Vandeadvokaat Mägi-Rohtmets: ajakirjandus ei ole kohus

"Avalikustatud ohvri esindajana kinnitan, et Lisanna Männilaan ei ole algatanud Aivar Mäe juhtumina tuntud teema kajastamist ajakirjanduses ega pea mingit ristisõda oma endise ülemuse vastu," kinnitas vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. 

Pilt: Scanpix

Vandeadvokaat Mägi-Rohtmets: ajakirjandus ei ole kohus

Toimetaja: Sandra Lepik

"Avalikustatud ohvri esindajana kinnitan, et Lisanna Männilaan ei ole algatanud Aivar Mäe juhtumina tuntud teema kajastamist ajakirjanduses ega pea mingit ristisõda oma endise ülemuse vastu," kinnitas vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets. 

Mägi-Rohtmets kirjutab Postimehes seoses rahvusooper Estonia peadirektori Aivar Mäe skandaaliga, et ajakirjandus ei ole kohus ega süütegude paralleelmenetleja, vahendas BNS. 

Vandeadvokaat kuulutab Postimehe artiklitele esitatud vastulauses oma kliendi ohvriks, kuid ei täpsusta, milles kliendi ohvriks olemine seisneb. 

"Avalikustatud ohvri esindajana kinnitan, et Lisanna Männilaan ei ole algatanud Aivar Mäe juhtumina tuntud teema kajastamist ajakirjanduses ega pea mingit ristisõda oma endise ülemuse vastu. Tal on õigus anda hinnanguid enda poolt kogetule vastavalt oma arusaamadele väärikast töökeskkonnast ja kohastest töösuhetest. Samuti on tal õigus omaenda läbielamistele, kannatustele ja aule," märkis Mägi-Rohtmets.

Vandeadvokaadi sõnul mõistab Eestis õigust tõepoolest kohus ning kriminaalmenetluses, milleks on ka väärteomenetlus, on süüdistajaks riik uurimisasutuse kaudu. "Kuna Aivar Mäe asjas leidis politsei- ja piirivalveamet, et on piisavalt põhjust alustada väärteomenetlust, siis ongi asutud koguma tõendeid selgitamaks, kas Aivar Mäe tegevuses on süüteokoosseis karistusseadustiku tähenduses või ei. Muuhulgas kuulatakse üle ka tunnistajaid. Seda, millega uurimine lõppeb, kas jõuab asi ka kohtusse ja saab lahenduse kohtuotsuse näol või lõpetatakse juba varem, me keegi veel ei tea. Sellega läheb aega. Üks asi on selge, ka tegelikult on nii, et ajakirjandus ei asenda kohut ega vii läbi kohtueelseid uurimistoiminguid," selgitas advokaat.

Üle kuulamata tunnistajate objektiivsuse mõjutamine

"Seepärast pean lubamatuks olukorda, kus paralleelselt uurimisega küsitleb ajakirjanik tunnistajaid ja avaldab valikuliselt nende poolt öeldut. Järelikult uuritakse sihikindlalt, kes on uurija poolt väljakutsutud ja mida ta võiks teada. Minu isiklikul hinnangul mõjutatakse nii veel üle kuulamata tunnistajate ütluste objektiivsust ning vääratakse võimalike ohvrite soovi oma õiguste kaitseks," leidis Mägi-Rohtmets.
 
"Ma ei usu, et maailma muudab paremaks ajakirjandus, mille kaudu seksuaalse alatooniga ahistamises ohvriks olemine on tehtud nagu häbiasjaks. Kui ohver ei ole kohe ja selgesõnaliselt ülemusele ja teistele töökaaslastele selgeks teinud, et tema jaoks töökeskkonnas seksuaalse alatooniga naljad ja naer ja keha patsutused ei ole sobivad, siis peab ohver olema sellega leppinud, nagu paljude aastate jooksul paljud teisedki. Kui ohver julgeb siiski avaldada, mida tema iseendaga seotult tundis ja kuidas hindas, siis on ta valelik ning ihub kättemaksu. Kättemaksu motiivi, olgu see kui nõrguke tahes, leiab kuidagi ikka," märkis Mägi-Rohtmets.

Advokaadi kinnitusel kuni algatatud väärteomenetluse lõpuni ei anna Lisanna Männilaan ühtegi kommentaari. 

Vandeadvokaat Mägi-Rohtmetsa vastulause on ajendatud 6. juulil ajalehes Postimees avaldatud Mart Raudsaare kolumnist "Ajakirjandus ei ole kohus" ja Priit Pulleritsu artiklist "Estoonlased lahkavad Aivar Mäed tabanud süüdistuste tagamaid".

Skandaal puhkes Eesti Ekspressis ilmunud artiklist, milles anonüümseks jäetud allikas või allikad süüdistasid Aivar Mäed kohatus käitumises rahvusooperi naisperega. 

Laadimine...Laadimine...