Valminud on Loksa jäätmejaam

Tallinna Kalmistute Pärnamäe ja Rahumäe jäätmejaamades juba toimub elanikelt jäätmete vastuvõtmine. 30. septembril 2014 valmis projekti "Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ning tehniline varustamine" viimase etapina Loksa jäätmejaam ja lähiajal alustatakse jäätmete vastuvõtmist ka Loksa jäätmejaamas.

Valminud on Loksa jäätmejaam

Tallinna Kalmistute Pärnamäe ja Rahumäe jäätmejaamades juba toimub elanikelt jäätmete vastuvõtmine. 30. septembril 2014 valmis projekti "Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ning tehniline varustamine" viimase etapina Loksa jäätmejaam ja lähiajal alustatakse jäätmete vastuvõtmist ka Loksa jäätmejaamas.

Tallinna Kalmistutel tekib igal aastal ca 20 000 m3 jäätmeid, kuid nõuetekohased jäätmeplatsid haljastusjäätmete käitlemiseks kalmistutel puudusid, teatas Raepress.

Probleemi lahendamiseks moodustasid 2011. aastal Tallinna ja Loksa linn MTÜ Keskkonnateenused. 20. juunil 2011 esitas MTÜ Keskkonnateenused SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) meetmesse "Jäätmete kogumise, sortimise ja taaskasutamise suuna arendamnine"   projektitaotluse "Ümberlaadimis- ja jäätmejaamade rajamine ning tehniline varustamine".

Projekt hõlmas endas Tallinnas Pärnamäe-, Rahumäe- ja Liiva kalmistutel jäätmejaamade väljaehitamist koos jäätmete käitlemiseks vajalike mehhanismide soetamisega.. Loksa linnale ehitati projekti raames jäätmejaam ja osteti konteinerid. Projekti kogumaksumus on 2 839 038 eurot käibemaksuta. KIK-i poolne toetus 2 313 193 eurot ja omafinantseering kogu projektile moodustab 525 845 eurot.

Tallinna Kalmistutega seotud objektid said valmis ja vajalikud mehhanismid hangitud 2012. aastal. Jäätmejaamad Pärnamäel ja Rahumäel avati sellel aastal. Projekti viimane objekt – Loksa jäätmejaam – ehitati Riito Ehitus OÜ poolt ja omanikujärelevalvet teostas Tallinna Linnaehituse AS.

Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu sõnul oli tegemist väga mahuka ja ennekõike Tallinnale äärmiselt vajaliku projektiga. Ka Loksa linnal puudus jäätmejaam ning elanikud on pidanud kasutama Kuusalu vallaga koostöös Kiiul asuvat jäätmejaama. Arvo Sarapuu kiitis Rahumäe jäätmejaama, mis on leidnud suurt kasutust nii elanike kui ettevõtete poolt.

Pärnamäe külastatavus on veidi väiksem, kuid ilmselt Pirita kandi inimesed alles harjuvad mõttega kasutada jäätmejaama teenuseid. Kodumajapidamistes on jäätmete liigiti kogumisel, sorteerimisel ja taaskasutamisel suur ja väga oluline roll just jäätmejaamadel. Abilinnapea on kindel, et jäätmejaamade külastatavus aina kasvab koos inimeste keskkonnateadlikusega ning Rahumäe ja Pärnamäe jäätmejaamade ehitus oli kõigile vajalik.

Samuti on olnud varasemalt probleemiks Tallinna linnas puulehtede põletamine koduaedades, kuid Arvo Sarapuu kutsub elanikke ülesse aktiivsemalt kasutama jäätmejaamade teenuseid, sest haljastusjäätmed võetakse piiratud koguses vastu elanikelt tasuta ning Rahumäele ja Pärnamäele toodud aia- ja haljastusjäätmetest valmistatakse projekti raames ehitatud Pärnamäe jäätmejaama kompostiväljakul kvaliteetset komposti, mis jõuab tallinnlaste koduaedadesse ringiga tagasi.

"Suured tänud avaldame SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus, kelle abiga oleme saanud luua jäätmejaamad nii Tallinna kui Loksa linnas ning lahendada kalmistujäätmete taaskasutuse probleemi. Eurotoetuse kaasabil liigume nüüd kõik koos rohelisema pealinna suunas," lisas Arvo Sarapuu.

Laadimine...Laadimine...