VANEMATE KOOLITAJA: Laste karistamine kahjustab nende hakkamasaamist

"Vanemad on koolitustel taibanud, kuidas lastele kanduvad üle need mustrid, mida nemad lapsena kogesid. Samuti mustrid, mida nad paarisuhtes ehk tahtmatult edasi annavad. Nii mõnigi ema-isa on pärast tunnistanud, et mõistab, kui oluline on laste käitumise ja paarisuhte toimimise vaheline seos," tõdes paari- ja pereterapeut Marge Vainre.

Pilt: Scanpix

VANEMATE KOOLITAJA: Laste karistamine kahjustab nende hakkamasaamist

Krista Kiin

"Kahetsusväärselt paljud lapsevanemad arvavad, et lastele piiride seadmine tähendab karistamist," nendib paari- ja pereterapeut Marge Vainre, kelle sõnul kahjustab karistamine vaid lapse enesehinnangut ega õpeta talle elus hakkama saamist. "Peab õppima last kuulama. Ja lapsed ei räägi pahatihti vanematega, sest need loevad kohe moraali."

16-aastane noormees pöördus ärevusega psühhoteraapiasse. Kohtumiste käigus selgus, et tal on vähe tõeliselt häid sõbrasuhteid. Vanemad räägivad kodus, et poiss peaks rohkem väljas käima ja teiste noortega suhtlema, ühtlasi pärivad  lakkamatult, millal ta siis mõne tüdruku koju toob. Isa võrdleb poega küll enda, küll sama vanade aktiivsete peretuttavatega. Selle kõige tulemusena tundis see 16-aastane noormees end alandatu, ebasobiva ja väärtusetuna. Vanem on loonud endale pildi lapsest kui väärilisest järeltulijast, kuid paraku ei vasta pilt sellistele ootustele. Noormees peab end läbikukkunuks ja on muutunud ärevaks, ärevus aga mõjutab kõiki eluvaldkondi, sh õppeedukust.

Kirjeldatud näite oma praktikast toonud psühhoterapeut ja koolitaja Merit Lage nentis, et sedalaadi juhtumi puhul on võtmetähtsusega, kas vanem soovib endaga töötada, tahab mõista oma ootuste päritolu, et neist tasapisi loobuda, ning seejärel õppida last uuesti tundma – innustamaks noort inimest, kes seisab oma elutee alguses. "See on aeganõudev protsess, kuid kannab vilja – tulemuseks on paremad suhted noore ja vanema vahel," rääkis Lage. "Kui noor tunneb end rohkem aktsepteerituna ning tajub vähem vanemate ootusi ja survet, läheb ärevus tasapisi väiksemaks ja ta suudab ka end õppimisega seoses ja isiklikus elus paremini teostada."

Pidev kiirustamine rikub suhteid

Oktoobri lõpus startis Kesklinna valitsuse ja Kadrioru saksa gümnaasiumi tasuta virtuaalkool lapsevanematele. Loengud on mõeldud eelkõige 7.-12. klassis käivate laste vanematele või vanavanematele.

Nõmmel järgmisel kuuel nädalal aset leidvate koolituste läbiviija, paari- ja pereterapeut Marge Vainre nentis, et üks peamine tänapäeva probleem lisaks ekraanide taga veedetavale ajale on vanemate liiga suur hõivatus töö ja muu eluga. See tähendab vähe suhtlust lapsega. "Koosolemise all ei pea ma silmas lihtsalt ühes ruumis viibimist või reisile minemist, vaid sisulist koosolemist, üks-ühele aega, kus vanem keskendub lapsele ning arendab temaga eri teemadel vestlusi," selgitas Vainre. "Oluline on aimu saada, millest laps mõtleb, mille üle ta muretseb või rõõmustab, mis on talle olulised asjad."

Seeläbi areneb lapse eneseväljendusoskus ja reflekteerimisvõime – ta mõtestab lahti hetkel toimuvat, mis Vainre sõnul on oluline läbi elu. "Varem oli lapsega olemise aega ja üksteisele keskendumist ka põlvkonniti rohkem, kuid kuna nüüd koos ei elata, jäävadki lapsed sageli omapäi oma mõtete ja tunnetega," tõdes psühholoog.

Veel on Vainre täheldanud, et vanemad küll teavad, kui oluline on lapsele piire seada, aga kahetsusväärselt palju arvatakse, et piiride seadmine tähendab karistamist. "Võib-olla täidab laps teatud kohustusi karistuse hirmus, aga pikas perspektiivis ei aita see leida sobivaid viise elus toimimiseks," lisas Vainre. "Hirmu ja karistamisega ei teki neid väärtusi, mida vanemad tahaksid lapsele tegelikult edasi anda. Siin tulevadki mängu vanemlikud oskused, kuidas rääkida asjadest nii, et see ei kahjustaks lapse enesehinnangut ning samas saaks vajaliku tehtud."

Lapse teismeeas puutuvad vanemad kokku mitmete valukohtadega – see on noote identiteedi otsimise ja kujundamise aeg. Tekib mitmeid valupunkte: näiteks käib noor liiga palju väljas või vastupidi, on sulgunud endasse, võtab kooliasju kas ülitõsiselt ja pingutab üle või ei näi õieti millestki hoolivat.

Teismelised vajavad usalduskrediiti

"Emad-isad kogevad oma teekonnal koos küpseva lapsega palju sarnaseid tundeid ja küpsevad seeläbi ka ise," rääkis Lage. "Kuna noore suhted vanematega muutuvad, tuleb vanemal sageli ümber mõtestada oma väärtused ja tõekspidamised ning laiendada enda arusaamu elust, et teha kasvavale lapsele oma südames ja mõtetes ruumi. Igasugune eneseareng, muutumine ja muutmine pole kunagi lihtne ei noore ega täiskasvanu jaoks, sest see, mis oli enne turvaline ja toimiv, ei toimi enam. Muutuvates suhetes ja noore inimese eneseotsingute käigus võib vanemal tekkida tunne, et laps ei väärtusta, ei hooli ega armasta teda enam. Tegelikult see nii ei ole."

Kadrioru saksa gümnaasiumi sotsiaalpedagoog Jelena Pribylski nentis, et teismeliste toetamiseks ja abistamiseks peab lapsevanemal olema piisavalt jaksu. "Peamised valupunktid sel ajal on iseseisvamaks saamine, oma "mina" otsimine ja füüsiline tervis – kelleks õppida, mis huviringi ja trenni valida. Samuti vaimne heaolu – kuidas toime tulla distants- või põimõppes; läbipõlemine; kuidas leida sõpru ning kuidas toime tulla, kui täiskasvanutel on palju ootusi," loetles Pribylski. "Soovime muresid ennetada, seega ootame loengutele ka nooremate õpilaste vanemaid."

Võiks ehk arvata, et kui koolituse sihtrühmaks on eelkõige 7.-12. klassis käivate laste vanemad, on selleks ajaks, mil lapsed on vanuses 13-18, teatud mustrid ammu kujunenud ja juurdunud. Kas suhteliselt iseteadlike ja väljakujunenud isiksuste puhul pole juba hilja hakata suhteid parandama, kui need vildakaks on kujunenud? "Kasvatamiseks võib olla mõnikord hilja, kuid suhete parandamiseks pole kunagi hilja," ütles Lage. "Küllap paljudel  täiskasvanutelgi on meenutada oma vanematega suhetes läbitud nii keerulisi kui häid aegu. Kui küps vanem teeb ja ütleb noorele midagi, millest võib järeldada, et vanem näeb last sellisena nagu ta on, ta kuulab ja lisaks ka armastab, mõjub see suhteid tugevdavalt."

Liigne kasvatamine seevastu mõjub sageli eemaletõukavalt ja suhteid kahjustavalt. "Noor igatseb, et vanem näeks ja tunnustaks teda inimesena, püüdmata teda iga hetk muuta või ümber kujundada," selgitas Lage. "Küpsemise ajal on noorel vaja usalduse krediiti, isegi kui ta eksib. Eksimine on vajalik kasvamiseks."

18. novembril on kavas virtuaalne loeng, mis uurib, miks on isad lapse arengus tähtsad. Positiivse ja rahumeelse vanemluse mentor Tanel Jäppinen on oma töös kogenud, et isadel leidub küll motivatsiooni, kuid pole eeskuju, oskusi või muid ressursse, et lapsega toime tulla. Samuti kipuvad mehed alla suruma oma emotsioone ega oska nendega tegeleda. "Paljudel meie põlvkonna isadel ei ole olnud oma lapsepõlvest sellist eeskuju, et saaks õppida isaks või heaks partneriks olemist," rääkis Jäppinen. "Mitte et meie isad oleksid olnud kuidagi puudulikud, vaid nad kasvatasid meid teisel ajastul, mil prioriteedid, ühiskonna ootused meestele ja isadele ning stereotüübid olid teised."

Õnneks kohtab järjest rohkem isasid, kes on emotsionaalselt rohkem avatud. "Varasema põlvkonna mehed ei jaganud oma tundeelu lähedastega ja seetõttu jäi meie põlvkonna isadel saamata see kogemus, et ka mehed võivad olla emotsionaalsed," rääkis  Jäppinen. "Mehe emotsionaalsus ei tähenda ainult seda, et isa saab aeg-ajalt vihaseks ja hakkab kärkima, vaid emotsioonispekter on märksa laiem. Tundelised mehed ei ole nõrgad! Mina tahaksin oma pojale ja teistele meestele edasi anda, et kui olla avatud, annab see võimaluse tundma õppida ja paremini reguleerida oma emotsioone. See on lapsepõlves puudu jäänud, seega ei osata olla hoolivad ja hellad oma laste ja naisega."

Kui peaks tunduma, et kõik ehk ei lahene koolituse käigus ja avastatakse enda jaoks mingid sügavamad teemad, julgustab Marge Vainre paari- või pereteraapiasse tulema. "Saame muuhulgas vaadata oma päritolupere lugusid, misläbi tekib läbiarutamist vajavaid momente," lausus Vainre. "Vanemad on koolitustel taibanud, kuidas lastele kanduvad üle need mustrid, mida nemad lapsena kogesid. Samuti mustrid, mida nad paarisuhtes ehk tahtmatult edasi annavad. Nii mõnigi ema-isa on pärast tunnistanud, et mõistab, kui oluline on laste käitumise ja paarisuhte toimimise vaheline seos – kui vanem ise on õnnetu või rahulolematu, on kõigil keeruline. Võib-olla tuleb esmalt tegeleda paarisuhtega, ja alles siis saab loota, et laps vabaneb kodustest pingetest hakkab tema käitumine muutuma." Mõistagi ei anna vanemakoolitus kindlat retsepti, et kui sa teed nii, juhtub see, küll aga on laiem arusaam eelduseks püsivamatele muutustele.

Vanemate õnnetu suhe tekitab lastele pingeid

Merit Lage tõi näite juhtumist, mil 14-aastasel noorel tekkisid ennast kahjustavad mõtted ja teod ning ta lõikus ennast. Kogu pere tuli psühhoteraapiasse. "Selgus, et noore jaoks oli kõige suurem mure tema klassis toimuv koolikiusamine, mis ei tahtnud lõppeda," rääkis Lage. "Vanemad olid juba eelnevalt palju koolis käinud ja teemat tõstatanud. Kiusamine tõmbus tagasi, kuid mingi aja pärast tekkis taas. Arutasime teraapias ka võimalikku koolivahetust, selle otsuse võimalusi ja ohte. Lahenduseks viidi noor üle paralleelklassi. Juba järgmisel sessioonil ütles laps, et tunneb end paremini. Vanematel tekkis kõige selle käigus palju raskeid, vastuseta küsimusi, ka hirme ja enesesüüdistust, et ehk nad on lapsega liiga vähe rääkinud või kust kõik üldse alguse sai." Kõiki neid küsimusi õnnestus läbi töötada pereteraapias. Ühtlasi on Marge Vainre saanud tagasisidet, et vanemad taipavad koolituse jooksul sedagi, kui oluline on tegeleda iseenda vajadustega. "Sageli on vanemad ülikurnatud ja arvavad, et kõik tuleb teha lapse nimel. Nad ei mõtle, et ka nende vajadused on väga olulised."

Nõmme terviseedenduse peaspetsialist Janika Kleemann tõi välja ka kogemuste vahetamise olulisuse: "Kuna meil toimuv vanemakoolitus on oma olemuselt praktiline – tehakse palju grupitöid ja ühiseid arutelusid –, saavad osalejad oma muresid jagada, teiste omi kuulda ja analüüsida ning seeläbi tunda kergendust, et nad pole ainsad, kel teatud olukordades muresid tekib. Nii omavahel kui koolitajaga jagamine on väga oluline." Positiivne on Kleemanni sõnul seegi, et igas grupis kohtab alati ka isasid.

Kuidas parendada ja parandada suhteid vanemate ja (eri  vanuses) laste vahel?

• Planeeri oma teismelise või noore inimesega kohtumised ette. Sageli on vanem ise hõivatud, nagu on hõivatud ka noor inimene, seega leppige kokku konkreetne aeg ja alles seejärel otsustage, mida koos teete.

• Kuula oma last, ükskõik kui vana ta on. Näiteks võib teha harjutust, et laps räägib endast ja vanem kordab ainult seda, mida ta ütles, kuni selles küsimuses saab kõik öeldud.

• Hoia fookust nendel kvaliteetidel, mis on su lapsel olemas, mitte ära keskendu sellele, mida pole.

• Väljenda ennast, enda vajadusi, nõudmisi ja tunnustust mina-sõnumite abil, süüdistustevabalt.

• Tegele iseendaga, hoia oma tass täis – õnnelikul vanemal on sageli ka  õnnelikud lapsed.

• Hoia oma lapse teise vanemaga suhted nii selged kui vähegi võimalik. Oma lapsega suheldes ole teise vanema suhtes positiivselt või neutraalselt häälestatud. Igal lapsel on vahel vaja vanemale teise vanema peale kaevata. Tunnusta lapse tundeid, avalda kahetsust, kuid ära asu kaitsesse ega mine kaebamisega kaasa!

Vanemad julgevad üha enam murede korral asjatundjalt nõu küsida 

"Soovisime luua keskkonda, kus lapsed ja vanemad toetavad, mõistavad ja inspireerivad üksteist," ütles Kesklinna vanem Monika Haukanõmm.

"Lapsevanemate kooli peale oleme mõelnud juba mitu aastat ja koostöös Kesklinna valitsusega saimegi nüüd selle käivitada," lisas Kadrioru saksa gümnaasiumi direktor Imbi Viisma. "Kool annab ülevaate last puudutavatest teemadest, mis võiksid olla igale lapsevanemale teada kogu kooliaja jooksul. Selles koolis ei keskenduta ainult lapsele, vaid käsitletakse vanemaks olemist laiemalt."

Ka Nõmme linnaosa valitsus jätkab populaarset vanemluskoolituste sarja. "Rõõm on tõdeda, et järjest enam julgevad lapsevanemad küsida mure korral spetsialistidelt nõu ja tulla enda teadmisi ka täiendama," märkis linnaosavanem Grete Šillis, kelle sõnul on interaktiivseid lühiloenguid, rühmatöid ja harjutusi hõlmavad lapsevanemate koolitused saanud nõmmekate seas väga populaarseks ja linnaosa valitsus on neid juba aastaid korraldanud. "Esimene Gordoni perekooli grupp tuli Nõmmel kokku juba 2010. aastal," nentis linnaosavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Kati Valma. "Vanemad on igati varmad infot ja abi otsima, on valmis igakülgseks koostööks ja abi vastuvõtmiseks. Osa pöördumisi tuleb lastekaitsele lapse abivajaduse kohta ka koolide, politsei või lasteaia kaudu ja siis otsime juba meie koostööd lapsevanematega."

Kuidas koolitustel osaleda?

Kesklinna valitsuse ja Kadrioru saksa gümnaasiumi vanemate virtuaalkooli loengute kava:

• 18. novembril kl 18-19.30 "Isa roll lapse kasvatamisel". Lektor: positiivse ja rahumeelse vanemluse mentor Tanel Jäppinen.

• 2. detsembril kl 18-19.30 "Koolilapse vaimse tervise toetamine". Lektor: kliiniline psühholoog-psühhoterapeut Anna Haasma. Lähem info ja registreerimine Kesklinna valitsuse Facebooki lehel.

• 28. oktoobril aset leidnud psühhoterapeut ja koolitaja Merit Lage loengut "Lapsevanem lapse toetajana" saab aasta lõpuni järele vaadata Youtube'is. Videod ja info virtuaalkooli kohta asub Kesklinna valitsuse Facebooki lehel.

• Kesklinn pakub veel mitut lapsevanematele suunatud tegevust: lasteaiad osalevad programmis "Imelised aastad" ning Hopneri majas töötab lapsevanemate kool, kus toimuvad loengud nii eesti kui ka vene keeles.

• Nõmme linnaosa valitsuse korraldatav lapsevanemate koolituste sari algas novembri algul ning grupp on praegu komplekteeritud. Edasiste koolituste osas palun kirjutada  kati.valma@tallinnlv.ee

Laadimine...Laadimine...