Valitsus otsustas 2019. aastast peatada rongiühenduse Pärnuga

Valitsus arutas täna Eesti raudteede rahastamise tulevikku ja kuigi kõike hõlmavale kokkuleppele veel ei jõutud, otsustati siiski 2019. aastast peatada raudteeühendus Pärnuga.

Pilt: Scanpix
Eesti

Valitsus otsustas 2019. aastast peatada rongiühenduse Pärnuga

Valitsus arutas täna Eesti raudteede rahastamise tulevikku ja kuigi kõike hõlmavale kokkuleppele veel ei jõutud, otsustati siiski 2019. aastast peatada raudteeühendus Pärnuga.

"Valitsus otsustas istungi ühe olulisema punktina Lelle-Pärnu raudteelõigul avalike vedude tellimise lõpetamise alates 2019. aastast, mil raudteelõigu tehniline ressurss ammendub," teatas majandus ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).

Lelle-Pärnu raudteelõigu tehniline seisukord ei võimalda selle kasutamist reisirongiliikluseks alates 2019. aastast, kuna kiiruste hoidmine üle 60 kilomeetrit tunnis eeldaks investeeringuid mahus umbes 17 miljonit eurot, mis samas ei oleks Rail Balticu valmimist arvestades mõistlik otsus, märkis ministeerium.

Reisijatevedu Lelle ja Pärnu vahel korraldatakse 2019. aastaks ümber bussiliinidega, samas säilib rongiühendus Lellest nii Tallinna kui Viljandi suunal. Samuti jääb toimima Lelle raudteejaam.

"Juba täna on Pärnumaal väga hästi toimivad maakonnasisesed bussiliinid, nii saab näiteks Tootsi raudteejaamast kaheksa korda päevas bussiga Pärnusse, rongiga aga vaid kaks korda. Lelle-Pärnu liini sulgemine 2019. aastal peab tooma kaasa ümberkorraldused kohalikus ühistranspordi korralduses, kuid olen veendunud, et allesjäänud ajaga on seda võimalik ellu viia," ütles majandus- ja infrastruktuuriminister Kadri Simson.

Ta lisas, et Rail Balticu valmides saab Pärnu endale väga hea raudteeühenduse nii Tallinna kui Riiaga, seepärast soovisid ka kohalike omavalitsuste esindajad Lelle-Pärnu raudteelõigu remondiks kuluva raha suunata hoopis lennujaama taastamisse.

"Kevadel otsustas valitsus võtta laenu ja suunata täiendavalt 135 miljonit eurot olulisematesse taristuinvesteeringutesse, seal hulgas 40 miljonit raudteedesse. Eesmärgiks on tõsta Tallinn-Tartu raudtee ja Tallinn-Narva raudtee kiirus 135 kilomeetrile tunnis ning rajada Haapsalu raudtee esimene etapp ehk Riisipere-Turba raudtee," rääkis Simson.

Valitsus leppis lisaks kokku, et üldiselt jätkatakse Eesti avaliku raudteetaristu arendamist baasstsenaariumi põhiselt, see tähendab, et säilitatakse vähemalt praegune kvaliteet ja tehakse investeeringuid selliselt, et raudteede läbilaskevõime säiliks. Säilitatakse praegune ohutustase ning luuakse eeldused selle paranemiseks tulevikus läbi kevadel kokku lepitud suuremahuliste taristuinvesteeringute programmi rahastuse.

Valitus otsustab täpsema kava üle oktoobris, kui MKM pakub välja täpsemad lahendused selleks ajaks koostatavas tegevuskavas.

Lisaks Tallinn-Tartu ja Tallinn-Narva suuna investeeringutele on plaanis ka Riisipere-Turba lõik võimalusega edasi ehitada Haapsaluni ning Tallinn-Viljandi trassi kiirendamine, sest Rapla-Türi lõiku ootab ees põhjalik rekonstrueerimine kahes etapis aastatel 2022 ja 2024, kokku 18,5 miljoni euro suuruses mahus. See võimaldaks Tallinn-Viljandi liinil panna käiku kiirrongi sõiduajaga 1:30. Tänastel liinidel on see sõiduaeg pea tunni võrra pikem.

Lelle - Pärnu raudtee likvideerimine hoida Rail Balticu rajamiselt mitukümmend miljonit eurot, sest ei oleks vajadust rajada mitmetasandilist ristmiku uue ja vana raudtee vahel. Samuti on nüüd mugavam luua uus Pärnu kaubajaam linna põhjaosas.

69,5 kilomeetrit pikk Lelle - Pärnu raudteelõik kuulub Marcel Vichmanni ettevõttele Edelaraudtee Infrastruktuuri AS. Möödunud aastal teenis ettevõtte 14,4 miljoni euro suuruse tulu juures 4,5 miljonit eurot kasumit. Ettevõte on varasemalt kritiseerinud kava jätta raudtee renoveerimata.

Laadimine...Laadimine...