"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Vanglast vabastatud valgevenelased kinnitavad piinamist (1)
14. august 2020
Scanpix/ Foto on illustreeriv

"Nad põletasid minu käsi sigarettidega," ütles 25-aastane Maksim Dovženko, kes enda sõnul meeleavaldusel isegi ei osalenud. "Nad lõid mind vastu pead, ma ei tunne end hästi, mu pea käib ringi," ütles ta enne haiglasse siirdumist.

Pärast viis päeva Valgevenes kestnud proteste, mille vallandas riigipea Aleksander Lukašenko väidetav valimisvõit, hakati hakati ööl vastu täna ootamatult eeluurimisvanglaist vabastama kinni peetud meeleavaldajaid, vahendas BNS portaali tut.by.

“Kinnipeetuid hakati Akrestsina eeluurimisvanglast vabastama umbes kell 22:30,” seisis teates. Kinnipeetud kirjeldasid meediale neile vanglas osaks saanud julma kohtlemist.

Öösel kella 1:20 ajal ilmus eeluurimisvangla juurde asesiseminister Aljaksandr Barsukov. Küsimusele, kui palju kinnipeetuist täna vabastatakse, vastas ta: “Kõik,” ja lisas: “Mõnitamisi ei olnud.” Seejuures märkis portaal, et pooleteise tunniga lugesid nad kokku kümmekond kiirabiautot, mis vangla juurde saabusid.

Neljapäeva õhtul ütles Valgevene parlamendi ülemkoja esinaine Natalja Katšanova, et president Lukašenko olevat andnud korralduse luua selgus kõikides viimastel päevadel aset leidnud loata meelavaldustel kodanike kinnipidamiste asjaoludes. “President kuulis töökollektiivide arvamust ja andis korralduse luua selgus kõikides kodanike kinnipidamistes, mis viimastel päevadel aset leidsid ja praegu käib selles suunas innukas töö,” ütles Katšanova Telegami-kanali Pul Pevago teatel. “Me ei vaja kaklust. Me ei vaja sõda,” lisas ta.

Siseminister võtab vastutuse

Siseminister Jurõi Karajev ütles omalt poolt, et võtab vastutuse ja vabandab meeleavaldustel juhuslike kannatanute ees. “Nende ees, kes juhtusid olema läheduses ja ei lahkunud õigeaegselt ega jõudnud kõrvale põigata. Nende inimeste ees, kes said pihta, selle, nagu nüüd öeldakse, vägivalla eest tahan komandörina, ülemusena võtta vastutuse. Vabandama nende inimeste ees puht inimlikult,” ütles Karajev teleetris.

Täna Minskis vabastatud inimesed kirjeldasid uudisteagentuurile AFP, kuidas neid peksti, näljutati ja jäeti ilma veest, unest ja arstiabist. “Nad põletasid minu käsi sigarettidega,” ütles Dovženko, kes enda sõnul meeleavaldusel isegi ei osalenud. “Nad lõid mind vastu pead, ma ei tunne end hästi, mu pea käib ringi,” ütles ta enne haiglasse siirdumist.

43-aastane ettevõtja Mihhail Tšernenkov rääkis, et talle anti jaoskonnas elektrišokke ja peksti nuiaga. “See on piinamine,” ütles ta ja lisas, et sarnaselt paljudele teistele sunniti ta magama õues, sest kongid olid ülerahvastatud. Ka tema ütles, et ei osalenud meeleavaldusel.

Inimesed ootasid vanglate ees lähedaste vabastamist

Kinnipidamiskeskuste ees ootasid sajad inimesed oma sõprade ja lähedaste vabastamist. Vabatahtlikud jagasid toitu ja tekke. Miilitsa teatel on alates pühapäevastest valimistest kinni peetud üle 6700 inimese. 

Lukašenko vastased süüdistavad teda valimispettuses, et alistada oma peamine rivaal, opositsioonikandidaat Svjatlana Tsihhanovskaja, kes on nüüdseks Leetu pagenud. Tuhanded inimesed on Minskis ja teistes linnades tulnud tänavatele, et nõuda alates 1994. aastast riiki valitsenud riigipea tagasiastumist.

Miilits on kasutanud meeleavaldajate laialiajamiseks kummikuule, šokigranaate ja vähemalt ühel korral ka lahingmoona. Viga on saanud sajad inimesed. Võimude teatel on rahutustes hukkunud kaks inimest. Üks neist suri meeleavaldusel Minskis ja teine pärast vahi alt vabastamist Gomelis.

Euroopa riigid on protesti mahasurumise hukka mõistnud ja Euroopa Liidu välisministrid arutavad reedel võimalikke sanktsioone. Eile moodustasid tuhanded inimesed Minskis inimkette. Paljud kandsid protestina miilitsavägivalla vastu valgeid rõivaid ja hoidsid lilli ja õhupalle.

Sarnased ketid moodustusid ka mitmes teises linnas. Mitmes ettevõttes alustasid töötajad streiki. Inimõigusorganisatsioon Amnesty International mõistis ulatusliku piinamise ja kinnipeetute väärkohtlemise hukka.

Kommentaarid (1)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

soolaputkat päev
14. aug. 2020 14:55
Lugupeetavad päev soolaputkat tegelt suht tagasihoidlik meede tuletab veiks üht meite kommaripoissi meelde oli veidi sudimist. Ei saa võrrelda katalaanidega aastaid Kastiilia türmi ikkagi demokraatia ja ühised väärtused Euroopa. Parimalgi tahtmisel tuhandeid piinata ei jõua pole võimalik lihtsalt aeg ja ruum piirat selles lugu lisaks OMONI suutlikus. Kuid kohe kindlasti sellistes aktsioonides juhtub üht ja teist ka inimohvreid. Mille eest respekt Belarussi ja Leedu kompetentsetele organitele Svetlana Tihhanovkaja küsimuse inimlik lahendamine teat aktsioonide raameis vahel kasutatakse sakraalset ohvrit ja oleks parem vähemalt Belarussi puhul vältida -iga inimhing on väärtus. Edu litvinnidele poisid tüdrikud andsid Batkale hää õppetunni kuid lugupeetavad tuleb olla teat piirides. Muidu sama mis mingi Mutti ja rumalamast rumalama mulatipoisi puhul mahitada Maidanni kolm kuud usinat keksimist rohke peerugaas ja Taevane Sotnja elik Massimõrv. Ja täitub Katariina Suure unistus elik Krõm Naš. Litvinnidel tegelt mõtlemist elik Žive Belaruss merest mereni Suurvürstiriik Russ Litovskaja.