UUS ÜÜRISEADUS: omanikule kindel tulu ja üürnikule kindlustunne

"Selleks, et meie turule lisanduks senisest veelgi enam kvaliteetset üürielamufondi, mida inimesed oma kodu omamisele võrdväärse alternatiivina kaaluda saaks, tuleb pakkuda kinnisvara omanikele senisest rohkem kindlustunnet ja õiguskaitset," põhjendas justiitsminister Raivo Aeg.

Pilt: Albert Truuväärt
Tarbija Eesti

UUS ÜÜRISEADUS: omanikule kindel tulu ja üürnikule kindlustunne

Toimetaja: Jaanika Valk

"Soovime soodustada pikaajalisi ja stabiilseid, kuid samas paindlikke üürisuhteid, mis tagavad üürileandjale kindla kasumi ning üürnikule piisava kaitse ja kindlustunde," lausus Riigikogu õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid. Üheks murekohaks ongi seni olnud petturüürnikud või pahatahtlikud võlglased.

Riigikogu õiguskomisjon arutab tänasel istungil üürisuhteid puudutavat eelnõu, mille eesmärk on soodustada pikaajalisi ja stabiilseid üürisuhteid ning võimaldada turuosalistel lepingu nüansse omavahel paindlikumalt kokku leppida.

Karilaid osutas, et üüriregulatsioon on püsinud muutmata peaaegu 20 aastat. Eelnõuga soovitakse kaasa aidata üürituru efektiivsele toimimisele ja anda pooltele suurem vabadus kokkuleppeid sõlmida. "Soovime soodustada pikaajalisi ja stabiilseid, kuid samas paindlikke üürisuhteid, mis tagavad üürileandjale kindla kasumi ning üürnikule piisava kaitse ja kindlustunde," lausus Karilaid.

Eelnõu läbis Riigikogu täiskogu istungi esimese lugemise 22. oktoobril.

Tagada tuleb nõrgema poole kaitse

Komisjoni liige Heljo Pikhof ütles suvel peale eelnõu algatust, et tagada tuleb üürniku kui nõrgema poole kaitse ja vältida üürileandja riskide ebamõistlikus ulatuses ülekandmist üürnikule. "Seejuures on oluline, et riskid ei jääks vaid eraisikutest üürileandjate kanda ja kohustusi rikkunud üürnikega tegelemiseks oleks senisest tõhusamad õiguskaitsevahendid," toonitas Pikhof.

Justiitsminister Raivo Aeg selgitas, et eelnõuga nähakse ette tagatisraha tõhusam kaitse, kui üürileandja suhtes algatatakse täite- või pankrotimenetlus. Eelnõu järgi võivad pooled kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivises. Samuti võib kokku leppida selles, et üürnik tagastab eluruumid nii, et neilt on kõrvaldatud hariliku lepingujärgse kasutamisega tekkinud kulumine või katab sellega seotud mõistlikud ja vajalikud kulud.

"Juba praegune üüriseadus on omanike poole kõvasti kaldu. Ja nüüd läheb see minu hinnangul veelgi rohkem kaldu," leidis Eesti Üürnike Liidu tegevjuht Urmi Reinde. "See samm võiks olla pikem ja jätta veelgi rohkem lepinguvabadust pooltele endile kokku leppida," arvas Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna.

Reinde hinnangul sünnivad kõik eestlased omaniku kalduvustega ning seetõttu ei osata tihti omanikuna üürisuhtes piisavalt paindlikud olla. "Suhted omanikega on Eestis valdavalt halvad ja üüriseadus on kaldu selle poole, et omanik dikteerib tingimusi," nentis Reinde. Tema hinnangul oleks vaja mõtteviisi muutust, et pooled üksteisesse lugupidavalt suhtuks ja omanikud mõistaks, et üürniku näol on tegemist eelkõige partneriga. "Ära siis üüri, istu oma omandi otsas ja dikteeri nii palju kui kulub," sõnas ta.

Reinde möönas, et temani jõuavad peamiselt probleemsed juhtumid, kus üürnikud omanike peale kaebavad. Kui suhted on korras, ei ole põhjust üürnike liidu poole pöörduda. "Tegelikult taandub kõik inimeste vahelistele suhtele ja neid on väga keeruline ühe seadusega reguleerida," leidis Reinde ja kinnitas samas, et on näinud Saksamaa üüriseadust, mis on mitme entsüklopeedia paksune.  "No iga punkt on ära reguleeritud ja siis ei teki ka vaidlusi."

Kui Reinde sõnul on puuküürnike probleem Eestis ületähtsustatud, siis Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna nentis, et kuigi arvuliselt ei pruugi puuküürnikega seotud probleeme tõepoolest palju olla, mõjutavad ka üksikud juhtumid omanike käitumist ja üüriturgu tervikuna. "Ka need üksikud tõrvatilgad meepotis mõjutavad üüriturgu. Üürileandjatel tekib nende kaasuste põhjal hirm oma kortereid üürile anda ja siis püütakse seda teha kuidagi mitteametlikult, jättes kirjaliku üürilepingu ei sõlmimata," selgitas Pärna.

Kirjaliku üürilepinguta jäävad aga üürnikud kehvemasse positsiooni, seetõttu on Pärna hinnangul tõhusad meetmed puuküürnikega võitlemisel ka üürnike huvides. Samas ei tegele eelnõu üksnes puuküürnike teemaga. "Seal on läbivalt ka muid ettepanekuid, mis seda seadust natuke paindlikumaks muudavad ning tasakaalu üürniku ja üürileandja õiguste vahel ka muudes aspektides võimaldab paremini paika panna," nentis Pärna.

Eesmärk soodustada üürisektori arengut

Justiitsminister Raivo Aeg saatis juuli alguses valitsusele võlaõigusseaduse muutmise eelnõu, mille peamine eesmärk on soodustada üürisektori arengut, võimaldades üürilepingu pooltele rohkem paindlikkust omavaheliste suhete kujundamisel ning tagades võimalike rikkumiste puhuks üürileandja õiguste kaitseks tõhusamad vahendid.

"Selleks, et meie turule lisanduks senisest veelgi enam kvaliteetset üürielamufondi, mida inimesed oma kodu omamisele võrdväärse alternatiivina kaaluda saaks, tuleb pakkuda kinnisvara omanikele senisest rohkem kindlustunnet ja õiguskaitset," ütles justiitsminister Raivo Aeg.

Üheks murekohaks ongi seni olnud petturüürnikud või pahatahtlikud võlglased. Selleks, et üürileandjal oleks võimalik problemaatilise üürnikuga üürisuhe kiiremini lõpetada, on eelnõus muudetud makseviivituse tõttu üürilepingu ülesütlemise regulatsiooni ja lisandunud võimalus näha ette leppetrahv üüritud asja tagastamisega hilinemise eest.

Samuti nähakse ette üürileandja õigus leping erakorraliselt üles öelda tagatisraha ning hoone korrashoiu- ja parenduskulude tasumisega viivitamise korral. Üheks olulisemaks muudatuseks on ka üürisuhetesse leppetrahvide lubamine juhul, kui üürnik rikub oluliselt mõnda mitterahalist kohustust.

Lisaks nähakse eluruumi üürilepingute puhul ette võimalus leppida kokku seadusjärgsest kõrgemas viivisemääras. Seejuures sätestatakse eluruumi üürniku kaitseks viivise maksimaalne määr.

Teisalt on valitsusele esitatud eelnõus ka muudatusi, mis tagavad üürnike õiguste senisest suurema kaitse näiteks tagatisraha osas, mis edaspidi on kaitstud ka üürileandja täite- või pankrotimenetluse korral. 

Laadimine...Laadimine...