Valitsus kiitis heaks teise pensionisamba vabatahtlikkuse

"Meie eesmärk on parandada Eesti inimese valikuvõimalusi ja paindlikkust pensioniks kogumisel. Noored ei pea enam kohustuslikus korras koheselt mõne fondiga liituma, vaid saavad seda teha hiljem," rääkis rahandusminister Martin Helme.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Valitsus kiitis heaks teise pensionisamba vabatahtlikkuse

Toimetaja: Sandra Lepik

"Meie eesmärk on parandada Eesti inimese valikuvõimalusi ja paindlikkust pensioniks kogumisel. Noored ei pea enam kohustuslikus korras koheselt mõne fondiga liituma, vaid saavad seda teha hiljem," rääkis rahandusminister Martin Helme.

Valitsus kiitis heaks kogumispensioni teise samba muudatused, millest tulenevalt muutub raha teise pensionisambasse kogumine vabatahtlikuks, vahendas BNS.  

"Meie eesmärk on parandada Eesti inimese valikuvõimalusi ja paindlikkust pensioniks kogumisel. Noored ei pea enam kohustuslikus korras koheselt mõne fondiga liituma, vaid saavad seda teha hiljem. Kes on rahul oma valitud fondiga, saab sellega rahulikult jätkata," rääkis Helme.

"Oluline on oma valk hoolikalt läbi mõelda, et pensioniea saabudes ei oleks pension oodatust väiksem," lisas Helme. 

Inimesed, kes teises sambas kogumist jätkata soovivad, ei pea midagi tegema ja nende jaoks jätkub kõik vanaviisi. Muudatuste tulemusel muutub teise pensionisambaga liitumine ja lahkumine vabaks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale.

Soovijad saavad II sambast lahkuda

Kogumispensioni teisest sambast saavad soovijad lahkuda, lõpetades lihtsalt sissemaksete tegemise ja jättes seni kogutud raha pensionifondi edasi kasvama või võttes lõpetades nii sissemaksed kui ka võttes juba kogutud raha välja. Investeerimishuvilised saavad võimaluse oma teise samba vahendeid iseseisvalt isikliku pensioni investeerimiskonto kaudu edasi investeerida.

Teise samba raha alles pensionieas välja võttes saab samuti valida, kas võtta raha välja korraga või siis eluaegse või tähtajalise pensionina. Pika pensioniplaani alusel väljavõetavat raha ei maksustata üldse, muudel juhtudel oleks maksumääraks 10 protsenti.

Teisest sambast lahkunutel tekib kümne aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on pärast kümneaastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saaksid tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või olemasolu korral kolmandast sambast.

Pensionisambasse kogutud raha tuleb välja võtta täies mahus, raha osaline väljavõtmine pole lubatud. Kuni 10 000 euro suurused summad makstakse välja ühe korraga, suuremate summade osas tehtaks väljamakse kahes või kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks.

Valdav osa muudatustest on praeguste plaanide järgi kavandatud rakenduma 2021. aasta jaanuaris, kuid avaldusi teise sambaga liitumiseks või sealt lahkumiseks saaks muudatuste jõustumise järel hakata esitama suvel 2020.

Pensionireformiga kaasnevad riskid

Riigikogu liige Aivar Sõerd uuris eile infotunnis rahandusminister Martin Helmelt, kuidas ta pensionireformi eelnõu käivitajana on rahul esimeste tulemustega ja kas arengud vastavad seatud eesmärkidele.

 

Helme ütles, et kui 2016. aastal olid pensionifondides Eesti majandusse tehtud investeeringud umbes 150–200 miljonit eurot, siis nüüd on need lähenemas 600 miljonile.

"Finantsinspektsioon on teinud ära stressitestid ja ütleb, et sisuliselt ei ole ohtu, et meie pensionifondid muutuvad maksejõuetuks või see n-ö osaku hind oluliselt väheneb pensionireformi tõttu," rääkis Helme.

Tema sõnul tuleb aga riskiga arvestada ja selle vastu rohtu otsida.

"Likviidsuse juhtimise huvides peavad pensionifondid üle vaatama oma investeeringud Eesti-sisestesse reaalinvesteeringutesse. Ja see on murekoht. Ja selle vastu on pensionireformi eelnõu ettevalmistamise käigus läbi töötatud erinevaid ettepanekuid turuosalistelt endilt," lisas minister.

Helme täpsustas, et likviidsuse tagamiseks on olemas mitmed tasakaalustavad või riski maandavad meetmed, mis tulevad tema kinnitusel kindlasti Riigikogus menetlusel kaalumisele.

"Nii et oleme neist riskidest teadlikud, aga esiteks nende riskide mahud kogu pensionifondi ja kogu Eesti kapitaliturgu arvestades on piisavalt väikesed, et nad mingit süsteemset ohtu ei kujuta. Ja teiseks me oleme otsinud viise ja ma arvan, et me oleme ka leidnud viise, kuidas neid riske maandada."

Rahandusminister tõi ka näiteid meetmetest, millest üks on kümneaastane n-ö külmutusperiood.

"Kui inimene liitub pensionifondiga või lahkub fondist, siis ei saa ta kümme aastat teistpidi olla. See on justnimelt selle jaoks, et seda pendeldamist ja volatiivsust oleks vähem. Teine konkreetne meede, milles ei ole kokku lepitud, aga mida me tõsiselt kaalume, on fondidel likviidsuslaenu ülempiiri tõstmine. Praegu on see 10 protsenti. Me arutame, kas seda kahekordistada või tõsta veidi rohkem, mis võtab selgelt maha riski, et meil tekib fondides likviidsusprobleem. Aga ülejäänud osa on muidugi investeerimisstrateegia valik ja see jääbki investorite otsustada," rääkis Helme.

Ratas: mina jätkan teise pensionisambaga

Tänasel valitsuse pressikonverentsil küsiti ka ministritelt, kas nemad kavatsevad teise pensionisambaga jätkata. 

"Mina jätkan," oli peaminister Jüri Ratas oma otsuses kindel.

"Mina ei ole liitunud ja praegu ei plaani ka liituda," kinnitas rahandusminister Martin Helme oma seisukohta. 

"Mina jätkan kogumist ja soovitan seda teha ka kõikidel teisel, sest pensioniks säästmine on mõistlik mõte. Kindlasti soovitan mõelda ka ülejäänud kogumisvõimaluste peale, olgu see investeerimine kinnisvarasse, metsa või mujale," rääkis sotsiaalminister Tanel Kiik.

"Ma arvan, Martin, et ka sul on mõsitlik liituda teise sambaga sinu sissetuleku taseme juures," andis välisminister Urmas Reinsalu Helmele koheselt nõu. "

Praeguse seisuga ütleksin kindlalt, et võtaksin raha välja," lisas Reinsalu, et tegelik küsimus on selles, kas säilitada raha teises sambas või investeerida. "Kõikidel investeerimistel on oma risk."

Laadimine...Laadimine...