Vanglast vabastatud valgevenelased kinnitavad piinamist

"Nad põletasid minu käsi sigarettidega," ütles 25-aastane Maksim Dovženko, kes enda sõnul meeleavaldusel isegi ei osalenud. "Nad lõid mind vastu pead, ma ei tunne end hästi, mu pea käib ringi," ütles ta enne haiglasse siirdumist.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv

Vanglast vabastatud valgevenelased kinnitavad piinamist (1)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Nad põletasid minu käsi sigarettidega," ütles 25-aastane Maksim Dovženko, kes enda sõnul meeleavaldusel isegi ei osalenud. "Nad lõid mind vastu pead, ma ei tunne end hästi, mu pea käib ringi," ütles ta enne haiglasse siirdumist.

Pärast viis päeva Valgevenes kestnud proteste, mille vallandas riigipea Aleksander Lukašenko väidetav valimisvõit, hakati hakati ööl vastu täna ootamatult eeluurimisvanglaist vabastama kinni peetud meeleavaldajaid, vahendas BNS portaali tut.by.

"Kinnipeetuid hakati Akrestsina eeluurimisvanglast vabastama umbes kell 22:30," seisis teates. Kinnipeetud kirjeldasid meediale neile vanglas osaks saanud julma kohtlemist.

Öösel kella 1:20 ajal ilmus eeluurimisvangla juurde asesiseminister Aljaksandr Barsukov. Küsimusele, kui palju kinnipeetuist täna vabastatakse, vastas ta: "Kõik," ja lisas: "Mõnitamisi ei olnud." Seejuures märkis portaal, et pooleteise tunniga lugesid nad kokku kümmekond kiirabiautot, mis vangla juurde saabusid.

Neljapäeva õhtul ütles Valgevene parlamendi ülemkoja esinaine Natalja Katšanova, et president Lukašenko olevat andnud korralduse luua selgus kõikides viimastel päevadel aset leidnud loata meelavaldustel kodanike kinnipidamiste asjaoludes. "President kuulis töökollektiivide arvamust ja andis korralduse luua selgus kõikides kodanike kinnipidamistes, mis viimastel päevadel aset leidsid ja praegu käib selles suunas innukas töö," ütles Katšanova Telegami-kanali Pul Pevago teatel. "Me ei vaja kaklust. Me ei vaja sõda," lisas ta.

Siseminister võtab vastutuse

Siseminister Jurõi Karajev ütles omalt poolt, et võtab vastutuse ja vabandab meeleavaldustel juhuslike kannatanute ees. "Nende ees, kes juhtusid olema läheduses ja ei lahkunud õigeaegselt ega jõudnud kõrvale põigata. Nende inimeste ees, kes said pihta, selle, nagu nüüd öeldakse, vägivalla eest tahan komandörina, ülemusena võtta vastutuse. Vabandama nende inimeste ees puht inimlikult," ütles Karajev teleetris.

Täna Minskis vabastatud inimesed kirjeldasid uudisteagentuurile AFP, kuidas neid peksti, näljutati ja jäeti ilma veest, unest ja arstiabist. "Nad põletasid minu käsi sigarettidega," ütles Dovženko, kes enda sõnul meeleavaldusel isegi ei osalenud. "Nad lõid mind vastu pead, ma ei tunne end hästi, mu pea käib ringi," ütles ta enne haiglasse siirdumist.

43-aastane ettevõtja Mihhail Tšernenkov rääkis, et talle anti jaoskonnas elektrišokke ja peksti nuiaga. "See on piinamine," ütles ta ja lisas, et sarnaselt paljudele teistele sunniti ta magama õues, sest kongid olid ülerahvastatud. Ka tema ütles, et ei osalenud meeleavaldusel.

Inimesed ootasid vanglate ees lähedaste vabastamist

Kinnipidamiskeskuste ees ootasid sajad inimesed oma sõprade ja lähedaste vabastamist. Vabatahtlikud jagasid toitu ja tekke. Miilitsa teatel on alates pühapäevastest valimistest kinni peetud üle 6700 inimese. 

Lukašenko vastased süüdistavad teda valimispettuses, et alistada oma peamine rivaal, opositsioonikandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja, kes on nüüdseks Leetu pagenud. Tuhanded inimesed on Minskis ja teistes linnades tulnud tänavatele, et nõuda alates 1994. aastast riiki valitsenud riigipea tagasiastumist.

Miilits on kasutanud meeleavaldajate laialiajamiseks kummikuule, šokigranaate ja vähemalt ühel korral ka lahingmoona. Viga on saanud sajad inimesed. Võimude teatel on rahutustes hukkunud kaks inimest. Üks neist suri meeleavaldusel Minskis ja teine pärast vahi alt vabastamist Gomelis.

Euroopa riigid on protesti mahasurumise hukka mõistnud ja Euroopa Liidu välisministrid arutavad reedel võimalikke sanktsioone. Eile moodustasid tuhanded inimesed Minskis inimkette. Paljud kandsid protestina miilitsavägivalla vastu valgeid rõivaid ja hoidsid lilli ja õhupalle.

Sarnased ketid moodustusid ka mitmes teises linnas. Mitmes ettevõttes alustasid töötajad streiki. Inimõigusorganisatsioon Amnesty International mõistis ulatusliku piinamise ja kinnipeetute väärkohtlemise hukka.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...