VÄINO RAJANGU: Eestist ehitatakse energeetilist kindlust, kuid rahvas elab hurtsikutes

"Pole ime, kui jaotusvõrgu jaoks ei jätku ka edaspidi rohkem raha, sest meie energiasüsteemist tahetakse kindlust ehitada, samal ajal aga elab suur osa rahvast piltlikult öeldes hurtsikutes," kommenteeris elektriinseneri haridusega majandusdoktor Väino Rajangu Tallinnas 8. märtsil aset leidnud mastaapset elektrikatkestust.

Pilt: Scanpix

VÄINO RAJANGU: Eestist ehitatakse energeetilist kindlust, kuid rahvas elab hurtsikutes

Virkko Lepassalu

"Pole ime, kui jaotusvõrgu jaoks ei jätku ka edaspidi rohkem raha, sest meie energiasüsteemist tahetakse kindlust ehitada, samal ajal aga elab suur osa rahvast piltlikult öeldes hurtsikutes," kommenteeris elektriinseneri haridusega majandusdoktor Väino Rajangu Tallinnas 8. märtsil aset leidnud mastaapset elektrikatkestust.

Teatavasti jäid 8. märtsil osaliselt Lasnamäel ning ka Pirita-Kose ja Kadrioru piirkonnas vooluta 7688 klienti. Esimene teade katkestusest saabus Tallinna abitelefonile 1345 kell 19.07. Kliendid said voolu tagasi kolmes jaos, neist viimased pärast südaööd ehk kella 00.14ks, mis tähendab, et kokku kestis katkestus 5 tundi ja 7 minutit ning paljud inimesed pidid naistepäeva õhtut veetma pimeduses.

Väino Rajangu sõnul annab praegu energiasüsteemis aga tunda Eesti Energia eelmise juhataja Sandor Liive suhtumine: "Ta panustas ettevõtte väärtuse kasvatamisse, kuid tehniline pool jäi samas ripakile." Kuna ennekõike olid tähtsad Eesti Energia ambitsioonikad välismaa projektid ja põlevkiviõli tööstus, jäi panustamine tavakodanike elektri jaoks oluliste seadmetesse paratamatult tagaplaanile.

Suured sõnad

Senini on räägitud Eesti Energia investeeringutest USAsse Utah'sse ja Jordaaniasse, millest esimese on Eesti Energia uus juht Hando Sutter hiljuti avameelsushoos küll investorite jaoks ebaatraktiivseks nimetanud. Väino Rajangu sõnul aga ootab meid mainitud kulukate välisprojektide kõrval ees järgmine suurinvesteering: elektrisüsteemi sünkroniseerimine Euroopa sageduspiirkonnaga.

"Minu jaoks on selle projekti näol muidugi tegemist puhtal kujul blufiga, mille õigustamiseks kasutatakse selliseid löövaid sõnu nagu hirm Ukraina sündmuste kordumise ees, energiajulgeolek, varustuskindlus, ja nii edasi," rääkis Rajangu. "Kui arvestada, et energia arengukavasse on sünkroniseerimine juba sisse kirjutatud, siis ma ei imesta, et ka edaspidi ei jätku meil jaotusvõrgu töökindluse tõstmisesse piisavalt raha."

Ta lisas, et maksma läheb sünkroniseerimine suuruujärgus 200 miljonit eurot. Tarbija jaoks aga ei muutu Rajangu sõnul Eesti elektrivõrgu sünkroniseerimisest Euroopa omaga midagi otseselt paremaks. Küll aga nõuab see ka edaspidi elektritarbijailt suurt rahalist panustamist elektrihinna ja/või sellega seotud maksude-koormiste kaudu, sest kusagilt tuleb see raha ju leida.

Lihtsalt öeldes põhjendatakse sünkroniseerimist hirmuga Venemaa ees, väites, et Kesk-Euroopaga sünkroniseerimine tagavat meile suurema energiajulgeoleku ja Venemaa ei saavat meie energiasüsteemi niipalju mõjutada.

Investeeringud ei suunata õigesse kohta

"Pole ime, et jaotusvõrgu jaoks ei jätku rohkem raha, kui meie energiasüsteemist tahetakse kindlust ehitada, samal ajal aga elab suur osa rahvast piltlikult öeldes hurtsikutes," märkis Rajangu, kelle sõnul tähendab nn sünkroniseerimine investeerimist seadmetesse, mis on võimelised voolu muundama vastavalt Euroopa sagedusele.

Tema sõnul on aga tegemist mõttetu ülepingutamisega, sest ei maksaks unustada, et Eesti energiasõltumatust mõjutab Venemaa ennekõike sedakaudu, et kontrollib Narva veehoidla lüüse. Kui Venemaa laseb veehoidla lüüsid tühjaks, jäävad Ida-Virumaa elektrijaamad jahutusveeta ja seiskuvad ning siis ei aita mingisugune asumine Euroopa sageduspiirkonnas.

Eesti energiamajanduse arengukavas aastani 2030 väidetakse, et "Baltimaade elektrivõrkude tugev ühendamine Poolaga muudab võimalikuks Balti elektrisüsteemi seniselt Loode-Vene sageduspiirkonnast lahtilülitumise ning Balti-maade elektrisüsteemi sünkroniseerimise Euroopa sagedusalaga perioodil 2025-2030. Investeeringud Eesti elektri ülekandesüsteemi arendamisse peavad toetama selle eesmärgi saavutamist."

Eesti energiasüsteemis on seni teatavasti sama sünkroonne sagedus, mis ka Venemaa ühtses energiasüsteemis, kuid puudub alluvussuhe sealse operatiivjuhtimiskeskusega. Kõikides energiasüsteemides, mis on omavahel ühendatud vahelduvvooluliinidega, on ühesugune sünkroonne sagedus. Sagedust reguleerib sel juhul kõige suurema genereerimisvõimsusega süsteem: Venemaa ja Baltimaade ühenduses seega Venemaa energiasüsteem.

Laadimine...Laadimine...