Välistudengid ja -vilistlased tõid mullu üle 10 miljoni euro maksutulu

"Kohalike lõpetajatega võrreldes töötavad välisvilistlased sagedamini ettevõtetes, mis tegutsevad info ja side ning töötleva tööstuse alal, aga ka majutuse ja toitlustuse ning haldus- ja abitegevustega seotud ettevõtetes," rääkis statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu. "Lühiajaliste tööde ja platvormitööde hulk on suurenenud just viimasel aastal, seda eriti välisüliõpilaste seas."

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Välistudengid ja -vilistlased tõid mullu üle 10 miljoni euro maksutulu

Toimetaja: Sandra Lepik

"Kohalike lõpetajatega võrreldes töötavad välisvilistlased sagedamini ettevõtetes, mis tegutsevad info ja side ning töötleva tööstuse alal, aga ka majutuse ja toitlustuse ning haldus- ja abitegevustega seotud ettevõtetes," rääkis statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu. "Lühiajaliste tööde ja platvormitööde hulk on suurenenud just viimasel aastal, seda eriti välisüliõpilaste seas."

Eelmisel õppeaastal maksid välistudengid Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna 8 miljonit eurot ning aasta varem lõpetanud välisvilistlased veel enam kui 2 miljonit, vahendas BNS. 

Nimelt analüüsis statistikaamet sihtasutuse Archimedes tellimusel välisüliõpilaste osalemist Eesti tööturul ja selle mõju majandusele. Õppimise kõrvalt töötavate välistudengite osatähtsus on viimase kolme aasta jooksul oluliselt suurenenud ja pooled neist jäävad Eestisse tööle ka pärast diplomi kättesaamist, teatas statistikaamet. 

"Siinse eluga juba õpingute ajal kohanenud välistudengid võiksid täiendada Eesti tööturgu ja anda oma osa Eesti majandusse ka pärast õpinguid. Võttes arvesse, et välistudengite teenitud raha ka tarbitakse Eestis ära, võib oletada, et eelmisel õppeaastal panustasid välistudengid siinsesse majandusse umbes 20 miljonit eurot," ütles SA Archimedes välisturunduse agentuuri juhataja Eero Loonurm pressiteates.

Ta märkis, et Eesti kõrghariduse rahvusvahelise tutvustamise strateegias on ühe näitajana välja toodud ka töötamine Eestis pärast kooli lõpetamist. Eesmärk on, et 30 protsenti magistri- ja doktoritaseme välisüliõpilastest töötaks Eestis edasi.

Rootalu tõi esile, et erinevaid andmekogusid kombineerides on eksperimentaalstatistika tiimil võimalik vaadata ka üliõpilaste töötamise andmeid täpsemalt, näiteks haridustaseme ja valdkondade kaupa. "Üllatusena tuli välisvilistlaste nii suur panus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning töötleva tööstuse ettevõtetesse," selgitas ta. Õppeaastal 2018/19 oli töötamise registris registreeritud tööepisoodide arv kohalikel üliõpilastel keskmiselt 2,1 ning välisüliõpilastel 3,2. "Veel kaks aastat tagasi olid need keskmised näitajad kohalikel ja välisüliõpilastel sarnased. Samas ei saa öelda, et lühikesed tööotsad oleksid ka välisüliõpilaste seas valdavad. Kokku rohkem kui kolm kuud oli õppeaasta jooksul töötanud 85% välis- ja 87% kohalikest üliõpilastest. Selles osas on välisüliõpilased kohalike üliõpilastega sarnased," märkis Rootalu.

 

Eestis õpib üle 5000 tasemeõppe välisüliõpilase. Eesti kõrgkoolide õppureist iga kümnes on välistudeng. 

Töötamise ja sissetulekute analüüs on tehtud Eesti hariduse infosüsteemis isikukoodidega tuvastatavate üliõpilaste andmete põhjal. Töötamisena arvestatakse olukorda, kus inimesel on töötamise registris õppeaasta jooksul registreeritud vähemalt üks tööepisood.

Laadimine...Laadimine...