Värska veekeskuse esindaja: parem, kui seda toru poleks!

"Mina paneks selle liutoru kinni, parem kui seda toru poleks!" arvas Värska sanatooriumi esindaja Viimsi veekeskuse 42-aastase naise surmaga lõppenud õnnetusest.

Pilt: Atlantis

Värska veekeskuse esindaja: parem, kui seda toru poleks!

"Mina paneks selle liutoru kinni, parem kui seda toru poleks!" arvas Värska sanatooriumi esindaja Viimsi veekeskuse 42-aastase naise surmaga lõppenud õnnetusest.

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) peadirektori asetäitja Kaur Kajaki kinnitusel vastavad suuremate Eesti veekeskuste liutorud Euroopa kaasaegsetele standarditele, pigem on probleem mujal: lastes, kes eiravad juhiseid või inimestes, kes ei hinda õigesti ohte ja oma tervist ning selles, et instruktorid ei suuda kõigil külastajatel pidevalt silma peal hoida, vahendas ERR.

Meedias on viimastel päevadel välja pakutud erinevaid võimalusi, kuidas veeatraktsioone veelgi ohutumaks teha: vähendada veesurvet liutorus, suurendada vetelpäästjate hulka, lisada liutoru juurde kaamerad. Värska veekeskuse anonüümsust soovinud esindaja ütles Pealinnale, et kui seal juhtuks sarnane õnnetus, lisaks nad rohkem töötajaid basseinide juurde (Värska sanatooriumis liutorusid pole – toim.)

Samas ta nentis, et tegu on ääretult traagilise juhusega. "Mina paneks võib-olla selle toru hoopis kinni, et rohkem sellist asja ei juhtuks. Kuidas seda turvalisust saab kindlaks teha? Mina paneks ta kinni, parem kui seda toru poleks!"

Aura veekeskuse juhataja Kairit Matto ei soovinud Viimsi veekeskuse õnnetust kommenteerida, kuid kinnitas, et nende liutorusid kontrollitakse igal hommikul enne keskuse avamist. "Torud reaalselt ka käiakse läbi ja vaadatakse, mis seisus nad on."

Samuti annab liutorude tootja kaasa hooldusjuhendi. "Ma usun, et kõik, kellel on kusagil majas need liutorud, nendest reeglitest peavad kinni ja neid täidavad," sõnas Matto.

Viimsi Veeklubi ujumistreener Bruno Nopponen ütles Pealinnale, et liutorust alla laskmine võib olla ohtlik kõigile, nii lastele kui ka täiskasvanutele ja isegi professionaalsetele ujujatele. "Peale torus pöörlemist peab inimene vees olles end õiget pidi keerama, aga vee all ei pruugi kohe arugi saada, mis pidi ollakse. Inimesel kaob kontroll olukorra üle. Inimene ei oska ka hinnata, kui kaua veetorust välja jõudmine aega võib võtta, see ka ehmatab ja lisab segadustunnet."

Viimsi Spa tegevjuht Andres Tiik vastas Pealinna küsimusele, kas lilla liutoru suletakse või võetakse kasutusele muud lisaohutusmeetmed:

"Kõik veekeskuse infoviidad on dubleeritud ja klientide turvalisuse tagamiseks veelgi täiendatud. Täiendavalt on lillale torule lisatud mehitatud personal. Töös on ka fooride lisadubleerimine.

Paigaldatud on turvavõrk, et esimeselt korruselt ei saaks mõni teine külastaja antud basseini hüpata, mis segaks instruktorite jälgimist."

Loe lisaks:

Esmaabi spetsialist Mare Liiger: Lilla toru on ohtlik atraktsioon – õnnetusi võib tulla veel!

 

 

Laadimine...Laadimine...