VAATA SAADET! Kristian Jaani: iga sekund, mis peaks minema inimese turvatunde loomiseks, läheb nädalavahetusel vanalinna

"Tegelikult on seda piirangut väga hästi mõistetud. Igal nädalavahetusel tekib kahtlus ühe kuni kolme meelelahutusasutuse osas. Arvestades selliste ettevõtete rohkust, ei ole seda üldse palju," tõdes Jaani. 

Tervis Video Eesti

VAATA SAADET! Kristian Jaani: iga sekund, mis peaks minema inimese turvatunde loomiseks, läheb nädalavahetusel vanalinna (1)

Pealinn

"Politsei saab Harjumaal 50 000 väljakutset aastas, enamus neist Tallinnas. Ligi pool väljakutsetest on seotud alkoholiga," ütles Pealinna vestlusringis Põhja prefekt Kristian Jaani. "Sellist kogumist nüüd küll ei ole, et kell kukub ja ma ostan nüüd mitu pudelit ette," sõnas Valli baari esindaja Targo Kaseorg. Vaata vestlusringi lähemalt videost!

Üllar Luubi saate teemaks on alkohol ja piirangud selle müümiseks. Stuudios arutlesid sel teemal Tallinna Linnavolikogu esimees Tiit Terik, Põhja prefekt Kristian Jaani ja Valli baari esindaja Targo Kaseorg. 

Praegu on baarides ja lõbustusasutustes eriline olukord nagu igal pool. Kui palju see üldse neid baare on mõjutanud?

Targo Kaseorg: Tugevalt üle poole oleme me kaotanud oma käibest kindlasti, aga Tallinna vastutulek terrassiga aitas kindlasti toime tulla. 

Aga kui palju üldse peetakse müügipiirangutest kinni?

Kristian Jaani: Kui tervikut vaadata, siis ikkagi mina ütlen aitäh ettevõtjatele! Tegelikult on seda piirangut väga hästi mõistetud. Igal nädalavahetusel tekib kahtlus ühe kuni kolme meelelahutusasutuse osas. Arvestades selliste ettevõtete rohkust, ei ole seda üldse palju. 

Siin on ka oluline ära märkida, et kui nüüd järgmise aasta piirangut vaadata, siis selleni jõudmise protsess on käinud üheskoos – politsei, linn, kohalik kogukond, väga aktiivne Vanalinna Selts, väga mitmeid ettevõtteid kaasatud. Läbi sellise kaasamise tulemuseni jõudmine on väga hea.

Politsei saab Harjumaal 50 000 väljakutset aastas, enamus neist Tallinnas. Ligi pool väljakutsetest on seotud alkoholiga. Kui minna veel detailsemaks, tulla kesklinna ja vanalinna, kus on meelelahutusasutuste kontsentratsioon kõige suurem, siis nädalavahetustel 70 protsenti väljakutsetest on seotud sellega, kus osad tegelased on läinud üleliia.

Selline ülemäärane joomine häirib nii neid mõõdukaid pidutsejaid ja häirib ka kohalikke elanikke. Loomulikult ka politsei iga sekund, mis peaks minema inimese turvatunde loomiseks, läheb nädalavahetusel vanalinna vaates natuke valesse kohta. See on asi, mida võiks muuta – vähem joomist ja meie iga sekund, iga tund läheks nagu teise kohta, kus seda turvatunnet.

Samas Targo tõi välja ka selle, et paljud tellivadki endale enne kella kukkumist suure portsu ette.  Kas see on nüüd sage nähtus ja kuidas sellest üle saada?

Targo Kaseorg: Seda on meie klientide seas ikka ütlemata vähe. Inimene võib osta seal üks-kaks jooki, aga ega ta selleks, et lõpuni pidutseda, seda endale ette ei osta. Kas seda on raske arvestada või see pole meie loomus, et sa paned endale meeletu koguse ette ja siis hakkad nüüd kõmmutama. Inimene naudib seltskonda ja vastavalt tujule pruugib alkoholi. Kui see tuju on parem, võib-olla läheb natuke rohkem, kui tuju on kehvem, siis ta joob ka vähem. Päris sellist kogumist nüüd küll ei ole, et kell kukub ja ma ostan nüüd mitu pudelit ette. 

Tiit Terik: Meie eesmärk on anda mingil hetkel märku: kuulge sõbrad, eks ole võetud ka, nüüd äkki oleks aeg juba mõtlema hakata sellele, et koju edasi liikuda!

Küsimus ei ole ju selles, et linn või riik tahaks alkoholikraanid lõpuni kinni keerata. Küsimus on, nagu prefekt enne mainis, rahva tervises ja avalikus korras.

Kristian Jaani: Me käime väga tihti meelelahutuskohtades ja baarides nii nädala keskel kui nädalavahetusel, eks seda skeemitamist on, aga veel kord – need on üksikud. On tekkinud pääsmete soetamised, millega käib kaasas siis tasuta jook. Ei ole ju müümine justkui. On tekkinud erapeod, on tekkinud uste kinnikeeramised, aga siis ei aita muud kui jällegi peame selgitama, mis on selle tänase piirangu eesmärk. Eesmärk on meie enda tervise säästmine. Ettevõtlusvabadus on väga oluline, aga see ei ole absoluutne, kui on küsimus tervise või elu hoidmises. On muidugi oluline, et need lahendused oleksid kirik keset küla ja mina väidan, et see protsess, mis on täna Tallinna linnas läbi viidud, on selline ja ma väga loodan, et terves Eestis ka teised kohalikud omavalitsused võtavad siit eeskuju ja samasuguseid diskussioone enda piirkondades alustavad.

Üks asi, mis on nüüd ka välja tulnud, et ööklubid ei ole ka enam nii rangelt ja räigelt nende piirangute vastu ja on isegi nõus, et peod võiksid alata varem. Ka muusikud oleksid võib-olla rõõmsamad kui nad ei peaks alustama kell kaks öösel, vaid saavad alustada kell üheksa või kaheksa õhtul.

Targo Kaseorg: Seda nüüd juurutada klientidele on ikka kõva ülesanne. Inimesed on ikka oma harjumuste orjad. Seda nüüd ümber hakata tegema, see on kõva töö sellisel juhul.

Kristian Jaani: Pidutsemise kultuur pikas vaates muuta on ka üks eesmärk.  Meil on tagataskus teiste riikide uuringud, mis näitavad päris suuri protsente, kuidas meelelahutusasutuste pikem lahti hoidmine suurendab vigastuste teket.

Targo Kaseorg: Samas alkoholist teenitud tulu, maksud lähevad ikkagi riigikassasse.

Kristian Jaani: Ma rõhutaks seda, et tegemist on piiranguga, mitte absoluutse keeluga.

Olen nõus muidugi sellega, et majandust ja majanduskasvu ei saa ju rajada alkoholile…

Tiit Terik: Eelarvet täis ei joo!

…või suitsetamisele või millele iganes, mille pealt aktsiisid ja muud sellised asjad laekuvad.

Kristian Jaani: Sihtgrupiga muidugi arvestama peab. 

Kui palju võib pidude ettepoole nihutamine mõjutada olukorda ja kuidas siis järkjärgult üldse sellele üle minna?

Tiit Terik: Vanasti oli meil normaalne ka see, et sa said restoranis või baaris ka kohapeal suitsu teha – alguses kui need piirangud tulid, siis ju oli ka päris palju nurinat selle osas. Täna keegi ei kujuta ette, et sa oled kuskil baaris ja keegi su kõrvallauas suitsetab – see on ka mingis mõttes ju normaalsuseks saanud. Aga see, kas inimesed lähevad ööklubisse sinist vilkurit kuulama juba kell kümme õhtul, selles ma loomulikult kahtlen, aga eks seda saab näha.

Missugused piirangud Tallinnas järgmisest sügisest tulevad?

Tiit Terik: Kellaajaliselt võiksime viimase õlle võtta nädala sees kell kaks öösel ja nädalavahetusel tund aega hiljem. Kui me oleme hotellikülastaja, siis seal lobby-baaris ja oma minibaarist sa saad oma veini või muu joogi kätte ka selle piirangu väliselt. Sinna alla ei käi rahvusvaheline lennujaam ja sadam, mis iseenesest on eraldi tsoonid.

Nii nagu kunagi Tallinn oli teerajajaks sellele, et mingist kellaajast ei saanud enam kauplusestki oma saunaõlut kaasa osta, see on täna normaalsus üle Eesti ja ma usun, et õigusselguse huvides ja tegelikult ühtse riigi toimimise huvides oleks see, kui selle küsimusega tegeleks parlament. Kui valitsus vaataks sellele küsimusele otsa ja see oleks universaalne üle kogu Eesti – nii Setus, Saares kui ka Tallinnas oleks need kellaajad samasugused.

Aga kuidas tundub selline kellaaeg – kaks ja kolm nädalavahetusel, see peaks ju mõistlik olema?

Targo Kaseorg: Siinkohal huviga kuulaks muidugi ööklubide kommentaari, sest nemad saavad sellest ju kõige rohkem pihta.

Kristian Jaani: Meie väljakutsete tippajad on alates kella kümnest kuni viie-kuueni hommikul. Ja seal omakorda annab neid veel pooleks teha, et kümnest kaheni ja kahest viie-kuueni, kus on väga kõrge väljakutsete hulk, eriti just kesklinnas ja nagu ma ütlesin, nädalavahetuseti on 70% seotud alkoholiga. Ja mis on veel huvitav, et kui me vaatame Tallinna vanalinna ja kesklinna, siis isegi hommikusel ajal kella kuuest kella üheksani on veel üle poolte väljakutsete sisuks alkoholi liigtarvitamine ehk siis hommikul kuuest üheksani asi jätkub veel. Hommikuse või siis lõpu-piirangu kehtestamine nädalavahetusel sinna kella kolme on kindlasti meie vaates positiivne. Seda mõju peab ootama pikemaajaliselt, aga see väljakutsete tippaeg tõenäoliselt tuleb ettepoole. Alkoholi liigtarbimine on väga suure osa meie väljakutsete põhjuseks, lähisuhete vägivalla põhjuseks, kui me vaatame ka seda, kui palju on meil joobes juhte liikluses – siis ka seal alkohol, eks ole.

Igal juhul, alkohol on see, mis selle kohusetunde sinus kaotab, igasugused kontaktid lähevad leebemaks, nii et kui seda on vähem, siis igasugune tervena püsimine on tüki maad parem.

Kuidas te ennustate, mismoodi see baarielu Tallinna ööelu välja nägema hakkab?

Tiit Terik: Mina usun, et kui meil Tallinnas nn tervishoiukriis või tervisekriis on lahenenud, laheneb ka selle majandusliku keerukuse aeg ja meie ettevõtjad saavad jälle normaalses tegevusvaldkonnas edasi toimetada. Pakkuda meie oma inimestele ja väliskülalistele võimalust kuskil süüa võtta ja kann õlut. Ma usun, et see olukord normaliseerub ja me elame rõõmsalt edasi.

Kristian Jaani: Mina usun ka, et ööelu Tallinnas välja ei sure selle piiranguga.  Ma loodan, et meie ei pea niipalju talutama enam ülejoonud inimesi koju või kainestusmajja. Igal aastal ca 7000 inimest kainestusmajja, selline väiksema linna suuruse jagu inimesi, nii et ideaal oleks see, et me paneme Tallinna kainestusmaja kinni, et polegi vaja enam sellist asutust.

Tiit Terik: Kui me vaatame, siis Valli baar on ka täna kella kaheni lahti. Üks selles mõttes väga huvitav ööelu punkt Tallinnas on näitamas seda, et kella kaheni toimetades saab väga mõistlikult oma ettevõtlust viljeleda.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...