Valimised "rängalt kaotanud erakond" moodustas valitsuse vaid viie päevaga

Kuna erakondi oli palju nagu kirjusid koeri, jäi 1920ndatel 11 valitsuse keskmine eluiga kümne kuu kanti.

Pilt: Gori/Repro
Ajalugu

Valimised "rängalt kaotanud erakond" moodustas valitsuse vaid viie päevaga

Ivo Karlep

Kuna erakondi oli palju nagu kirjusid koeri, jäi 1920ndatel 11 valitsuse keskmine eluiga kümne kuu kanti.

Praegune kolme erakonna koalitsiooni moodustamine kütab meedias kirgi. Möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel osales aga Eesti poliitika kujundamisel rohkem erakondi kui praegu. Riigikogus olid enamasti esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Koalitsioonivalitsuste moodustamise vaevad olid seega üldtuntud. Mida rohkem eripalgelisi erakondi, seda suuremad olid ka vastuolud ja seda raskem oli üldse milleski kokku leppida.


Kuigi sõjaeelsel ajal olid valimistel tavaliselt edukad Põllumeeste Kogud ja Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, ei suutnud nad kokku panna toimivat valitsust, mistõttu tehti see ülesandeks teistele. Aga ega keegi teinegi suutnud tollal kokku panna pikka aega toimivat valitsust, mistõttu viisid erimeelsused ikka ja jälle valitsuste lagunemiseni. Kahekümnendatel oli Eestis 11 valitsust, mille keskmine eluiga jäi kümne kuu kanti.


Rekordkiirusega valitsusse


Ajaleht Vaba Maa kirjutas 25. juulil 1926. aastal, et kuu aega kestnud sünnitamise valude järele on viimaks loodud uus valitsus. "Ometi ei saa öelda, et Riigikogus vaimustus või juubeldus tema üle väga suur oleks olnud. Valitsuse erakondade mehed vaikisid ja vaatasid tagasihoidlikult oma saapaninade peale. Uue valitsuse juures on vastuolud, mis kõiki, kes tema koosseisust kuuluvad, ainult mureliktõsise näoga pead kõigutama paneb." Nii sündis Jaan Teemanti teine valitsus, mis tegutses 23. juulist 1926 kuni 4. märtsini 1927. Nii pikk oligi tavaliselt tollaste valitsuste iga.


Kuid juhtus ka nii, et valitsus saadi valimiste järel kiiresti kokku. See oli pärast 1929. aasta Riigikogu valimisi, mil Otto Strandmanil õnnestus teha omalaadne kiiruserekord, mida ka tollased ajalehed ära märkisid. Kui Riigikogu esimees jaanipäeval Strandmanile valitsuse kokkuseadmise ettepaneku tegi ja viimane sellega nõustus, siis juba neljapäeval, 11. juulil kirjutas Vaba Maa: "Läinud nädala teisipäeval astus uus Riigikogu esmakordselt kokku, kolmapäeval peab uuesti valitud esimees K. Einbund rühmade esitajatega nõu, kolmapäeva öösel teeb ta O. Strandmanile ettepaneku valitsuse moodustamist enda peale võtta, neljapäeval algab O. Strandman oma samme ja teisipäeval esitatakse uus kabinett Riigikogule."


Niisugust kiirust polnud enne nähtud ja ajaleht pidi vajalikuks märkida veel järgmist: "See kõneleb kõigepealt seda, et uus valitsus kiiremalt on loodud, kui see kunagi ennem peale uusi Riigikogu valimisi juhtunud on. Kuude viisi on mitmel korral peetud läbirääkimisi ja nõupidamisi; on ühest raskusest üle saadud, astus teine asemele, mis uusi läbirääkimisi ja kokkuleppeid nõudis. Seekord on viie päevaga lõpulik otsus kätte saadud ja see on kahtlemata suur edusamm ja võit meie riiklikus elus. Selle edu üheks põhjuseks on kahtlemata O. Strandmani isik."
Leht lisas veel, et Strandmani senised teod on tõestanud, et tema peale saab loota ning vana vilunud avaliku elu tegelasena tunneb ta hästi meie poliitilisi jõude. Seetõttu  oskas ta ka partneritega kõigest rääkides leida need sihtjooned, mida  aeg uuelt valitsuselt nõuab.


Kadedad sotsid


Muidugi ei läinud Riigikogus Strandmani kinnitamine läbi üksmeelselt. 10. juuli Postimees tõi ära sotside esindaja O. Gustavsoni vastulause, kes ütles, et riigivanema kandidaat pole tarvilikuks pidanud sotsialistide poole pöörduda, et neid valitsusse kutsuda, ja et "pahupidi radikaalne tööerakond on andnud töö-hoolekandeministri koha rühmale, kes kõige kõvem sotsiaaluuenduste vastane on". Veel ei olnud vastukõneleja rahul sellega, et "valitsuse moodustamine on antud rühma kätte, kes valimistel rängasti kaotanud on". See on Gustavsoni sõnul olnud valijatele hoop näkku ja sellepärast hääletab sotsialistlik partei valitsuse vastu. Valimistel alati palju hääli saanud sotsid olid muidugi vihased tööerakondlasest Strandmani peale, kes nagu oleks neilt varastanud riigivanema au. Kuna tol ajal ei olnud veel nii suurte infooperatsioonide kogemust, nagu on erakondadel täna, siis ei aidanud valimistel palju hääli kogunud partei manitsused enam midagi. Ühiskondlikku hüsteeriat ei õnnestunud poliitiliste vastaste vastu tekitada ja Otto Strandman sai riigivanemana oma valitsuskabineti koostada nii, nagu ta õigeks pidas. Eks alati loeb see, millised erakonnad omavahel koostööd suudavad teha.


Tollased lehed olid sellise sündmuste käiguga rahul. Rõhutati, et kuna Otto Strandman on oma samme teinud rahulikult ja kaalutult, ei ole vili tulemata jäänud. Toodi ka esile, et valitsust aitas kiiresti moodustada see, et erakondade tegelased ei jäänud ootama Riigikogu esimehe ametlikku kutset, vaid juba mõni aeg enne uue Riigikogu kokkuastumist omavahel ühendusse astusid, et selgitada välja  koalitsiooni ja valitsuse loomise võimalused. Tollane ajakirjandus pidas seda positiivseks ega näinud selles märki vaat et riigivastases tegevuses, mida praegu käimas olevate koalitsioonikõneluste puhul kangesti tahetakse teha. Otto Strandmani  teine valitsus tegutses 9. juulist 1929 kuni 12. veebruarini 1931. See oli seniste lühiajaliste valitsuste taustal vähemalt keskmine, kui mitte päris hea tulemus.

 

 

 

LIBERAALIDE ÕUDUS: 1920ndatel tegutses suisa neli Keskerakonda

 

"Ei ole näha olnud sedakorda asjata vägikaika vedamist ega kitsastes huvides läbirääkimiste kunstlikku venitamist," kiitis ajaleht valitsuse moodustamist.


Valitsuse moodustamisel märkis väljaanne Vaba Maa ära ka, et algatuse kõneluste alustamiseks võttis enda peale asunike koondus, "kuna just see rühm ka sel korral nagu eelmiseski Riigikogus poliitilises keskkohas asudes, jälle kaalukeeleks oli saanud, kelle otsusest ühele või teisele poole olenes ka Riigikogu otsus". Vaba Maa lisas veel, et koalitsiooni moodustajad tegid ise kõik, mis teha andis, et koalitsiooni loomist ja valitsuse kokkuseadmist hõlbustada. "Ei ole näha olnud sedakorda asjata vägikaika vedamist ega kitsastes huvides läbirääkimiste kunstlikku venitamist." Seda ei saanud lehe hinnangul ollagi, sest  suurem osa erakondi oli valimistel, rahva ees võidelnud riikliku elu edasiviimise ja erakondlike teravuste vähendamiste eest.


Aga just need teravused olid lehe hinnangul Riigikogus viimastel kuudel enne valimisi juba nii  kaugele läinud, et üksikud rühmad üksteisega koguni läbikäimise lõpetasid. "Oleks nüüd uue valitsuse loomisel teisiti mõeldud ja teisiti talitatud, oleks see näidanud valimistel antud lubaduste ja tõotuste mahamatmist," hindas ajaleht ja lisas, et uue valitsuskoalitsiooni loomisel hakkab kõigepealt silma kiiduväärt samm vähendada meie erakondade vastuolusid just keskrühmade lähendamise näol. "Kui keskrühmadeks nimetada tööerakonda, asunikkude koondust, kristlikku rahvaerakonda ja rahvaerakonda, on neil neljal kokku Riigikogus 37 kohta, mis suur jõud," märkis Vaba Maa ja kahetses, et senini oli see jõud killustatud ja ei saanud ennast tugevamalt maksma panna. "Nüüd, koalitsiooni loomise eel, on keskrühmad ühistel nõupidamistel sedavõrd lähenemise tee leidnud, et nad teatavates sammudes ühise keele on saanud ja mõneski rohkem kui tähtsas küsimuses ühes tahavad minna," rõõmustas leht. Samas nenditi ka, et keskrühmad ei liitu sealjuures mingisuguseks blokiks, vaid neile jääb oma  vabadus ja oma põhimõtted, mille eest nad seisavad ning võitlevad.

Laadimine...Laadimine...