VALGUS REHVIHUNNIKUTE LÕPUS: Kas Eesti õnnestub lõpuks vanarehvidest puhtaks lüüa?

"Enefiti katsed on näidanud, et aastas on võimalik põlevkivi hulka segada 100 000 tonni vanu rehve," andis Rehviliidu endine tegevjuht Kaur Kuurme lootust, et 2019. a paiku on ehk võimalik Eestit vaevavatest vanarehvihunnikutest lõplikult vabaneda, et nendest Eesti Energias õli toota. Oma osa vanarehvidest vabanemisel on ka kavandataval jäätmeseadusel.

Pilt: Scanpix
Eesti

VALGUS REHVIHUNNIKUTE LÕPUS: Kas Eesti õnnestub lõpuks vanarehvidest puhtaks lüüa?

Virkko Lepassalu

"Enefiti katsed on näidanud, et aastas on võimalik põlevkivi hulka segada 100 000 tonni vanu rehve," andis Rehviliidu endine tegevjuht Kaur Kuurme lootust, et 2019. a paiku on ehk võimalik Eestit vaevavatest vanarehvihunnikutest lõplikult vabaneda, et nendest Eesti Energias õli toota. Oma osa vanarehvidest vabanemisel on ka kavandataval jäätmeseadusel.

Eesti Energia huvist hakata vanarehvidest õli tootma on räägitud juba aastaid, kuid vahepeal vajusid katsetused varjusurma, sest neid ei saatnud loodetud edu. 1990ndate katsed jooksid kinni rehvide purustamisse – nimelt sisaldab iga autokumm traatkarkassi ja üks põhiküsimusi on, kuidas hakkida kumm puruks nõnda, et traati sisaldavad kummitükid õlitootmisseadmetesse sobiksid. Nüüdseks on lahendus leitud ja põlevkivi hulka võiks vanarehve segada umbes 10 protsenti.

Viimased uudised on seega lootust andvad: Kaur Kuurme sõnul seisid katsetused vahepeal bürokraatliku asjaajamise taga, ehkki katsete tulemused on olnud head. Eesti Energia õlitootmine hakkaks rehve "sööma" 2019. aastal. Paralleelselt Eesti Energiaga üritas aastatuhande vahetuse paiku vanarehvidest õli ajada ka Viru Keemia Grupp, kes aga sellest ettevõtmisest siiski loobus.

Taaskasutustasu on Eestis üks madalamaid

Kaur Kuurme sõnul, juhul, kui Eesti Energia hakkab tarvitama aastas suurt kogust vanarehve, siis sellest ei lange taaskasutustasu, mis on praegu 120 eurot tonni eest. Taaskasutus- või utiliseerimistasu peaksid maksma ettevõtjad, kes rehve müügiks riiki toovad. Saavutus on seegi, kui hoida seda hinda edaspidi Eesti Energia toel kasvamast. Eestis on taaskasutustasu senini nimelt euroliidu üks odavamaid, näiteks Soomes küünib see 180 euroni tonni eest. Mõistagi on Eesti Energial ühel hetkel, kui tõepoolest peaks õlitootmiseks minema, rehvidest kui toormest nappus käes, aga odavam on siiski esialgu hakata tarbima Eestis vedelevaid vanu rehve, kui neid importima.

Praegu on Riigikogus menetluses jäätmeseaduse eelnõu, mille järgi nõutaks rehvide maaletoojalt lisaks pangagarantiid samas mahus mis on taaskasutustasu, ehk 120 eurot tonni eest. See peaks motiveerima rehvide maaletoojat rehve taaskasutusse suunama. Lisaks annab see tagatise, kui ettevõte peaks pankrotti minema või muidu ära kaduma. Kuidas see kõik n-ö reaalelus toimima peaks hakkama, ei oska isegi vanad "rehvihundid" veel ennustada.

Kõik saavad aru, et mure vanade rehvidega on vaja lahendada ja paari aasta jooksul.

"Raske on öelda, kas see raha ka tegelikult tulema hakkab, aga elu on näidanud, et tegutseda on vaja, sest rehvihunnikud vedelevad ja Raadi on üks ilmekam näide," suhtub Kuurme seaduseelnõusse pigem positiivselt. "Kõik saavad aru, et mure vanade rehvidega on vaja lahendada ja paari aasta jooksul, võib-olla tänu sellele seaduseelnõule see ka laheneb."

Kui Kuurme veel Rehviliitu juhtis, räägiti Eestit risustavatest rehvimägedest meedias pikemalt vähemalt kaks korda aastas ehk kevadisel ja sügis-talvisel rehvivahetushooajal. Nõnda umbes 10 aastat järjest ning samme olukorra parandamiseks on ette võetud alles hiljuti, eelpool viidatud seaduseelnõu kaudu. Teatavasti leidub küllaga ettevõtteid, kes veavad riiki müügiks koormate viisi kasutatud rehve.

Nad ei maksa nende eest taaskasutustasu – erinevalt seaduskuulekatest firmadest, kes on ühinenud tootjavastutusorganisatsiooniga - nagu see oli MTÜ Rehviliit ja praegu on MTÜ Rehviringlus. Rääkimata internetikaubamajadest, kust soetatud autokummide eest ei maksta samuti mingit utiliseerimistasu.

Õigemini, see tasu tuleb kaudselt kinni maksta seaduskuulekatel firmadel, sest tootjavastutusorganisatsioon, mida nad üleval peavad, on kohustatud korraldama vanade autokummide vastuvõtu. Pärinegu need siis, kust iganes. Keskkonnainspektsioon ei näe olukorda aga kaugeltki nii mustades värvides. Inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul teatas, et nn musta turu osakaal on umbes 10%, mitte 30, nagu väitsid taaskasutusorganisatsioonid.

Pooldaks aktsiisi ja "näidispoomisi"

Selles, et keskkonnaministeerium jt ametnikud on nüüd härjal lõpuks sarvist haaranud ja püüavad jäätmeseaduse kaudu olukorda parandada, näeb Kuurme ka enda teenet. Kuurme juhatatud Rehviliit lasi mullu veebruaris keskkonnaministeeriumi hoovile viis tonni vanu autokumme maha kallata. Kuurme kommenteeris toona, et rehvide taaskasutussüsteem on jõudnud "krahhi äärele, sest Eestisse tuuakse piiramatul hulgal rehve, mille eest paljud rehvifirmad taaskasutustasu ei maksa." Toonasel Rehviliidu hinnangul vedeles Eestis laiali ligikaudu 15 000 tonni vanu rehve.

Eraldi väärib rõhutamist, et kui seni oli rehve maale tooval ettevõttel tootjavastutusorganisatsiooniga liitumine või lepingu sõlmimine sellega vabatahtlik, siis edaspidi on see jäätmeseaduse eelnõu järgi kohustuslik. Teisisõnu, seni olid seadusandluses üsna piiratud võimalused "rehvipiraatide" survestamiseks. Ja selle tõe tabamiseks ei kulunudki Kuurme sõnul rohkem, kui kõigest kümmekond aastat.

Tänasel päeval on Kuurme endiselt rehvimajandusega seotud, kuid mitte enam Rehviliidu tegevjuhi kohal, olles endale leidnud närve vähem laostava töömaa. Kuigi Kuurme kiitis jäätmeseaduse eelnõu koos tagatisenõudega üldjoontes heaks, on tema arvates järelevalve nõrk ning keskkonnainspektsioon peaks rehvifirmasid rohkem kontrollima.

"Ega siin muud ei aita kui naabrivalve," kutsus Kuurme üles kahtlastest rehve müüvatest töökodadest keskkonnainspektsioonile teada andma. Samas võimaldaks Kuurme sõnul tõhusat järelevalvet ja distsipliini rehvimüüjate hulgas aktsiisi kehtestamine: näiteks 1000 eurot tonn. "Ta peab oma seaduskuulekuse ära tõestama, või siis ütleb inspektsioon talle, et palun, makske nüüd aktsiis ära," rääkis Kuurme. Tema sõnul paneksid mõned "näidispoomised" rehvipiraadid mõtlema.

Vanarehvid null-väärtuseliseks?

Aarne Solvak tootjavastutusorganisatsioonist Rehviringlus ei ole aga uuest jäätmeseaduse eelnõust ülearu suures vaimustuses. Tema sõnul tõstab edaspidi seaduseelnõu järgi nõutav deposiit uute rehvide hinda. Solvak on Kuurmega aga nõus selles osas, et kurja juur on kas kehvavõitu või suisa puuduv riigiametite kontroll. Selle põhjus on omakorda, et varasematel aegadel on rida riigivalitsusi kogu rehvimajanduses valitsevale anarhiale läbi sõrmede vaadanud. "Teatasin kord ühest kahtlasest rehvitöökojast oktoobri keskel, detsembris jõuti kontrollima, aga siis olid nad juba läinud," rääkis Solvak – viidates, et seaduse järgi peavad 1. detsembril talvekummid autol all olema, seega polnud tol tõenäolisel piraattöökojal põhjust jääda kontrolle ootama.

10 aastat on meil olnud laiendatud tootjavastutust, aga ära pole tehtud midagi.

"10 aastat on meil olnud laiendatud tootjavastutust, aga ära pole tehtud midagi," ütles Solvak. "Mina ei saa minna kellegi raamatupidamist revideerima, et mis ta rehvidega teinud on." Siiski ütles Solvak, et numbrid on praegu pigem lootusrikkad: 3. kvartalis on suunatud ümbertöötlemisele 1000 tonni jagu rohkem rehve, kui on neid kasutusele võetud. Mis lihtsalt öeldes tähendab, et reostust on ehk pisut vähemaks jäänud.

Solvak ei välistanud siiski võimalust, et kaugel pole ajad, mil seoses uute tehnoloogiate arenguga muutub rehvide äraandmine null-väärtuseliseks, ehk nende ümbertöötlemise eest pole vaja enam raha peale maksta. Praegu on rehvide purustamine mitte just odav lõbu. Suuremas osas töödeldakse Eesti rehvid ümber Leedus, kus need suunatakse energiatootmisse. Vanarehvide kaubaks muutumiseni, kus nad toorainena mingi väärtuse omandaksid, on aga veel väga pikk maa.

Keskkonnainspektsioon: musta turgu on vaid 10%

Keskkonnainspektsiooni kõneisik Leili Tuul kommenteeris, et inspektsioon on alati toetanud tagatisraha ideed, millega saab kokku kogutud vanarehvid ära käidelda juhul kui ettevõte ise läheb pankrotti või lõpetab tegevuse. "Meil on heameel, et see idee hakkab nüüd realiseeruma," ütles Tuul.

"Mis puutub väitesse, et riiki tuuakse koormate viisi vanarehve ehk siis n-ö must turuosa on liiga suur, siis Keskkonnaagentuuri analüüs 2015. aasta andmete põhjal näitas, et musta turu osakaal oli ca 10 %, mitte ca 30 %, nagu väitsid taaskasutusorganisatsioonid, ja 2016. aastaga vähenes see veelgi," lisas keskkonnainspektsiooni kõneisik. "Ka Rehviringlus on nendest andmetest teadlik."

Keskkonnainspektsioon jätkab väljaspool tootjavastutussüsteemi olevate ettevõtete ehk nn free-riderite kontrolli, et sundida neid liituma tootjavastutussüsteemiga, väitis Leili Tuul. Samuti jätkub tema sõnul kontroll taaskasutusorganisatsiooni kuuluvate ettevõtete üle. "Võib öelda, et vanarehvide osas on olukord paranenud: turule lastud rehve kogutakse ja võetakse ringlusse seaduses ettenähtud aja jooksul. Probleemiks on eeskätt nn endisaegsed rehvid, nagu Raadil." Seega arvab keskkonnainspektsiooni esindaja, et vanarehvide käitlemine muutub üha tõhusamaks.

Laadimine...Laadimine...