Vabaduse väljak täitus pisarate merega

Sel aastal möödub 75 aastat juuniküüditamisest. 14. juunil meenutatakse Tallinnas, Vabaduse väljakul 1941. aasta küüditamisohvreid mälestustseremoonia ja "Pisarate mere" installatsiooniga.

Pilt: Meelis Piller
Eesti

Vabaduse väljak täitus pisarate merega

Toimetaja: Meelis Piller

Sel aastal möödub 75 aastat juuniküüditamisest. 14. juunil meenutatakse Tallinnas, Vabaduse väljakul 1941. aasta küüditamisohvreid mälestustseremoonia ja "Pisarate mere" installatsiooniga.

1941. aastal küüditati Eestist Siberisse rohkem kui 10 000 inimest. Koos samaaegse deporteerimistelainega viidi Eestist, Lätist, Leedust, Ukrainast, Valgevenest ja Moldovast ümberasumisele kümneid tuhandeid inimesi. 

Kolmveerand sajandit hiljem meenutame küüditamisohvreid Vabaduse väljakut katva "pisarate mere" installatsiooniga. "Pisarate meri" koosneb tuhandetest õhupallidest, mis otsivad oma teed vabadusse ja mis päeva jooksul oma tee taevasse leiavad.

Jüri Ratas kirjutas küüditamise 78. aastapäeval oma Facebooki lehel, et täna on leinapäev.

"78 aastat tagasi toimus Eestis suurküüditamine, kui oma kodudest viidi öösel külmale maale ära üle 10 000 eestimaalase," kirjutas ta. Ratase hinnangul jättis see meie rahva hinge unustamatu haava, hävitades süütute inimeste elusid ning lõhkudes nende perekondi. "Mälestan südamest küüditamise ohvreid ja avaldan siirast kaastunnet kõigile, kes selle tõttu kannatasid," kirjutas Ratas.

14. juuni keskpäeval leidis aset mälestustseremoonia, millele järgnes kirikukellade helin ja järk-järgult leiavad oma tee taevasse kõik installatsiooni "pisarad".

Vabaduse väljaku ekraanil on võimalik näha ülevaadet rohkem kui 12 000 represseeritu nimega, keda 1941. aastal toimunu otseselt puudutas – sealhulgas küüditatud ja vangilaagritesse saadetud; need, kes põgenesid või end varjasid ning Siberisse küüditatud peredes sündinud lapsed. Lisaks on nimekirjas ka 1940. aastal küüditatud Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri perekonnad.

14. juunil mälestame süütuid inimesi, kes langesid okupatsioonivõimude ebainimliku terrori ohvriks ning neid meenutades loodame, et taolised inimsusevastased kuriteod enam kunagi ei korduks. Mälestuspäeva eesmärk on suunata ühiskonna tähelepanu Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal toime pandud õigusvastastele repressioonidele ning nende läbi kannatanud inimestele. Mäletame koos.

Mälestuspäeva aitavad korraldada Inimõiguste Instituut, Unitas, Eesti Memento Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Noorteühenduste Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Justiitsministeerium.

Laadimine...Laadimine...