka munitsipaalkoolis, aga enne peab proovima, kuidas see tööle hakkab," lausus Kõlvart. "Linnakoolis poleks ka mingit tasu."

"Tegelikult tahame teha seda kooli suuresti nagu munitsipaalkooli," tõdes Sabrak. "Kuna me saame võimaluse kõik algusest peale läbi mõelda, siis kindlasti disainime õppekava ja töökorralduse hästi tänapäevaselt ja tänapäeva vajadusi arvestavalt. Oluline on, et lapsed saaks väga palju võimalusi katsetada ja järgi teha."

Linn toetab loodavat kooli majaga, see hakkab tegutsema Karjamaa koolimajas aadressil Karjmaa 1. Infot kooli kohta saab telefonil 5662 5888. Praegu tegutseb samas juba huvikool, kus lapsed saavad õppida näiteks robootikat ja loodusteadust, vanemad aga seda, kuidas paremini lapsi kasvatama.

----

Kool aitab välismaal elanutel Eestisse naasta

Kool õpetab riikliku õppekava järgi, kuid kasutab samasuguseid meetodeid nagu rahvusvahelise õppekavaga koolid.

Koolis kehtib Eesti riiklik õppekava. "Meie kooli lapsed teevad samu riigieksameid ja tasemetöid," ütles Sabrak. "Samas kasutab Avatud kool samasuguseid meetodeid nagu rahvusvahelise õppekavaga koolid, mis lihtsustab välismaal elanutel Eestisse tagasitulekut." Sabraku sõnul on nad saanud tänukirju ja telefonikõnesid nii eesti kui ka vene keelt kõnelevatelt lapsevanematelt. "Nad räägivad, kuidas on sellist kooli oma lapse jaoks oodanud või et kuidas sellise kooli näol on olemas veel üks argument, mis annab neile tõuke Eestisse tagasi kolida. Just kirjutati välismaalt, et nad oleksid võib-olla nagunii Eestisse tagasi tulnud, aga et nüüd on neil julgem seda teha, sest teavad, et on sellise lähenemisega kool. See jutt näitas, et me tõesti kõnetame mingit hulka inimesi."

Praegu käib Avatud koolis õpilaste registreerimine internetilehel http://avatudkool.ee/vastuvott  "Esimesel aastal avame vastuvõtu esimesse ja teise klassi," ütles direktor. "See tuleb üheksaklassiline põhikool, ühte lendu planeerime maksimaalselt kaht paralleelklassi. Kui kool üheksa aasta jooksul täiesti täis saab, siis peaks meil olema 540 last."

 

 

 

 

 

Laadimine...Laadimine...