"See on mõistlik lähenemine," hindas Deloitte Eesti maksukonsultatsioonide juht Mait Riikjärv valitsuse panditulumaksu kava. Sellega tahetakse hakata piirama peamiselt välismaiste suurkontsernide Eestis teenitud kasumit – seni on see laenude jm skeemide abil maksuvabalt minema manööverdatud.

Riigieelarvet ja sealtkaudu Eesti inimesi on aastate lõikes pöetud vähemalt sadade miljonite eurodega. Eesti on olnud välismaiste suurkontsernide jaoks sisuliselt maksuparadiis. Nõnda pole imestada, et välismaise (suur)kapitali maksustamise poolehoidjaid leidub üllataval kombel täiesti erinevatest maailmadest – nii konservatiivsete rahvuslaste kui ka äriringkondade mainekate advokaatide ja maksunõustajate hulgas.

Eesti maksusüsteemi järgi on laenamine teatavasti olnud äritehing. Nõnda pole maksustatud ka välismaiste ettevõtete laenuna välja kanditud kasumeid, millest on viimase viie aasta jooksul juba kogumiku jagu artikleid kirjutatud. Eelmised riigivalitsused pole  aga isegi üritanud midagi ette võtta, et seda praktikat lõpetada. Eesti traagika on seisnenud selles, et sisuliselt on juba aastakümneid koheldud välismaiseid suurkontserne kui pühasid lehmi. Nüüdseks on aga olukord muutunud nii palju, et maksudest hoidumise vastane võitlus on rahvusvaheliselt käivitunud suisa arenenud riikide organisatsiooni ehk OECD tasemel. Seega on Eestil hea juhus ka endal kord majja lüüa.

Suurkontsernide lõppematu pidu

Majandusprofessor Janno Reiljani arvutuste kohaselt on alates 2009. aastast, mil otseinvesteeringud välismaale maksustati, Eestist väljaspool meie piire asuvatesse tütarettevõtetesse voolanud umbes 3 miljardit eurot nn laenusid. 1,5 miljardit eurot maksutulu jäi hinnanguliselt laekumata. 

Seni on Eestis käibinud väga lihtne poliitika, mille on juurutanud eelmised, välismaiseid (suur)kontserne kummardanud ja nende huvide eest võidelnud valitsused: rikastelt (välis)firmadelt kasseerimata maksud tuleb sisse nõuda Eesti väike- ja keskmistelt ettevõtetelt. 

Maksuameti erilise tähelepanu alla on seega sattunud väikeettevõtjad, kes on alates 2014. a, kui nende suhtes aruandlust karmistati, pandud käima suisa nööri mööda. Irooniline, kuid maksuameti aastatetagune kampaania, et maksmata maksud jätavad jälje, oli suunatud pigem väikeettevõtjale, kuigi märksa õigem auditoorium olnuks Eestis tegutsevad suurkontsernid. 

Nüüd kavandab valitsus 20-protsendilist panditulumaksu, et  lõpetada väliskapitali lõppematu pidu, mille juures nad Eestis teenitud kasumi välismaisele sidusettevõttele ehk iseendale laenavad, pääsedes nõndaviisi sisuliselt makse maksmata.

Sellega kaasneb ka küpsetele ettevõtetele mõeldud madalam, 14-protsendiline tulumaksumäär dividendidelt. Viimane peaks motiveerima firmasid igal aastal kasumit jaotama.

Seatud piiri ületavad laenusummad maksustatakse edaspidi tõenäoliselt 20% panditulumaksuga. Kui laen teatud perioodi, näiteks kahe aasta jooksul tagastatakse, siis tagastab riik ka panditulumaksu.

Üldiselt on Eestist keeruline leida inimest, kelle õiglustunnet  ei riivaks välismaiste kontsernide peremehetsemine ja pääsemine makse maksmata, olgu see pealegi JOKK.

Väikeettevõtja ja maksuasjatundja Janno Tults ütleb, et kava maksustada kontsernisiseseid laene on väga tervitatav. Kuid sellega peaks kaasnema ka Eesti äriühingute endi samalaadsete rahaliigutamiste maksustamine. Ettevõtteid, sõltumata nende päritoluriigist, tuleb kohelda võrdselt.

Lisaks soovitaks Tults kaaluda pandisüsteemi rakendamist näiteks kütusetehingute puhul, kus samuti esineb suur oht, et riigieelarvele n-ö külma tehakse: “Kas ehk ei tuleks kütusega aktsiisilaost välja sõitmisel nõuda mingi kindla summa tonni pealt äramaksmist deposiiti, käibemaksu deklaratsiooni esitamisel või teise aktsiililattu jõudmisel makstaks vahe tagasi.”

Rahvusliku ettevõtluse edendaja ning ühistuliikumise entusiastina tuntud ettevõtja Harry Raudvere pooldab samuti väliskapitali maksustamist. Eesti kontserni-struktuuriga ettevõtted ei tohiks kontsernisisese rahaliigutamise korral tema arvates aga maksustamise alla minna.

“Väga paljud välismaised ettevõtted on Eestis monopoolses seisundis,” tõdeb Raudvere välispankade näitel. Tema sõnul peaks seega välisfirmade maksustamisega kaasnema sammud, mis aitaksid kodumaisel ettevõtlusel lõpetada nende monopoolset seisundit. Näiteks panganduse ja kindlustuse puhul oleks lahenduseks ühistute loomine.

Miljard eurot “peresiseseid” võlgu

“Mida rohkem raha riiki jääb, seda parem,” sekundeerib talle Tartu hoiu-laenuühistu nõukogu esimees Valter Haamer. “Kommertspankade kasum on Eestis laias laastus kõik kokku üks miljon eurot päevas, või nii nad vähemalt ütlevad.”

Eestis tegutsevad välispangad pole samas suurimad kasumi sidusettevõtetele väljalaenajad. Küll on nad aga suurimate seas. Creditinfo avaldatud uuringu järgi on suurim väljalaenaja   turvafirma G4S Eesti AS, mille välja antud laen moodustas ligi 94 miljonit eurot. Järgnevad Henkel Balti Operations OÜ, PKC Eesti AS, Leibur AS ja A.le Coq AS. Swedbank on nimekirjas kuuendal kohal 37 miljoni euroga ja SEB Pank 12. kohal 24 miljoniga.

Aastate jooksul on kogunenud välja laenatud summaks ligi 767 miljonit eurot. Jutt käib niisiis summadest, mis seisavad eri  välisettevõtete bilanssides nõuetena üleval; tõsi küll, sisuliselt iseenda vastu.

Creditinfo uuris seejuures suuremaid ettevõtteid. Eesti Panga statistika järgi on teiste riikide “emad-tütred või õed” Eesti ettevõtetele 2016. aasta kolmanda kvartali lõpus netona võlgu 1,1 miljardit eurot. Ehk sisuliselt viis Eesti kultuuriministeeriumi eelarvet.

Kõige selle taustal võib küsida: miks maksuamet seda kõike pealt on vaadanud? Miks pole takistatud selliseid nn kontsernisiseseid laene tõlgendada teeseldud tehingutena ja maksud ikkagi sisse nõuda? Mingis osas võib seal ju ollagi tegemist laenamisega, suuremas osas ilmselt siiski mitte.

Maksuamet sai aga kõrvetada 2014. a, kui riigikohus nurjas maksuametilt Nordea pangalt niinimetatud laenude pealt maksude sissenõudmise. Esimeses kahes astmes oli Nordea muide kohtus kaotajaks jäänud.

“Maksuamet on püüdnud teha igasuguseid trikke, et tehingu tegelikku sisu hinnata ja emaettevõttesse raha üle kandmist maksustada,” räägib maksujurist ja õppejõud Janus Paurman. Kuid maksuameti huvi korral kantakse, hopsti, peakorterist laenusumma jälle tütarettevõttele tagasi, etendades laenu tagasimaksmist. Niimoodi võib maksuameti uinutamiseks raha lõpmatuseni edasi ja tagasi liigutada, jätmaks muljet korrektsest “laenamisest”.

Paurman arvab, et uuel ideel ehk panditulumaksul on kindlasti perspektiivi: “See saab olema riigile potentsiaalne maksutulu allikas, sest muudab kasumi varjatud jaotamise oluliselt raskemaks.”

Teoreetiliselt peaksid suurettevõtted skeemitamise asemel hakkama regulaarselt kasumit jaotama, mis omakorda annab neile õiguse kasutada vähendatud tulumaksumäära – 14%.

Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis on aga otse öelnud, et tema arvates on maksuamet lihtsalt kartnud suurkontsernidega kohut käia. Siia võib vaid lisada, et maksuamet võib olla nii kõva kui iganes – kui pole poliitilist tahet, ei aita see kuigi palju.

Kõrvalteed tuleb kinni panna

Ka audiitorfirma Deloitte maksunduse juhataja Mait Riikjärv peab seda seadusemuudatust vajalikuks. Kuid ta lisab, et asi tuleks põhjalikult läbi mõelda, et kõikvõimalikud kõrvalt hiilimise teed kinni panna.

“Kindlasti on oluline, et kaetud oleksid eri võimalused seadusemuudatuse mõttest mööda hiilimiseks, see tähendab, et arvesse võetaks ka olukorrad, kus jaotamata kasumit üritatakse välja võtta näiteks kapitali sissemakse kaudu või laenu andmisega tütarettevõttele, mis siis raha omakorda edasi grupiettevõttele laenab,” ütleb Riikjärv. “Samuti tuleb arvesse võtta eri  finantsinstrumentide kasutamisest tulenevad sarnased võimalused, näiteks tütarettevõtte või grupiettevõtte poolt võlakirjade emiteerimine Eesti ettevõttele.

Kui plaanitav seadusemuudatus peaks katma ka seda laadi olukorrad, siis võib eeldada, et muudatus täidab oma eesmärgi ja ainukeseks võimaluseks jaotamata kasumit emaettevõttele jaotada jääb dividendide maksmine.”

Riikjärve arvates muudaks kavandatav panditulumaksu seadus ka maksuametil töö lihtsamaks: “Küsimus on käesoleval juhul tõendamiskoormuses – pannes seadusesse konkreetsed tingimused, puudub maksuhalduril vajadus tõendada tehingu tegelikku majanduslikku sisu. Maksukohustuse tekkimise ja maksu määramise aluseks saab pelgalt seatud piiride ületamine.”

Riikjärv möönab, et peale laenu leidub teisigi võimalusi kasumi maksustamisest kõrvale hiilida. “Mõningatel juhtudel on Eesti ettevõte omandanud grupiettevõtte käest osalusi teistes grupi ettevõtetes ja seeläbi on Eesti ettevõtte poolt grupiettevõttele välja antud laen asendatud ettevõtete osalustega,” mainib ta.

Sisuliselt on üks vara asendatud teisega. Sellisel juhul laenunõuet grupiettevõtte vastu enam ei ole ja seega antud seadusemuudatus sellises olukorras justnagu enam ei aita.

Siiski peab Eesti ettevõte olema suuteline tõendama, et tegemist pole n-ö näilise tehinguga, vaid et omandatud osalus on seotud tema ettevõtlusega. See tähendab, et Eesti ettevõte peab ka sisuliselt (mitte ainult vormiliselt) käituma kui omanik ja tütarettevõtet juhtima ning kontrollima. Näiteks seadma muu hulgas sisse raporteerimismehhanismid. Ühesõnaga, kui vastavaid inimesi, kes tütarettevõtet juhiksid, pole tööle võetud, saab maksuamet sisuliselt ikkagi täiendavad maksud välja kirjutada või määrata.

Tax wars ehk maksude sõda

Nagu möönavad mitmed maksukonsultandid, kellega Pealinn vestles, on rahvusvahelises plaanis Eestis tegelikult üsna soodus olukord suurfirmade ohjeldamiseks ja nende sotsiaalse panuse suurendamiseks. Jutt käib siin sellest, et riigid kas hakkavad vahetama või juba vahetavad järjest enam infot, kas, kes ja kui palju mõnes riigis makse maksab. Juba oktoobris 2015 avaldas majandusliku koostöö ja arengu organisatsioon OECD oma kaks aastat väldanud uue suure maksuprojekti tulemuse.

“Meetmed, mida me esitleme, kujutavad endast kõige põhjapanevamat rahvusvaheliste maksureeglite ümberkirjutamist pea terve sajandi jooksul,” kuulutas OECD peasekretär Angel Gurria suurte meediakanalite vahendusel.  Algatust tuntakse lühendina BEPS (Base Erosion and Profit Shifting ehk maksubaasi lahkumine ja kasumite kantimine). Selle maksureformiga püütakse lõpetada olukord, kus Apple’i või Starbucksi taolised rahvusvahelised suurkorporatsioonid maksavad aastaid, kusjuures kõiki seadusi järgides, makse vaid mikroskoopilisel kujul.

Rahandusministeeriumi maksupoliitika peaspetsialist Anneli Valgma muigas mullu novembri alguses, et kui kunagi oli kultusfilm “Star Wars” ehk “Tähtede sõda”, siis nüüdseks on see asendunud Tax warsi ehk Maksude sõjaga.

Rahvusvahelisest meediast võib lugeda eri meetodeid selle kohta, kuidas superrikkad on leidnud viisi, kuidas ülejäänud elanikkonnast vähem makse maksta. Osa rahvusvahelistest ettevõtetest kasutab ära maksusüsteemide keerukust ja riikidevahelist vähest koostööd, et paigutada oma kasum ümber ja minimeerida makse. Mõistagi on maksuparadiisid üks peamisi tegureid, mis aitab rikastel muutuda veel rikkamaks, jättes vaesed korralikult ja kohusetundlikult ühiskonna arveid tasuma. Üsna ilmselt on ka Eesti olnud väliskontsernide jaoks sisuliselt maksuparadiis, kus korralikud väikeettevõtjad ja palgatöölised annavad oma panuse suurfirmade jäetud maksuaugu täitmiseks.

Kui esmapilgul võib tunduda, et Eesti on vaid kübe rahvusvaheliste suurkontsernide liivakastis ja seega BEPS meid justnagu otseselt ei puuduta, siis Deloitte´i maksunõustamise juht Mait Riikjärv on teist meelt. “Praegu puudutab BEPS sisuliselt igat Eesti ettevõtet, kuna Eesti on olnud OECD ehk BEPS-i algataja reeglite usin järgija,” mainib ta.

Arvestades, et pea pool BEPS-i 15 tegevuskavast puudutab siirdehindasid ehk lihtsalt öeldes isikute vaheliste tehingute hindasid, on need praegu Eestis igati pildil nii maksumaksjate kui ka maksuhalduri maksukontrollide mõttes. “Samuti on teravalt üleval küsimus, mis puudutab äriühingute tegelikku võimekust ja sisu,” ütleb Riikjärv. “Võib öelda, et BEPS reeglid on toonud endaga kaasa suurema riikidevahelise infovahetuse ning seega ka suurema teadmise, mis toimub teistes riikides.” Seega tundub aeg maksuparadiisi lõpetamiseks olevat igati küps.

Suurimad Eestist välja kontsernisisesed laenuandjad

G4S Eesti AS  93 700 000

Henkel Balti Operations OÜ  88 519 681

PKC Eesti AS 70 000 000

Leibur AS       53 386 473

A. Le Coq AS 39 874 000

Swedbank AS 37 000 000

Vichiunai Nordic AS  36 864 377

Stora Enso Eesti AS   32 475 458

Stockmann AS            30 856 086

Ump-Kymmene Otepää AS    26 533 590

Allikas: Creditinfo

Jüri Ratas: Rahandusministeerium analüüsib praegu panditulumaksu

“Kui siin Eesti riigis oma jõukust teenitakse, siis on õige ka see, et teatud osa sellest jääb Eesti riigile,” kommenteeris peaminister Jüri Ratas valitsuse kavasid panditulumaksu osas.

“Lõppanalüüs rahandusministeeriumis veel käib, aga valitsuskoalitsioon on andnud ühese seisukoha, et ühest küljest me soovime arvestada neid reegleid, mis on Euroopa Liidus, aga teisalt ka, et kui siin Eesti riigis oma jõukust teenitakse, siis on õige jätta sellest teatud osa Eesti riigile,” rääkis Ratas lühiintervjuus Pealinnale.

“See on üks näide. Teine näide: selleks, et siin majanduskeskkonda siseriiklikult toetada ja intensiivsust tõsta, oleme otsustanud, et vähendame dividendide väljavõtmisel tulumaksu protsenti.” Ratase kinnitusel kaalutakse majanduse elavdamiseks veelgi enam maksumuudatusi: “Saamaks Eestisse rohkem välisinvesteeringuid valdkondades, mis on seotud energiamahukate ettevõtetega, siis ka siin on kabinet otsuse langetanud, et erisused võiksid olla. Ma arvan, et see ongi üldjoontes praeguse valitsuse erinevus eelmistest valitsustest, et ei saa kõike võtta ühe mõõdupuu järgi, vaid et majanduskeskkonna parandamise mõttes tuleb teatud erisusi teha. Sellele vihjas ka majandusanalüütik ja vabariigi presidendi nõunik Heido Vitsur, kui ta tõi välja eelmise presidendi Toomas Hendrik Ilvese öeldu, et see, mis on meid toonud siiani, ei vii meid enam edasi.”

Kui praegune koalitsioon möödunud aasta lõpus tegevuskava  kokku pani, käis sealt läbi ka panganduse täiendav kasumimaks. “Need maksud kõik peavad tähendama tõsist analüüsi selle aasta esimeste kvartalite jooksul ja siis ka lahendustega väljatulemist,” ütles Ratas.