Valitsus tahab taastada Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku

"Laevandusettevõtetele luuakse eraldiseisev tööjõumaksude ja ettevõtte tulumaksu erirežiim ehk tonnaažikord," rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson. "Ettevõte saab seega valida, kas maksta tavapärast 20-protsendilist tulumaksu väljavõetud kasumilt või tonnaažimaksu, mida arvestatakse laeva kogumahutavuse pealt. Tegemist on laevandussektorile harjumuspärase süsteemiga, mida seni Eestis rakendatud pole." Esimeseks eesmärgiks on seitsme aasta jooksul tuua Eesti registrisse ja Eesti lipu alla 300 suuremat kauba- ja reisilaeva.

Pilt: Scanpix

Valitsus tahab taastada Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku

Toimetaja: Moonika Tuul

"Laevandusettevõtetele luuakse eraldiseisev tööjõumaksude ja ettevõtte tulumaksu erirežiim ehk tonnaažikord," rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson. "Ettevõte saab seega valida, kas maksta tavapärast 20-protsendilist tulumaksu väljavõetud kasumilt või tonnaažimaksu, mida arvestatakse laeva kogumahutavuse pealt. Tegemist on laevandussektorile harjumuspärase süsteemiga, mida seni Eestis rakendatud pole." Esimeseks eesmärgiks on seitsme aasta jooksul tuua Eesti registrisse ja Eesti lipu alla 300 suuremat kauba- ja reisilaeva.

Valitsus kiitis täna heaks laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ja tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärk on tõsta Eesti laevanduse konkurentsivõimet ja taastada Eesti lipu all sõitev kaubalaevastik.

Eelnõuga luuakse tingimused rahvusvahelistele nõuetele vastavate 500 ja suurema kogumahutavusega kaubalaevade Eesti lipu alla lisandumiseks ja selle kaudu Eesti lipu all sõitva laevastiku suurendamiseks. Eelnõuga lihtsustatakse Eesti laevapereta prahitud laevade registrisse kandmist koos uue registritasu regulatsiooniga.

300 laeva sinimustavalge lipu alla

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul tuleb Eesti lipu all sõitva kaubalaevastiku taastamiseks eelkõige muuta laevandussektorile suunatud maksukeskkonda. "Laevandusettevõtetele luuakse eraldiseisev tööjõumaksude ja ettevõtte tulumaksu erirežiim ehk tonnaažikord. Ettevõte saab seega valida, kas maksta tavapärast 20-protsendilist tulumaksu väljavõetud kasumilt või tonnaažimaksu, mida arvestatakse laeva kogumahutavuse pealt. Tegemist on laevandussektorile harjumuspärase süsteemiga, mida seni Eestis rakendatud pole." Esimeseks eesmärgiks on seitsme aasta jooksul tuua Eesti registrisse ja Eesti lipu alla 300 suuremat kauba- ja reisilaeva.

Samuti luuakse Eesti meremeestele võimalus saada ravikindlustus haigekassaga vabatahtliku lepingu sõlmimise kaudu. "Täna see võimalus ligi 5000 välisriigilipu all sõitval Eesti meremehel puudub. Selline muudatus parandab oluliselt Eesti meremeeste sotsiaalkaitset," lisas Simson.

Eestil on üle 10 000 väga hea hariduse ja kogemusega meremehe, seega on laevandussektoril suur potentsiaal olla Eesti riigi majanduse üheks kasvumootoriks. Seadusemuudatuste üheks mõjuks on ka riigi maksutulude suurenemine. "Laevad toovad Eestile tulu registritasude, tulumaksu ja tööjõumaksude laekumise kaudu, kuid see on pigem marginaalne summa võrreldes sellega, milline kasvupotentsiaal meie kaldasektoril on," ütles minister Simson. "Kaldasektori ettevõtted loovad suure lisandväärtusega töökohti, mis omakorda soodustavad Eesti majanduse kasvu," lõpetas Simson.

Kiire ja tõhusa teenuse pakkumiseks töötatakse välja kaasaegsed ja kliendisõbralikud merenduse infosüsteemid. Eelnõu on Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmiseks välja töötatud Veeteede Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi koostöös.

Veeteede Amet: tehtavad seadusemuudatused loovad aluse edasistele tegevustele laevade Eesti lipu alla toomiseks

Täna valitsuse poolt heaks kiidetud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ja tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu on esimeseks suureks sammuks Eesti lipu rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise ja laevade Eesti lipu alla toomise suunal. Selleks, et soodustada Eesti meremajanduskeskkonna kujunemist atraktiivseks reederitele üle maailma, peame ära kasutama kõiki meil olevaid võimalusi lipuriigi konkurentsivõime suurendamiseks.

Veeteede Ameti arendusosakonna ning kõnealuse eelnõu koostamise töögrupi juhi Eero Naaberi sõnul on amet koos merendussektori huvigruppidega panustanud selle laevanduseelnõu koostamisse juba aastast 2012, mil valmis esimene visioonidokument Eesti laevanduse konkurentsivõime suurendamiseks.

Valitsuse poolt vastu võetud otsus on märgilise tähendusega Eesti merendusele.

"Juba aastaid enne viimase suure kaubalaeva Eesti lipu alt lahkumist 2014. aastal oli merendusringkonna sõnum see, et Eesti majanduskeskkond pole merenduse arenguks soodne. Seetõttu on täna Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud otsus märgilise tähendusega Eesti merendusele ning avab täiesti uue, tähtsa peatüki Eesti laevanduse tuleviku jaoks," kinnitas ta. "Palju on juba tehtud, ent pikk tee on veel ees ning töö eelnõuga jätkub Riigikogus."

Naaberi sõnul loovad tehtavad seadusemuudatused aluse ja majandusliku mõttekuse edasistele tegevustele eelkõige üle 500-se kogumahutavusega rahvusvahelises meresõidus olevate kaubalaevade Eesti lipu alla toomiseks. "Kindlasti peame kasutama Euroopa Liidu regulatsioonist tulenevat riigiabi võimalust, mida hetkel ei ole Euroopa Liidus kasutanud veel kaks riiki peale Eesti," kommenteeris Naaber.

Veeteede Ameti peadirektor Rene Arikas lisas, et strateegilises plaanis on projekti eesmärk lisaks laevade lipu alla toomisele just töökohtade loomine laevanduse kaldasektoris, mis ühtlasi panustaks ka SKT kasvu hinnanguliselt 2% võrra aastas. "Kuna meil on Eestis olemas kõrge merendusalase kompetentsiga töötajad, siis on meil võimalik kasutada olemasolevat potentsiaali ning luua Eestisse ka suure lisandväärtusega töökohti," ütles ta.

"Nüüd on vaja jätkata tegevusi kaasaegsete tingimuste loomiseks laevade ja reederite teenindamisel. See on ajamahukas töö, mis nõuab täiendavate rahaliste vahendite olemasolu ning suurt koostööd kõikide huvigruppide vahel. Tänan veelkord kõiki, kes on tänase päeva nimel aastaid tööd teinud ning jätkame koostöös merendussektoriga selle projekti vedamist."

Tutvu ka Eesti lipu konkurentsivõime tõstmiseks tehtud tegevuste ajajoonega SIIN.

Laadimine...Laadimine...