Valitsus kiitis heaks kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, mis näevad muu hulgas ette tõhustada  kriminaaljustiitssüsteemi ning karistuspoliitikat.

Pilt: Scanpix

Valitsus kiitis heaks kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030 (1)

Toimetaja: Toomas Raag

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, mis näevad muu hulgas ette tõhustada  kriminaaljustiitssüsteemi ning karistuspoliitikat.

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks justiitsministeeriumi esitatud kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, mille kohaselt on riigi kriminaalpoliitika prioriteetideks kriminaaljustiitssüsteemi tõhususe suurendamine ning noorte õigusrikkumiste ja kuritegevuse ennetamine, edastas valitsuse pressiesindaja. Ka keskenduvad põhialused sõltuvuse küüsi langenud ja vaimse tervise häirete all kannatavate inimeste poolt toime pandud õigusrikkumiste ennetamisele ning karistuspoliitika tõhustamisele.

Kriminaalpoliitika eesmärk on turvalisuse suurendamine ühiskonnas ning kriminaaljustiitssüsteem muutmine kodaniku kesksemaks. Kriminaalpoliitika hõlmab endas õigusrikkumiste ennetamist ning õigusrikkujate kohtlemist nii, et tagatud oleks ühiskonna turvalisus ja ohvrite õigused ja vajadused ning teiselt poolt toetatud ka õigusrikkuja rehabilitatsioon.

Esimesed kriminaalpoliitika arengusuunad võttis riigikogu vastu 2003. aastal, viimased ehk teised 2011. aastal. Esimesed arengusuunad olid ühed esimesed riigikogu tasandil vastu võetud arengusuunad ja esimest korda lepiti erakondade üleselt kokku, et Eesti kriminaalpoliitika peab põhinema sööstotsuste ja emotsioonide asemel teadmis- ja mõjupõhistel otsustel. Need põhimõtted on kriminaalpoliitika rakendamisel aluseks ka praegu.

Eesti kriminaalpoliitikat varjutab kõrge korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määr ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete esinemine õigusrikkujatel. Samuti satub kuritegelikule teele jätkuvalt väga palju noorukeid.

Puuduseks võib pidada seda, et kriminaaljustiitssüsteem ei jõua ühiskonna arengutega, nagu näiteks digiühiskonna kiire areng ning personaalne ja ohvrit toetav lähenemine, sammu pidada.

Eesmärkide saavutamisest annab valitsus ülevate ka riigikogule.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...