VAATA VIDEOT! Ratas: Reformierakond eksis, kui ennustas ümbrikupalkade kasvu

"Kindlasti mäletate, kuidas enne valimisi oli Reformierakonnale suur probleem, et tulumaksuvaba miinimumini tõstmine suurendab ümbrikupalka," ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil. "Täna tuli statistika, mis näitas seda, et ümbrikupalkade maksmine on hoopis langenud madalaimale tasemele."

Pilt: Albert Truuväärt

VAATA VIDEOT! Ratas: Reformierakond eksis, kui ennustas ümbrikupalkade kasvu

Toimetaja: Toomas Raag

"Kindlasti mäletate, kuidas enne valimisi oli Reformierakonnale suur probleem, et tulumaksuvaba miinimumini tõstmine suurendab ümbrikupalka," ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil. "Täna tuli statistika, mis näitas seda, et ümbrikupalkade maksmine on hoopis langenud madalaimale tasemele."

Ratas viitas tööportaali CVKeskus.ee uuringule ümbrikupalga saajatest, mille kohaselt ümbrikupalga osakaal on tänavu langenud rekordmadalale tasemele.

Kui 2010. aastal oli ümbrikupalgaga kokku puutunud pea iga kolmas vastaja, siis 2019. aastal kinnitas ümbrikupalga saamist 4,7 protsenti vastanutest. Seejuures sai terve palga ümbrikus 3,1 protsenti vastanuist ja osalist ümbrikupalka 1,6 protsenti.

Ratas tänas Eesti ettevõtjaid aususe ning maksu- ja tolliametit tõhusama töö eest.

Sotsiaalminister Tanel Kiik ütles, et ümbrikupalga uuring kinnitab positiivset trendi, et tööjõuturul läheb väga hästi ja arusaam maksude maksmisest on üha enam kinnistunud. Kaugeltki ei pea paika Reformierakonna kriitika ümbrikupalga osas. 

Suurem valikuvabadus pensioniotsuste tegemisel

Ratase sõnul arutas valitsus tänasel istungil ja kabinetinõupidamisel pensioni teise samba reformi. "Kõige põhimõttelisem muudatus on see, et on suurem valikuvabadus pensioniotsuste tegemisel," ütles Ratas. "Teise sambasse saab edasi koguda. Üks valik on see, et ei muudetagi oma tegevuses midagi. Samas on võimalik ka maksete tegemine teise sambasse lõpetada. Ja samuti on võimalik kogu raha välja võtta."

Rahandusminister Martin Helme ütles, et täna on valitsuses kõige kaalukam teema II pensionisamba reform, millega on tehtud ära väga suur töö.
"II pensionireform on olemuselt kogu pensionisüsteemi uuendamine," ütles Helme. "Oktoobris plaanitakse eelnõu viia riigikogusse ja seadusena hakkaks see kehtima järgmise aasta algusest. Pool aastat on ametkondadel aega teha ettevalmistusi ja alates juulist saaks inimesed hakata raha välja võtma pensionisambast. Esimesed väljamaksed peaksid olema võimalikud 2021. aasta algusest. Osakut saab ühe korraga välja maksta alla 10 000 euro suuruses summas."

Helme ütles, et täpset lahkujate numbrit ei sa praegu kindlalt öelda.
"Käimas on ka küsitlus, mille tulemused saame septembri alguses, kust saame teada, kust saame ettekujutuse, kui palju inimesi sooviksid teisest pensionisambast lahkuda ja siis ka ülevaate laiemast mõjust majandusele," rääkis Helme. 

Sotsiaalminister Kiik ütles, et igal ühel, kes soovib, on õigus jätkata pensioni II sambas raha kogumist.

Helme sõnul on inimese valik: kas ta tahab II pensionisamba raha hoida 20-30 aasta vältel. "Kui raha võtad praegu välja, siis tead, et vanaduspõlves on sinu pension väiksem, sest oled selle raha välja võtnud täiseas," ütles Helme. "Enne kui keegi otsustab, et võtab raha välja, peab ta aru saama, et seda teeb ta oma sissetuleku arvelt vanaduspõlves." 

Helme sõnul ta ei usu, et seni väikese summa pensionisambasse kogunud inimestel on huvi välja võtta paarsada eurot ja maksta sealt tulumaks. 

Välisminister Urmas Reinsalu avaldas tunnustust rahandusministeeriumi meeskonnale, kes on ära teinud põhjaliku töö.

"Lisaks varasematele analüüsidele pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse kohta, on tegelikult laual juba sisuline teekaart, kuidas teise samba reform ellu viia," ütles Reinsalu. "Nii, et õiguslikud sätted saaksid arutletud juba sel aastal." 

Eesistumise keskne teema Arktika

Reinsalu ütles, et valitsus kinnitas täna seisukohad EL välisministrite mitteametlikule kohtumisele järgmisel nädalal.

"Teemaks on hübriidohud, arutelu koos kaitseministritega. Järgmisel nädalal keskendume ka Lähis-Ida küsimustele, fookusega Pärsia lahele," loetles välisminister Reinsalu. "Lisaks on Soome võtnud oma eesistumise keskseks teemaks Arktika teema. See on geopoliitiline mõõde, mis mõjutab kogu Euroopat. Eesti jaoks on oluline selles teemas olla. Kindlasti on see üks teema, mis tuleb arutlemisele ka Eestis, et kas tulla tagasi selle otsuse juurde, mis omal ajal külmutati, et kas Eesti võiks olla Arktika nõukogu mittealaline liige."

Demonstrandid Stenbocki maja ees 

Ajakirjanike küsimustele vastates ütles peaminister Ratas, et siiralt tervitab  Stenbocki maja ees toimuvaid demonstratsioone.

"Ma soovin neile jõudu," ütles Ratas. "See on demokraatliku ühiskonna tunnus. Sõna on vaba ja see on parim näide, mis toimub. Tänane valitsus kuulab ka erinevaid osapooli, soovime väga põhimõttelisi ja sisulisi küsimusi arutada. See sada päeva on väga töine. Valitsus on suutnud teha väga sisulisi ja positiivseid otsuseid." 

Rahandusminister Helme sõnul läheb meile kõigile korda, mis toimub Eestis. "Meile läheb korda, et Eestis oleks normaalne poliitiline kultuur," ütles Helme. "See, et meile korda läheb, ei tähenda, et me nende vaatega alati nõus olema. Opositsioon teeb oma tööd."

"Ma olen ikka öelnud, et heast kaklusest ei ütle ära," lisas Helme. 

Välisminister Reinsalu sõnul tuleb inimeste arvamusse tõsiselt suhtuda. "Need, kes ei ole meeleavaldusel, on tööl, et elatada oma lapsi," lisas Reinsalu.

Politseijuht Elmar Vaheri juhtum 

Ratas sõnas, et politsei- ja piirivalveameti juhi Elmar Vaheri juhtum on valitsusjuhi jaoks lõppenud ning koalitsioon läheb edasi.
"On öeldud, et Eestis on üks president korraga. Aga on ka üks peaminister korraga ja ka üks valitsus korraga," ütles Ratas.

"See teema, politsei- ja piirivalveameti ja Elmar Vaheri teema, me oleme selle teema läbi rääkinud, nii Mart Helme, Martin Helmega kui ka EKRE-ga," ütles Ratas. "Meil oli tõsine jutuajamine. Ma arvan, et see oli hea jutuajamine kõigile osapooltele," ütles Ratas.

"Minu jaoks on see teema saanud punkti. Me läheme edasi, me läheme koostöövaimus edasi," ütles peaminister.

"Loomulikult me oleme õigusriik ja me jääme õigusriigiks," ütles Ratas. "See ei ole küsimus." 

Siseminister Mart Helme ja politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher kinnitasid pärast neljapäevast kohtumist siseministeeriumis, et nende koostöö jätkub.

Helme sõnul rääkis ta Vaheriga väga avatud õhkkonnas lahti möödunud nädalal puhkenud tüli tagamaad ning mõlemad leidsid, et on kohati käitunud liialt emotsionaalselt. "Tõmbasime teemale kriipsu alla," rääkis Helme BNS-le ja surus ajakirjanike ees Vaheri kätt. 

Vaheri sõnul on politsei jaoks töörahu ja usaldus väga oluline. "Politseinikule on oluline omada julgust olla politseinik," rõhutas Vaher.   

Laadimine...Laadimine...