VANA MAJA KORRASTAJAD: Vahel  kadus ehitajaga vaidlemise tõttu uni

Restaureerimistoetuse abil sai taas endisaegseks Kalamajas asuva maja välimus – plommiti palgid, paigaldati roomatt, kaeti seinad lubikrohviga ning viimistleti lubi- ja silikaatvärviga. Sel aastal annab linn restaureerimistoetusteks 250 000 eurot ehk 34 000 eurot rohkem kui mullu.

Pilt: Albert Truuväärt

VANA MAJA KORRASTAJAD: Vahel kadus ehitajaga vaidlemise tõttu uni

Ivo Karlep

Restaureerimistoetuse abil sai taas endisaegseks Kalamajas asuva maja välimus – plommiti palgid, paigaldati roomatt, kaeti seinad lubikrohviga ning viimistleti lubi- ja silikaatvärviga. Sel aastal annab linn restaureerimistoetusteks 250 000 eurot ehk 34 000 eurot rohkem kui mullu.

Seitsme korteriga ühistu eestvedajad Ivika Holm ja Ülle Maiste otsustasid hakata elanikelt oma 1925. aastal valminud maja remondiks fondi raha koguma, sest tööde korraga tegemiseks polnud jaksu, laenuvõtmisega polnud kõik elanikud aga nõus. Paar aastat tagasi õnnestus vana eterniitkatus vahetada kivikatuse vastu, nagu majal kunagi varem olnud. "Siis me veel ei osanud linna toetust küsida ja punnitasime teha oma jõul," selgitas Maiste. Katuse jaoks tellis ühistu ka ehituse järelevalve ja see aitas väga palju, et ehitajad ei kaotaks arhitekti poolt ette nähtud väiksemaid detaile – liistukesi ja kõike muud.

Kõik nagu vanasti

Kalamajas Kopli 7 asuv kunagine raudteelaste elamu on väärtuslik, selle projekteeris tuntud arhitekt Karl Burman. Kultuuriloolist väärtust eviv maja pole küll muinsuskaitse all, kuid on igal juhul meie linnale ehteks, kui ta on korda tehtud nii, nagu arhitekt seda kavandas. Kalamajas on suur osa sama vanu maju  juba korda tehtud, ent paljud vajavad veel hoolsat kätt. "Selle elamu teeb omapäraseks, et igal korteril on tänavalt oma sissepääs ja maja on rikkalikult liigendatud," selgitas muinsuskaitse osakonna peaspetsialist Kirsi-Merilin Luik.

Õnnestunud katusevahetus tiivustas ühistu juhatust edasi minema ja ka maja seinu korda tegema. Nüüd otsustati taotleda linnalt restaureerimistoetust ning Holmi ja Maiste sõnul polnud see sugugi keeruline. Linn andis ise nõu, kuidas toetust taotleda. Hoopis raskem oli asjaajamine ehitajaga. "Õnneks oli meil siiski vist üks paremaid säästva ehituse firmasid," lausus Maiste, kes on ise elukutselt arhitekt ja oskas sellepärast ka Säästvad Ehituslahendused OÜ-le elanike soove selgitada.

Üks mure oli seina tasapinna kerkimine krohvimise järel, nii et mõned aknaliistud jäid tasapinnast allapoole. "Me ei tahtnud, et jääks mulje, nagu oleks maja soojustatud ja paksemaks tehtud," rääkis Maiste. "Me ajasime seal liistudega isegi millimeetreid taga, et välimus saaks võimalikult autentne." Majaomanikud  soovisid, et kõik näeks välja niimoodi, nagu arhitekt Burman kunagi kavandas.
"Jah, meil oli iga detaili pärast vaidlusi," nentis Holm. "Vahel läks öösel isegi uni ära sellepärast. Aga nüüd tundub see kõik juba tühiasi, sest tulemus on kena."

Restaureerimistoetuse abil said endiseks maja välisseinad – plommiti palgid, paigaldati roomatt, krohviti seinad lubikrohviga ning viimistleti lubi- ja silikaatvärviga. Samuti restaureeriti akende piirdeliistud. "Kõik see oleks jäänud tegemata, kui me poleks linnalt toetust saanud," ütles Holm. Selle toetusega kattis Kopli 7 ühistu ligi pool maja seinte kordategemise kuludest.

Holmi ja Maiste sõnul julgustas neid restaureerimistoetust küsima ka õnnestunud piirdeaia rajamine 2018. aastal linna programmi "Hoovid korda" raames.

Tublisti suurem summa

Sel aastal plaanib ühistu töid jätkata ja kavatseb taas linnalt toetust küsida, sest korteriusteni viivad välistrepid on avariilises olukorras. Nende kordategemine eelmisesse eelarvesse ei mahtunud.

Edaspidi on veel kavas vahetada plastaknad väikeste ruutudega puitakende vastu, mis olid Burmani projektis. Ka kõik maja uksed vajavad restaureeimist – nende värv ja väljanägemine ei ole praegu selline, nagu originaalis ette nähtud.

Tallinna muinsuskaitsele mõeldud eelarve muutus tänavu jälle veidi suuremaks. Kokku annab linn 1,7 miljonit eurot, et restaureerida väärtuslikke elamuid jm ehitisi, mis ei pruugi tingimata olla muinsuskaitse all. "Selle summa sees on nii tegevuskulud, kirikurenessansi kava kui restaureerimistoetused ehitiste omanikele," ütles linna muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik. Suurenenud on ka toetused eraomanikele uste, akende ja teiste majaosade restaureerimiseks. Tänavu annab linn selleks otstarbeks 250 000 eurot. Vajadus oleks Duboviku hinnangul muidugi palju suurem, kuid arvestadades, et neli aastat tagasi oli summa, millega eraomanikke toetada, ainult 60 000 ja kaks aastat tagasi 80 000 eurot, on edasiminek arvestatav. Maksimaalne toetus ühele objektile on kuni 20 000 eurot. "Need pole muidugi kuigi suured summad, aga annavad jällegi tunnistust linna heast tahtest," nentis Dubovik.

Eelmisel aastal toetas linn 31 väärtusliku maja kordategemist 216 000 euroga.

Taotlus tuleb saata linna muinsuskaitse osakonnale

• Tallinna linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakond ootab restaureerimistoetuse taotlusi 2. märtsini.

• Sel aastal eraldab linn restaureerimistoetusteks 250 000 eurot, toetuse maksimaalne suurus on 20 000 eurot ja maksimummäär 75% toetatava töö maksumusest.

• Linn toetab kultuurimälestiste, vanalinna hoonete, miljööväärtuslikes paikades asuvate hoonete ning üldplaneeringuga määratud väärtuslike hoonete restaureerimist, konserveerimist ning algsel kujul taastamist.

• Toetust saavad tööd, mis lõpetatakse hiljemalt käesoleva aasta 30. novembriks.

• Taotlusi saab esitada https://mittetulundus.tallinn.ee/iseteenindus. Uue süsteemi kasutuselevõtmine on muutnud taotluse esitamise lihtsamaks. Toetuse kohta jagavad infot muinsuskaitse osakonna spetsialistid. Info https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Restaureerimistoetus-2

Laadimine...Laadimine...