Vabadussõja tähtsa lahingu aastapäeva tähistati harivalt

Täna pealelõunal tähistas Scoutspataljon piduliku rivistusega Paldiski linnakus Pikksaare lahingu 96. aastapäeva. Hiljem leidis aset tavapärane ajalookonverents.

Pilt: Eesti kaitsevägi

Vabadussõja tähtsa lahingu aastapäeva tähistati harivalt

Täna pealelõunal tähistas Scoutspataljon piduliku rivistusega Paldiski linnakus Pikksaare lahingu 96. aastapäeva. Hiljem leidis aset tavapärane ajalookonverents.

"Pikksaare lahingus lõid skaudid ülekaalukat vastast ning panid aluse sellele, et ka täna on meie suhtes Eesti inimestel ja meie liitlastel kõrged ootused," ütles Scoutspataljoni staabiülem major Mart Sirel. "Pikksaare lahing andis meile tänase Scoutspataljoni vaimu ja usu, et ka rasked ülesanded on täidetavad."

Pärast staabiülema kõnet rivistusel anti eeskujuliku teenistuse eest üle Scoutspataljoni teenetemärgid kümnele pataljonis teenivale kaitseväelasele.

Ennelõunal korraldas Scoutspataljon traditsioonilise ajalookonverentsi, kus kombe kohaselt tegi ettekande väeosa noorim ohvitser, kelle kohustus on kaasvõitlejaid harida pataljoni ajalugu puudutavatel teemadel. Tänavu tegi ettekande Vabadussõjas Karksi mõisa eest peetud lahingust nooremleitnant Aleksandr Kravtšuk.

21. jaanuaril 1919 leidis aset Scoutspataljoni hiilgavaim lahing Pikksaare jaama pärast. Rünnaku tulemusel vallutas 47-meheline Scoutspataljoni grupp jaama, mida kaitses 524 punavõitlejat. Selle teo tunnustamiseks ja mäletamiseks kanti Pikksaare lahingu nimi, erinevalt väeosa teistest võidunimedest, pataljoni lipule.

Scoutspataljon on 1. jalaväebrigaadi koosseisu kuuluv elukutselistest kaitseväelastest koosnev ja hetkel soomustransportööre Sisu XA-188 kasutav manööverüksus.

Kõrge valmidusastmega kiirreageerimisüksuse kaitseväelased on osalenud NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel. 

Scoutspataljon asutati 21. detsembril 1918 ning taasasutati 29. märtsil 2001.

Laadimine...Laadimine...