Tehast ei saa rajada looduse arvelt ning lõplik otsus selgub siis, kui plussid ja miinused on kokku liidetud – pidades silmas ka omavalitsuste seisukohti, selgitas riigihalduse minister Jaak Aab.

Valitsus leidis neljapäeval peetud kabinetiarutelul, et tselluloositehase riigi eriplaneeringuga tuleb edasi minna, vahendas BNS.

Riigihalduse minister Jaak Aab andis arutelul ülevaate Tartu linna ja Tartumaa omavalitsuste liidu ettepanekust lõpetada tselluloositehase riigi eriplaneering ja eriplaneeringu protsessist ning valitsus leidis, et eriplaneeringuga tuleb jätkata, teatas rahandusministeeriumi pressiesindaja.

“Olen korduvalt öelnud, et riigi eriplaneering ei tähenda tehase ehitamist,” ütles Aab pressiesindaja teatel. “Ma ei võta seisukohta, kas tehas peab tulema või mitte, aga ma pooldan seda, et valitsus saaks lõppotsuse teha uuringutulemuste põhjal ja need ootavad meid alles ees. Ei saa teha ühe käega regionaalpoliitikat ja teise käega emotsioonide ajel seda takistada.”

Aab märkis, et kui ettevõtjatel on plaan investeerida Eesti majandusse ning luua uusi töökohti väljaspool Tallinna, siis riik peab seda võimalusel lubama. “Rõhutan sõna „võimalusel“, sest tehast ei saa rajada looduse arvelt ning lõplik otsus selgub siis, kui plussid ja miinused on kokku liidetud – pidades silmas ka omavalitsuste seisukohti. Seega kõik on veel lahtine,” lausus Aab.

Riigihalduse minister ei nõustu omavalitsuste väidetega, et eriplaneeringu koostamine pole algatatud õiguspäraselt ning riikliku huvi määratlemisel on tehtud vead. Tselluloositehase puhul algatati riigi eriplaneering, sest selle toimimise ja asukoha vastu on suur avalik huvi ning sel võib olla suur keskkonnamõju piirkonnale ja kogu Eesti metsaressursile. Seejuures tuleb tervikpilti vaadata ka metsa väärindamise seisukohast.

Rahandusministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi seisukohtadele tuginedes algatas valitsus mullu Tartu- ja Viljandimaal riigi eriplaneeringu. Selle käigus toimub keskkonnamõju strateegiline hindamine võimaliku tselluloositehase püstitamiseks ja selle toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks.

Eriplaneeringu protsess koosneb asukohtade võrdlusest ja sobivas asukohas detailse planeeringulahenduse koostamisest. Paralleelselt viiakse läbi uuringud ja hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevaid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Planeeringumenetlus on avalik ning sellesse kaasatakse omavalitsused, huvigrupid ja kohalikud elanikud. Kõik huvitatud osapooled saavad teha ettepanekuid, milliseid lisauuringuid peaks veel läbi viima. Kui uuringute tulemusel selgub, et tehase rajamine pole võimalik, siis ei ole põhjust jätkata ka planeeringu koostamisega.

Tartumaa omavalitsuste pöördumistele annab riigihalduse minister põhjalikuma vastuse lähipäevil, teatas ministeeriumi pressiesindaja.