VALUS TÕDE: Vaesus paneb Eesti naisi tegema iga päev ligi 20 aborti

"Raseduse katkestamise peapõhjus majanduslike murede kõrval on ebakindlus paarisuhtes," ütles naistearst Made Laanpere. Naine ei soovi sünnitada, kui ta teab, et mehe tugi lapse kasvatamisel on olematu.

Pilt: Scanpix

VALUS TÕDE: Vaesus paneb Eesti naisi tegema iga päev ligi 20 aborti (4)

Sirje Rattus

"Raseduse katkestamise peapõhjus majanduslike murede kõrval on ebakindlus paarisuhtes," ütles naistearst Made Laanpere. Naine ei soovi sünnitada, kui ta teab, et mehe tugi lapse kasvatamisel on olematu.

20 aborti päevas tähendab üle 50 abordi saja eduka sünni kohta. Selleks, et jõuda Soome tasemele, kus saja sünni kohta tehakse 17 aborti, tuleks Laanpere sõnul pöörata suuremat tähelepanu soolise ebavõrdsuse vähendamisele. Hiljaaegu avalikustatud uuringus "Eesti naise tervis 2014" uuriti naistelt muu hulgas ka raseduse katkestamise põhjusi. Kui noored naised märkisid, et nad ei ole veel küpsed lapsevanema vastutust võtma, siis kolmekümne ringis naised mainisid võrdselt majanduslikke põhjusi ning rahulolematust paarisuhtega.

Kuigi riik on lastega perede toetusi jõudsalt suurendanud, ei ole see naistearsti sõnul paraku piisav lahendus sündimuse tõstmiseks. "Raha saamine on kahtlemata väga tore, aga selle mõju on lühiajaline," tõdes ta.

"Poliitikud ei suuda või ei taha näha tervikpilti ning tegelda põhjustega. Miks on meil 19% üksikemasid, millega oleme Läti järel Euroopas teisel kohal? Iga viies naine Eestis on kõigi lastekasvatusmuredega üksi. Miks peavad paljud emad rabama kahel töökohal, selle asemel, et saada ühest kohast äraelamist võimaldavat palka? Miks on Eestis palgalõhe naiste ja meeste vahel 30%, kõige suurem Euroopas, samal ajal kui saja kõrgharitud mehe kohta tuleb 164 kõrgharitud naist?! See on skandaalne olukord! Miks ei saada aru, et mees ei pea olema leivateenija? Miks palgalõhe probleemi kogu aeg pisendatakse, selle üle irvitatakse? Miks peab ka suur osa naisi seda olukorda loomulikuks? Abordinumbrid ei saa väga palju langeda, kuni need probleemid ei ole lahendust leidnud."

Rohkem võrdsust tooks rohkem lapsi

Eestis lasevad naised teha aastas ligi 7000 aborti. 56 aborti saja sünni kohta on paljuvõitu, kui võrrelda näiteks Rootsiga, kus tehakse saja sünni kohta 33,8 aborti. Või Soomega, kus see number on Euroopa madalaim – 16,9.

"Langusruumi kindlasti on," tõdes dr Laanpere. Seksuaalhariduse tase koolides saaks olla ühtlasem, teenused kättesaadavamad. Erinevused maapiirkondade ja inimeste sotsiaalse staatuse lõikes on üsna suured – mida polariseeritum on ühiskond, seda raskem on keskmisi tervisenäitajaid heaks saada. On inimesi, kes hoolivad oma tervisest, ja neid, kes seda üldse ei tee, kuna neil pole haridust, motivatsiooni ja võimalusi.

Naistearstide sõnul võib Eesti võrreldes varasematel aegadel tehtud abortide arvuga siiski rahul olla, raseduse katkestamiste arv on kõvasti kukkunud ning praegust näitajat – 56 aborti saja elussünni kohta – tuleb pidada pigem edulooks kui häbimärgiks.

"Aastatega on olukord väga palju paremaks muutunud," tõdes naistearstide seltsi president Laanpere. "Abortiivsuskordajad on paarikümne aastaga kordades langenud. Kui näiteks 1990. aastal oli saja elussünni kohta umbes 150 raseduse katkestamist, siis on praegune number väga suur edasiminek."

Noored kõige tublimad

Eestis oli aastakümneid abortide arv sünnituste arvust suurem. 1970. aastal katkestati abort.ee andmetel Eestis üle 40 000 raseduse ja 1990. aastal ligi 30 000, samas sündide arv oli mõlemal aastal 21 000 ringis. Murdepunktiks sai millenniumivahetus – pärast seda on sünnitusi Eestis rohkem kui raseduse katkestamisi. Möödunud aastal tehti Eestis 6901 aborti ning lapsi sündis 13 551.

Dr Laanpere sõnul on vägevad langusnumbrid põhjendatavad kolme märksõnaga: hea seksuaalharidus, rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus ning seksuaalterviseteenuste kättesaadavus. Eeskätt mõjutavad need hüved dr Laanpere sõnul noorte seksuaalkäitumist. «Kõige suurem langus abortiivsuskordajates ongi noorte naiste hulgas, vanemates vanuserühmades on kukkumine olnud väiksem,» nentis ta.

Tänaseks on Eestis vähem teismeliste tehtud aborte kui Rootsis, keda oleme ikka armastanud eeskujuks pidada. Kondoomi kasutamise numbrid esimeses seksuaalvahekorras olles on meil Euroopa kõrgeimad.

Vahel on abort parim lahendus

Naistearst nentis, et ka kõige ideaalsemas ühiskonnas ei kao vajadus raseduse katkestamise järele ning eesmärgid soovimatute raseduste osas peaks jääma realistlikuks. "Ikka jääb mingi osa inimesi, kes ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid. Ikka jääb naisi, kelle suhtes kasutatakse seksuaalset vägivalda. Ka rasestumisvastased vahendid ei paku sajaprotsendilist kaitset," selgitas ta. "Samas pole ma oma 28-aastase naistearsti praktika juures kohanud ühtki naist, kes on rõõmus, et saab aborti teha."

Eesti rekordarv aborte ühe naise kohta on 18, eelmisel aastal oli raseduse katkestajate hulgas 112 naist, kelle pagasisse kuulus kuus või rohkem aborti. Dr Laanpere soovitab siiski hinnangu andmisega hoogu võtta. Iga raseduse katkestamise taga on oma konkreetne lugu.

Üldiselt teevad kõige rohkem aborte 20-35-aastased naised, kes ka sünnitavad kõige rohkem. Tegemist on tavaliste naistega, kellest enamikul on kindel töökoht. Neljandik aborti tegema tulnud naistest ei ole varem ühtegi last sünnitanud.

Raseduse katkestamine seadustati Eestis 1955. aastal ning sellest ajast alates on jäänud sündimata enam kui 1,5 miljonit last.

Leedus on kolm korda vähem aborte kui Eestis

  • Tervise arengu instituut avaldas hiljuti Balti riikide tervisenäitajaid võrdleva kogumiku "Health in Baltic Countries", millest selgus, et raseduse katkestamiste arv on Eestis lõunanaabritega võrreldes isegi mitu korda suurem. 2013. aasta andmetel lasid naised Eestis saja sünni kohta teha 56,2, Lätis 27,4 ning Leedus 17,9 aborti.
     
  • Naistearstide sõnul näitavad numbrid kogumikus tegelikkust vägagi vildakalt. "Meil ei ole mõtet oma näitajaid võrrelda nende riikide omadega, kus statistilised andmed on ebakorrektsed," sõnas dr Laanpere. "Lätis-Leedus näiteks erapraksiste aborte ei registreerita. Teades, milline on seal seksuaalharidus ning -käitumine, julgen arvata, et tegelikult on Lätis-Leedus abortiivsuskordaja tunduvalt kõrgem kui Eestis. Seal on palju rohkem aborte, kui ametlikud numbrid näitavad."
     
  • Dr Laanpere sõnu kinnitas teinegi tunnustatud naistearst, kes aga oma nime avaldada ei soovinud. "Läti ja Leedu abordistatistika on vildakas," märkis ta Pealinnale saadetud kirjas. "Ebakõlale Lätis ja Leedus on juhtinud tähelepanu rahvusvahelisedki eksperdid, küsisin ka ise ühel konverentsil Leedu kolleegilt, kuidas ta seletab asjaolu, et rasedusi on neil statistika kohaselt vähe, samuti rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse vähe – kas inimesed tõesti ei seksi?! Kolleeg jäi vastuse võlgu. Sama on Lätis."

4 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...