VASTUSED KORDUVATELE KÜSIMUSTELE KOROONAVIIRUSE JA ERIOLUKORRA KOHTA

Riigikantselei kommunikatsioonikeskus koondas erinevatelt ministeeriumidelt ja asutustelt laekunud info koroonaviiruse ja eriolukorra ühte kohta. Materjal uueneb iga päev. Samad küsimused ja vastused leiate kriis.ee lehelt, uuendusi viiakse jooksvalt sisse.

Pilt: Albert Truuväärt

VASTUSED KORDUVATELE KÜSIMUSTELE KOROONAVIIRUSE JA ERIOLUKORRA KOHTA

Toimetaja: Toomas Raag

Riigikantselei kommunikatsioonikeskus koondas erinevatelt ministeeriumidelt ja asutustelt laekunud info koroonaviiruse ja eriolukorra ühte kohta. Materjal uueneb iga päev. Samad küsimused ja vastused leiate kriis.ee lehelt, uuendusi viiakse jooksvalt sisse.

PÄEVA FOOKUS: 2-meetrine vahemaa inimeste vahel, muudatused kaubanduskeskuste, poodide ja söögikohtade töös

Mis on inimeste liikumisele ning kaubanduskeskustele, poodidele, söögikohtadele kehtestatud värskete piirangute põhisisu?

Alates 25. märtsist:

  • tuleb avalikes kohtades ja siseruumides (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2-meetrist vahet. Avalike kohtade alla kuuluvad mh mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad.
  • võib avalikus kohas koos viibida kuni 2 inimest. Piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele peredele ning inimestele, kes täidavad avalikke ülesandeid.

Alates 27. märtsist:

  • jäävad kaubanduskeskustes avatuks vaid hädavajalikud poed ja teenused. Avatuks jäävad kaubanduskeskustes asuvad toidupoed, apteegid, sideettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid. Kaubanduskeskuste söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük (välja arvatud juhtudel, kui sinna pääseb tänavalt/parklast otse vms viisil). Kõigi avatuks jäävate poodide ja teeninduspunktide sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu.
  • ei tohi söögikohad ja baarid olla avatud kauem kui kl 22ni (välja arvatud toidu kaasamüük ja kojuvedu).
  • on suletud meelelahutus- ja lõbustuskohad.

Piirangud vaadatakse üle kahe nädala möödumisel. Eriolukorra meetmete järgimine on iga inimese kohustus. Ainult nii kaitseme koroonaviiruse eest iseend ja oma lähedasi ning kõige haavatavamat osa Eesti elanikkonnast: meie vanemat põlvkonda ja krooniliste haigustega inimesi. Küsimuste korral vaata kriis.ee või helista 1247.

Kas on erandeid sellest vaid maksimaalselt kahe inimese koos liikumise ja kahe meetri kaugusel olemise nõudest? Kuidas saavad oma tööd teha näiteks ehitajad, sidekaablite vedajad ja mobiilimastide hooldajad, torustiku paigaldajad ja teised, kelle töö iseloom nõuab korraga rohkem kui kahe inimese korraga rakendamist?

Piirangute eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja neid rakendatakse siis, kui seda on võimalik mõistlikult teha. Näiteks sidesüsteemide hooldustööde tegijad, torustiku ja kaablite paigaldajad, ehitajad jne, kelle töö nõuab rohkemate inimeste viibimist avalikus kohas, saavad endiselt kohaldada kõiki vajalikke töökorralduse ja ohutuse reegleid ja oma tööd teha. Erand kehtib ka avalike ülesannete täitmisele. Endiselt tuleb silmas pidada, et töökohal tuleb kasutada desinfitseerimisvahendeid, välismaalt saabunutel tuleb jääda kaheks nädalaks koju ning hoolega oma tervist jälgida. Töötingimuste muutmisega peavad mõlemad osapooled nõus olema.

Kes töötab kontorikeskkonnas peaks arvestama, et soovitav distants avatud kontoris on mitte vähem kui 2 meetrit, oluline on pidev tuulutamine, regulaarne puhastus, haiged ja võimalikud nakatunuga kokkupuutunud ning riskigrupid tuleks võimalusel koju saata jne.

Eriolukorra juhi korraldus ütleb, et keelatud on avalikus kohas viibida ja liikuda rohkem kui kahel isikul üheskoos, välja arvatud juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada;.

https://www.valitsus.ee/sites/default/files/pm2045k_1.pdf.

Millistele kaubanduskeskustele kehtib piirang?

Üldine liikumispiirang kehtib kaubanduskeskustele, kus on erinevat liiki müügiasutusi.

Kas poed, mis on eraldi ehk mis ei asu kaubanduskeskustes, võivad olla lahti?

Jah, võivad. Piirang ei kehti kaubanduskeskustest eraldiseisvatele poodidele sõltumata müügipinna suurusest, avatud saavad olla näiteks ehituspoed, aianduspoed jne. Eraldiseisvad kaubanduspinnad saavad sõltumata suurusest olla lahti.

Kas tohivad olla lahti restoranid-baarid-kohvikud, mis ei asu kaubanduskeskustes?

Jah, võivad olla lahti kuni kella 22ni ehk kuni kella 22-ni saab väljaspool kaubanduskeskusi asuvates restoranides-baarides-kohvikutes kohapeal süüa ja juua. Pärast kella 22 on lubatud eraldi asuvates restoranides-baarides-kohvikutes vaid kaasaost/kullerteenus. Kaubanduskeskustes asuvates baarides ja toitlustusasutustes on kogu aeg lubatud vaid kaasaost/kullerteenus. Restoranid-baarid-kohvikud ehk toitlustusasutused, mis asuvad küll kaubanduskeskuse juures, kuid millele on ligipääs ka tänavalt, võivad olla avatud kella 22ni, nagu ka eraldiasuvad toitlustusasutused.

Kas ka mõni kaubanduskeskuses asuv pood võib jääda teatud erijuhtudel avatuks.

Jah, avatuks võib jääda kaubanduskeskuses olev pood, kui tal on tänavalt eraldi sissepääs. Lahti võib jääda ka kaubanduskeskuses asuv pood, kui sinna pääseb üldkasutatavaid ruume läbimata, näiteks otse parklast. Samal põhimõttel saavad avatuks jääda ka kaubanduskeskuse juures olevad tänavalt sissepääsetavad toitlustusasutused.

Kas kaubanduskeskustes asuvad söögikohad võivad olla rahvale avatud, nagu tavaliselt? Ehk kas söögikohas võib süüa pakkuda kohapeal söömiseks?

Ei, kaubanduskeskustes olevad söögikohad tohivad olla avatud üksnes toidu kaasamüügiks. Kohapeal toidu tarbimine ei ole lubatud. Restoranid-baarid-kohvikud ehk toitlustusasutused, mis asuvad küll kaubanduskeskuse juures, kuid millele on ligipääs ka tänavalt, võivad olla avatud kella 22ni, nagu ka eraldiasuvad toitlustusasutused.

Kuidas ma pääsen suletud kaubanduskeskuses olevasse toidupoodi või apteeki, kui apteek on näiteks mitu korrust kõrgemal?

Kaubanduskeskuste üldkasutatavad ruumid, mis on vajalikud toidupoodi, apteeki või teistesse erandite alla kuuluvatesse kohtadesse minemiseks, peavad olema lahti.

Kui toidupoes müüakse ka muud kaupa, kas saab jätkata kogu sortimendi müüki? Näiteks riided, kosmeetika, köögitarbed, pesuvahendid jne?

Jah. Kaubanduskeskuste sulgemise eesmärk ei ole piirata poodides müüdava kauba sortimenti, vaid rahvarohketes kohtades koosviibimist. Kui toidupoes müüakse ka muud kaupa, saab jätkata kogu sortimendi müüki. Näiteks riided, kosmeetika, köögitarbed, pesuvahendid jne.

Mida loetakse ostukeskuseks/kaubanduskeskuseks? Kui poepidaja sulgeb kahekorruselise ostukeskuse terve teise korruse ja alumisel korrusel on vaid üks pood (mitte toidupood), siis kas tohib olla avatud, kuna pärast sulgemist ongi ju järel toimivana vaid üks pood?

Eesmärk on piirata rahvarohketes kohtades isikute koosviibimist, kuna see on viiruse levikuks soodne pinnas. Korralduses toodud piirangud ei kehti toidukauplustele, apteekidele, kauplustele, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel, pangakontoritele, telekommunikatsiooniteenuste osutajatele, pakiautomaatidele, söögikohtadele, kui neis toimub üksnes toidu kaasamüük. Kaubanduskeskuse pood saab jääda avatuks, kui on tänavalt eraldi sissepääs või kui poodi pääseb üldkasutatavaid ruume läbimata, näiteks otse parklast.

Millised reeglid kehtivad kaubanduskeskuses olevatele söögikohtadele ja mis eraldiseisvatele söögikohtadele? Või on need reeglid ühesugused, et söögikoht tavalisel viisil ei tööta, vaid müüb ainult toitu kaasavõtmiseks avamisajast kuni maksimaalselt kella 22-ni?

Kaubanduskeskuses olevad söögikohad võivad olla avatud üksnes toidu kaasamüügiks. Kohapeal toidu tarbimine ei ole lubatud. Kaubanduskeskusest väljaspool viibivad toidukohad võivad olla lahti kuni 22, sh on lubatud toidu tarbimine kohapeal. Pärast kella 22 võivad söögikohad müüa ainult kaasa ostmiseks (nii inimestele, kui nt toidu kojuveoteenuse osutajatele).

Kas toidukullerid võivad söögikohtadest võtta inimestele toitu kojuviimiseks ka pärast kella 22, kui inimestele endile on söögikoht kaasaostmiseks suletud?

Nii tavainimesed kui toidukullerid võivad pärast kella 22 osta toitu kaasa ja osutada kojuveoteenust.

Kuidas on reguleeritud kohvikute töö, mis pakuvad vaid kohvi ja saiakesi? Või näiteks ainult kohvi?

Kohvikute töö on reguleeritud sarnaselt kõigile teistele toitlustusasutustele – ostukeskustes on lubatud vaid kaasaost, väljapool ostukeskusi asuvad kohvikud võivad olla lahti kuni kella 22ni ning pärast seda on lubatud vaid kaasaost/kullerteenus.

Kas pitsarestoranid ja nende köögid, kust tellitakse kulleriga pitsasid, võivad edasi töötada?

Pitsarestoranid on samuti toitlustusasutused ja kehtivad samad reeglid – ostukeskustes on lubatud vaid kaasaost. Väljaspool ostukeskust asuv restoran võib olla avatud kuni kella 22ni ja sealt edasi on lubatud vaid kaasaost/kullerteenus.

Kas toidupoed peavad ka sisse- ja väljapääsude juurde desinfitseerimisvahendid tagama?

Jah, toidupoodides peavad nii sisse- kui väljapääsude juures olema desinfitseerimisvahendid.

Kas ilusalongid, mis asuvad väljaspool kaubanduskeskusi jäävad avatuks? Kuidas ilusalongi teenindaja saab täita 2 meetri distantsi nõuet?

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad ilusalongid jäävad avatuks, kui järgitakse Terviseameti soovitusi: suudetakse tagada piisav isikukaitsevahendite ja antiseptikute kasutamine, piisav puhastus ja tuulutus klientide vahel, jälgivad, et kliendid ega ka klienditeenindajad ei oleks haigussümptomitega, piiratakse salongis viibivate inimeste arvu miinimumini ja tagatakse klientide eraldatus.

Kas invatranspordi teenust osutav inimene võib oma teenust edasi osutada alates 25. märtsist?

Jah. Sotsiaaltransporditeenuse osutamine jätkub. Vajadus võib olla tavaliselt väiksem, kuid kindlasti on vajalik teenuse jätkumine nt dialüüsi- või vähihaigetele.

Jälgida tuleb hügieeninõudeid – pesta või desinfitseerida käsi, vajadusel ja võimalusel (isikukaitsevahendid ei ole hetkel kättesaadavad) kasutada endal või paluda kliendil kasutada maski. Samuti tuleb regulaarselt puhastada ja tuulutada sõidukit.

Teenusepakkujaid on erinevaid – on nii erapakkujad kui ka KOV enda autojuhid või nt sotsiaaltöötajad. Samuti suunab inimese teenusele KOV sotsiaaltöötaja.

Kas ja millised piirangud tulevad rehvivahetuskohtadele/autotöökodadele?

Hetkel ei ole plaanis piirata rehvivahetuskohtade ja autotöökodade tööd. Nendele kehtivad endiselt samad nõuded, mis teistele ettevõtetele. Ettevõtted peavad tagama piisava isikukaitsevahendite ja antiseptikute kasutamise, piisava puhastuse ja tuulutuse klientide vahel. Ühtlasi peab ettevõte jälgima, et kliendid ega ka klienditeenindajad ei ole haigussümptomitega, inimeste arv teeninduse ruumides peab olema viidud miinimumini ja tagatud peab olema klientide piisav eraldatus.

Ka Maanteeamet teatas, et naastrehvide vahetamisega ei pea kiirustama, kuna aprillis on oodata muutlikku ilma ning temperatuur võib langeda miinuskraadideni. Suverehvidele üleminekuaeg on Eestis paindlik ja politsei aprillis kindlasti kellelegi naastrehvidega sõitmise eest trahvi ei tee.

Mis saab suurettevõtetest, kas need pannakse seisma, kuna seoses eriolukorra juhi 25. märtsist 2020 kehtima hakkava korraldusega ei tohi inimesed siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet?

Eriolukorra täiendavad meetmed puudutavad inimeste vahelist distantsihoidmist avalikus ruumis (välistel mängu- ja spordiväljakutel, randadel, promenaadidel, tervise- ja matkaradadel ja siseruumides), kus tuleb hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud kodudes ja juhtudel, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada. Suurettevõtted jätkavad oma tööd tavapäraselt, järgides Terviseameti soovitusi ning soovitatavalt nii, et töötajate omavaheline distants oleks 2 meetrit.

Kas kahe inimesega piirang kehtib ka ehitusobjektil viibijatele (ehitajad)?

Ehitusobjekt ei ole avalik koht ja kahe inimese piirang seal ei kehti.

Kas ehituspoed/mööblipoed pannakse ka kinni?

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad poed jäävad avatuks. Kaubanduskeskuses asuv pood saab jääda avatuks, kui poodi on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ning poodi pääsemiseks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume. Nii on tavaliselt paljude ehitus-, mööbli- ja ka nt aianduspoodide puhul.

Kui poel on üks uks kaubanduskeskuses ja teine tänavalt, kas siis pood võib avatud olla nt kullerteenuse osutamiseks?

Kaubanduskeskuses asuv pood (ja ka toitlustusasutus) saab jääda avatuks, kui poodi on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ning poodi pääsemiseks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume. Kaubanduskeskuses olev uks tuleb sellisel juhul hoida suletuna.

Kas eripoed (juustupoed, veinipoed, sigaripoed, pagariärid) jäävad lahti või tuleb need sulgeda?

Kaubanduskeskustes asuvad eripoed tuleb sulgeda. Kaubanduskeskuses asuvas pagariäris on lubatud vaid kaasamüük/kullerteenus. Kui eripoed asuvad kaubanduskeskusest eraldi, siis võivad jääda lahti. Lisaks tohivad lahti jääda kaubanduskeskuses asuvad poed, millel on tänavalt eraldi sissepääs või kui poodi pääseb üldkasutatavaid ruume läbimata, nt otse parklast.

Mis saab ehitus- ja aiapoodidest? Riidepoodidest ja raamatupoodidest, mis ei asu kaubanduskeskustes? Kas lähevad kinni või jäävad lahti?

Väljaspool kaubanduskeskusi asuvad poed jäävad avatuks. Kaubanduskeskuses asuv pood saab jääda avatuks, kui poodi on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ning poodi pääsemiseks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume.

Lemmikloomatoitu müüvad poed asuvad reeglina vaid kaubanduskeskustes. Kas ja kuidas on tagatud nende lahtiolek? Või lähevad need ka kinni, kuna asuvad kaubanduskeskustes?

Kaubanduskeskuses asuv pood saab jääda avatuks, kui poodi on tänavalt või parklast eraldi sissepääs ning poodi pääsemiseks ei ole vaja läbida üldkasutatavaid ruume.

Kas on veel mingeid teenuseid, eripoode vms, mis kas jäävad lahti või lähevad kinni?

Lahti saavad jääda kaubanduskeskustes asuvad poed, millel on tänavalt eraldi sissepääs (nt Viru keskuse Sportland) või kui poodi pääseb üldkasutatavaid ruume läbimata, nt otse parklast (sageli nt ehituspoed, loomapoed jms). Samal põhimõttel saavad avatuks jääda ka toitlustusasutused.

Kaubanduskeskuses võivad olla avatud toidupoed, apteegid, kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel, pangakontorid, telekommunikatsiooniettevõtete müügikohad, pakiautomaadid ja toitlustusasutused, kus toimub ainult toidu kaasamüük. Kõigis neis peab nii sisse- kui väljapääsude juures olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ning tuleb järgida Terviseameti soovitusi.

Mis saab turgudest? Tuleb sulgeda või jäävad avatuks?

Täiendavad liikumispiirangud turgudele ei laiene. Müüjad peavad järgima Terviseameti nõudeid ja tagama piisava isikukaitsevahendite kasutamise ja piisava puhastuse ning jälgima, et müüja ja kliendid ei oleks haigussümptomitega. Kliendid peavad hoidma omavahel 2-meetrist vahet.

Mismoodi nendele suletavatele äridele kommunikatsiooni tehakse? Nt kust saab Nõmme turu juurikamüüja teada, et ta ei tohi reedest enam müügipunkti avada, juhul kui ta selle keelu alla käib?

Ettevõtjatega suhtlemine toimub läbi erialaliitude - Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väikeste ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon jne. Lisaks toimub teavitus läbi meedia. Turu müügipindade rentnikke peab teavitama turu omanik.

Kes teeb järelevalvet kaubanduskeskuste osalise sulgemise üle?

Kaubandustegevuse seaduse § 21 lõike 3 alusel teeb riiklikku järelevalvet kaupleja tegevuskohale sätestatud nõuete täitmise üle oma haldusterritooriumil valla- või linnavalitsus. Politsei- ja piirivalveametile on antud korraldusega ülesanne teha järelevalvet 2-meetrise vahemaa piirangu järgimise üle, s.o inimeste käitumise üle.

Kuidas jälgitakse piirangute täitmist?

Loodame, et inimesed mõistavad vajadust käituda vastutustundlikult, et viiruse levikut inimeselt inimesele tõkestada. Politseinikud koos partneritega patrullivad avalikes kohtades pidevalt ning rikkumisi nähes juhivad inimeste tähelepanu kehtivale korrale. Lisainfo nõuete kohta: www.kriis.ee.

Kuhu teada anda, kui nähakse piirangute rikkumist?

Kui keegi märkab, et piiranguid rikutakse, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele, otse kohalikule politseile, munitsipaalpolitseile, turvaettevõttele või helistada 112. Eelkõige on politsei ülesanne inimesi korrale kutsuda ning kehtivatele nõuetele viidata. Kui korrale kutsumine ei aita, on võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.

Kui kauaks kaubanduskeskusi ja vahemaa hoidmist puudutavad piirangud kehtivad?

Meetmed vaadatakse üle hiljemalt iga kahe nädala järel, et hinnata nende mõju viiruse leviku tõkestamiseks.

Mis saab kui pood/asutus/isik kehtestatud piiranguid ei täida?

Kui keegi märkab, et piiranguid rikutakse, tuleb sellest teada anda kohalikule omavalitsusele, otse kohalikule politseile, munitsipaalpolitseile, turvaettevõttele või helistada 112. Eelkõige on politsei ülesanne inimesi korrale kutsuda ning kehtivatele nõuetele viidata. Kui korrale kutsumine ei aita, on võimalik määrata sunniraha 2000 eurot.

ERIOLUKORD

Miks on Eestis eriolukord ja mida see tähendab?

12. märtsil 2020 moodustas valitsus koroonaviiruse leviku ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegeleva valitsuskomisjoni ja kuulutas esimest korda taasiseseisvunud Eestis välja eriolukorra. Eriolukord kuulutati välja, et viiruse levikut tõkestada.

 

Eriolukorra väljakuulutamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

  • tegemist on nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorraga
  • hädaolukord ei ole lahendatav ilma eriolukorra juhtimiskorralduseta
  • hädaolukorra lahendamiseks on vaja rakendada eriolukorra meetmeid

 

Valitsuse eesmärgid:

  • Tõkestada COVID-19 edasist levikut Eestisse.
  • Tõkestada COVID-19 kohapealset levikut Eestis.
  • Tagada tervishoiusüsteemi suutlikkus COVID-19 tõrjeks ja raviks.
  • Vältida paanika teket ühiskonnas ja tõsta inimeste teadlikkust COVID-19 leviku tõkestamisel ja ravil.
  • Tagada elanikkonna toimetulek COVID-19 tulenevate kaudsete mõjudega.
  • Tagada Eesti majanduse võimalikult normaalne toimimine.

 Kust saan lisainfot eriolukorraga kaasnevate muudatuste kohta?

Kõigepealt saad infot käesolevast KKKst, mis on sündinud erinevate ametkondade koostöös ja uueneb iga päev. Teiseks siinsamas lehel näed ka vestlusrobotit nimega Suve, kellelt saad erinevaid eriolukorraga seonduvaid küsimusi küsida ja kes loodetavasti oskab neist suurele osale vastata. Hetkel oskab vestlusrobot vastata eesti- ja inglisekeelsetele küsimustele. Tegutseme selle nimel, et peagi oleks robot võimeline ka vene keeles suhtlema. Suve põhineb tehisintellektil ja talle on õpetatud vastama käesolevate korduma kippuvate küsimuste põhjal. Automaatse vestlusroboti Suve idee sai teoks tänu Eesti iduettevõtluskogukonna, Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud häkatonile Hack the Crisis.

Uue infotelefonina alustas 16. märtsil tööd Häirekeskuse infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247), mis jagab informatsiooni koroonaviiruse leviku ja eriolukorraga seotud küsimustes. Telefon töötab ööpäevaringselt kolmes keeles (eesti, vene, inglise) ja on helistajatele tasuta. Sellelt numbrilt ei saa meditsiinialast konsultatsiooni. Meditsiinialaseks konsultatsiooniks tuleks endiselt valida number 1220, kus kõnele vastavad meditsiinilise väljaõppega inimesed.

Millised meetmeid saab eriolukorras koroonakriisi lahendamiseks kasutada?

Kõige olulisemad meetmed, mida koroonakriisi puhul eriolukord juurde annab, on võimalus:

  • Kehtestada viibimiskeeld ja muud liikumisvabaduse piirangud. Saab kohustada isikut eriolukorra piirkonnast või selle osast lahkuma ning keelata tal eriolukorra piirkonnas või selle osas viibida.
  • Avalike koosolekute ja avalike ürituste pidamise piirangud. Võimaldab piirata avalike koosolekuid ja avalike ürituste pidamist eriolukorra piirkonnas.
  • Kui riigieelarve muutmise või lisaeelarve algatamise põhjuseks on eriolukord, siis ei kehti riigieelarve seaduses toodud ajalised piirangud riigieelarve seaduse muutmise osas ja lisaeelarve eelnõu algatamise osas.
  • Samuti saab kulude katmiseks kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid.

Selleks, et aidata kaasa viiruse leviku tõkestamisele, on oluline järgida valitsuse ja teiste ametkondade korraldusi. Valitsus otsustas keelata avalikud kogunemised ja viia koolid kaugõppele, kehtestas sanitaarkontrolli piiridel ning sulges kultuuri- ja spordiasutused 1. maini 2020.

Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.

Alates 27. märtsist on eriolukorra juhi korraldusel suletud kaubanduskeskused, avatuks jäävad seal toidupoed, apteegid, telekommunikatsiooni ettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakuautomaadid ning kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid abivahendi kaardi või meditsiiniseadme kaardi alusel. Söögikohtades on lubatud vaid toidu kaasamüük.

Teistes poodides tuleb järgida põhimõtet, et liigutakse koos, kas üksi või kahekesi ning hoitakse vähemalt 2-meetrist vahet. Sisse- ja väljapääsude juures tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu. Poed peavad tagama nimetatud reegli täitmise.

Söögikohad, baarid ja teised lõbustusasutused tuleb õhtul kella 22st sulgeda, v.a toidu kaasamüük ja toidu kojuvedu.

Suletud on ka meelelahutuskohad/lõbustuskohad (näiteks keegel, piljard, vesipiibukohvikud, bowling, täiskasvanute klubid).

Miks on vaja viirust tõkestada?

Viiruse levik on keeruline nähtus, millel on mõju paljudele Eesti eluvaldkondadele. Sellega tegelemine nõuab suurt tähelepanu.

Esmalt on oluline tagada viiruse levikuga seotud rahvatervisega seotud olukordade efektiivne lahendamine. Samuti on vajalik leevendada probleeme, mida viiruse levik majandusele kaasa toob. Viiruse levikuga kaasnevad kahjud peavad olema võimalikult väikesed.

Vastutustundlikult käitudes kaitseme iseend, oma lähedasi ning eriti eakaid ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesi ning kroonilisi haigusi põdevaid inimesi, kellele viirus võib mõjuda kõige ohtlikumalt.

Valitsus tänab kõiki inimesi, asutusi ja organisatsioone, kes valitsuse juhiseid täitma on asunud ning riigile ja oma lähedastele viiruse leviku piiramisel abi pakuvad. Valitsus töötab välja lahendusi, et kaugtöö ja asutuste ajutise sulgemise mõju majandusele oleks võimalikult pehme.

KOROONAVIIRUS, SELLE ENNETAMINE, TUNNUSED JA LEVIMISVIIS

Kust saab otse infot koroonaviirusest tingitud olukorra kohta?

Koroonaviirusest tingitud eriolukorraga seotud küsimustele on võimalik ööpäevaringselt saada vastuseid häirekeskuse infotelefonilt 1247, mis on tasuta.

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha kahtluse korral?

  • Pese käsi. Käsi tuleks pesta sooja voolava vee ja seebiga, vajadusel kasutada alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit.
  • Väldi kontakti. Väldi kontakti (vähemalt 2meetrit) inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid ka ise haigestuda.
  • Väldi silmade, nina ja suu katsumist. Kui puudutad oma silmi, nina või suud mustade kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.
  • Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused ning oled reisinud välismaal, otsi varakult abi. Jälgi oma tervist ja püsi kodus. Helista enda perearstile või kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis helista perearsti nõuandeliinile 1220.
  • Kui sul on kerged hingamisteede haiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud välismaal,järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus, kuni oled tervenenud.
  • Järgi hingamisteede hügieeni. Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
     Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasi levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Millest sai puhang alguse?

Kõige tõenäolisemalt on uus koroonaviirus SARS-CoV-2 loomset päritolu, kuid uuringud tekitaja algallika ja ülekande viiside kinnitamiseks veel käivad.

Mille poolest erineb COVID-19 viirus gripist?

Lisaks koroonaviirusele levib praegusel aastaajal gripp, mis on teadupärast hooajaline haigus. Seetõttu on oluline teha vahet koroonaviirusel (COVID-19) ning gripil. Kuigi COVID-19 kohta on veel väga palju teadmata faktoreid, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tegureid.

Sümptomid

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused (Centers for Disease Control and Prevention) on välja toonud peamised nimetatud haiguste sümptomid:

Gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus.

Koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskused.

Gripi sümptomid avalduvad äkitselt. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel (nt USA-s sel hooajal 1% haigestunutel) põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.

COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt need sümptomid võivad avalduda või kui paljudel COVID-19 viirusega nakatunud inimestel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.

Nakatumine

Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest. Samas iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest.

Haigestumus

Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski.

Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad.

Gripp on eriti ohtlik rasedatele, kes võivad raskelt haigestuda. Ei ole teada, kas COVID-19 kujutab rasedatele tõsist ohtu.

COVID-19-sse haigestunud patsientidest 83-98% tekib palavik, 76-82% kuiv köha ja 11-44% väsimus või lihasvalu. Vähem esinevad COVID-19 sümptomid on peavalu, kurguvalu, kõhuvalu ja kõhulahtisus. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse (Chinese Center for Disease Control and Protection) andmetel olid COVID-19 haigusjuhtudest 81% kerged (sh sümptomiteta juhud), 14% mõõdukad kuni rasked ning 5% kriitilised. Kriitiliste juhtumite puhul ilmnes patsientidel hingamispuudulikkus, septiline šokk ja mitmete elundite talitlushäired või -puudulikkus. On andmeid, et teisel haigusnädalal võib seisund halveneda ja seetõttu tuleb inimestel oma seisundit hoolega jälgida ja püsida kogu haiguse kestuse aja kodusel ravil.

Suremus

COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Hiina haiguste kontrolli ja kaitse keskuse andmetel oli Hubei provintsis COVID-19 suremus 2,9%, muudes Hiina provintsides 0,4%. Kõige enam on ohustatud vanemaealised – üle 80 a suremus oli 15%, 70-79a 8%, 60-69a 4%, 50-59a 1%, 40-49a 0,4%, 10-39a 0,2% ning mitte ühtegi surma ei täheldatud alla 9a laste seas. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, näitavad enamus uuringud, et see on suurem gripi suremusest.

Ravi

Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Lisaks on gripi vastu on olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse.

COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heakskiidetud viirusevastast ravimit (mitu on testimisel). Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu ei ole veel vaktsiini, kuid võib eeldada, et pärast haiguse läbipõdemist tekib teatud ajaks immuunsus, aga ei ole teada kui kauaks.

Vältimine

USA haiguste kontrolli ja ennetamise keskused soovitavad igasuguste gripilaadsete viiruste, sh COVID-19, vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

Hooajalisus

Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

Riskigruppide hoidmisest ja viiruse leviku piiramisest on TAI hiljuti kirjutanud ka: https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4703-miks-tuleb-vanemaid-ja-krooniliste-haigustega-inimesi-eriti-hoolsalt-kaitsta

https://www.tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4702-tai-vanemteadur-kristi-rueuetel-igaueks-saab-panustada-viiruse-leviku-piiramisele

Kui tõsine on SARS-CoV-2 poolt põhjustatud haigus COVID-19?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Kõige sagedamini esinevateks sümptomiteks on:

  • palavik (89,9%);
  • kuiv köha (67,7%);
  • väsimus (38.1%);
  • röga (33,4%);
  • hingamisraskused (18,6%);
  • kurguvalu (13,9%);
  • peavalu (13,6%);
  • lihas- ja liigesvalu (14,8%);
  • krambid (11,4%);
  • iiveldus ja oksendamine (5.0%);
  • ninakinnisus (4,8%);
  • kõhulahtisus (3,7%) ja
  • veriköha (0,9%);
  • konjunktiivide ärritust (0.8%).

 

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Mida see viirus meie organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid konkreetseid organeid, nt kopsu?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga.

Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Millised on juhised enda tervisliku seisundi jälgimiseks?

Kui puutusid kokku mõne koroonaviirusesse nakatunuga, siis jälgi oma tervist 14 päeva jooksul ning palaviku 38°C, köha või hingamisraskuste tekkimisel helistage arstile ja teavitage teda tervislikust seisundist.

Mida teha, kui haigussümptomid ilmnevad?

  • Pea nõu oma perearstiga. Tema annab sulle sõltuvalt olukorra tõsidusest soovitused.
  • Koroonaviiruse proovi võtmiseks enam kiirabi kutsuma ei pea. Ära mine ise perearstikeskusse ega EMOsse kohale.
  • Puhka ja ravi ennast vastavalt arsti soovitustele.
  • Püsi toas kuni arst ütleb, et nakkusoht on kadunud ja järgi kõiki koduseid nakkusohu vältimise reegleid.

Täpsemad juhised www.koroonaviirus.ee.

Kuidas käituda, kui inimene kahtlustab, et on nakatunud?

Kui inimene kahtlustab, et on nakatunud COVID-19-sse, siis tuleb tal helistada oma perearstile. Kui perearsti ei ole võimalik kätte saada, siis on võimalik helistada perearsti nõuandetelefonile 1220. Samuti on soovitav proovida veebis hindamiskeskkonda Koroonatest.ee, selle abil saavad inimesed lihtsatele küsimustele vastates suunise, kuidas neil oleks mõistlik mure korral edasi käituda.

Haiguskahtluse korral tuleks 14 päeva jooksul jälgida enda tervist. Haigusnähtude ilmnedes (peamiselt köha, palavik) tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliini telefonil 1220.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Sealjuures tuleb tervishoiutöötajat teavitada välismaal viibimisest ja/või COVID-19 nakatunuga kokkupuutest.

Kas ma saan Eestis veebikeskkonnas hinnata oma COVID-19-sse haigestumise võimalikkust ja riski?

Jah 19. märtsist saab kasutada enesehindamiskeskkonda Koroonatest.ee, mis lihtsatele küsimustele antud vastuste kaudu aitab hinnata inimese nakatumisriski koroonaviirusesse. Küsimustele vastates saab keskkonna kasutaja edasised soovitused, kuidas tema olukorras käituda tuleks.

Veebilahendus sündis 13.-15. märtsini toimunud Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud hackathonil, mille eesmärk oli arendada lahendusi, mis toetavad koroonaviiruse levikust tekkinud olukorda leevendada. Ühe lahendusena töötati välja veebipõhine hindamisküsimustik, selle loojaks on Idufirma Montonio Finance, kes teeb keskkonna asjus koostööd Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga.

Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

Koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60-aastastel, või kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.

Kas rasedad on koroonaviiruse riskirühm?

Praeguste teadmiste kohasel ei ole rasedate naiste risk koroonaviirusesse nakatuda suurem kui teistel ning haigestumisel ei põe nad raskemini. Ei ole ka teada, et viirus leviks emalt veel sündimata lapsele või sünnituse ajal. Rasedatele kehtivad samad juhised, kui teistelegi nii nakatumise vältimiseks ja ka haigestumise korral.

Milline on Eestis koroonaviirusse nakatanute hulk, kuidas nad jaotuvad üle riigi elukoha järgi ning kui palju inimesi on haiglas?

25. märtsi hommikuks oli Eestis koroonaviirus diagnoositud 404 inimesel, võrreldes eilsega lisandus 35 juhtu. Alates 31. jaanuarist on kokku tehtud 4809 COVID-19 testi. Haiglaravil on 24. märtsi õhtu seisuga 28 inimest, neist intensiivravi vajab 7 ja kriitilises seisus on 5.

Eesti andmeid kuvava koroonakaardi leiab veebilehelt https://www.terviseamet.ee/koroonakaart (Internet Explorerit kasutades ei ole leht korrektselt kuvatud).

Nakatunut ehk positiivse proovi andnud inimest teavitatakse alati telefoni teel. Testi tulemust saab inimene kontrollida patsiendiportaalis www.digilugu.ee.

Terviseamet rõhutab, et hetkel on oluline kaitsta just vanemaealisi inimesi.

Enam kui 80 protsenti juhtudest põeb inimene viirust kergelt. Haiguse riskirühma moodustavad riskirühma kuuluvad vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed, kellel haigus võib kulgeda raskemalt.

Haigus levib piisknakkusena lähikontakti teel ja suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi. Maski kandmine on näidustatud tervishoiutöötajatel ja haigestunutel, ülejäänutel tuleb nakatumise vältimiseks pidada kinni hügieenireeglitest ja hoiduda rahvarohketest kohtadest.

Lisainfot koroonaviiruse kohta leiab aadressilt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus.

Kas koroonaviirus levib ventilatsioonisüsteemi kaudu?

Koroonaviirus kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige rohkem nakkust saadakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad maanduvad teise inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silmadele. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu. Nakkuse võib saada näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse (ECDC) andmete kohaselt ei ole praegu piisavalt usaldusväärseid tõendeid, et viirus võib levida ventilatsiooni kaudu.

Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumise toimumiseks oluline ka sisse hingatav viirusosakeste hulk. Et saada vajalik kogus, peab olema ikkagi haigega lähikontaktis või viibima haigega koos väikeses suletud ruumis. Ent kogus, mis võiks kanduda ventilatsiooni süsteemide kaudu naabritelt teise isikuni, ei ole tavaolukorras piisav nakatumiseks.

Samas on alati oluline tagada piisav ruumide õhuvahetus, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui tervete inimeste ruumides. Selleks soovitame:

  • Tuulutada regulaarselt oma eluruume
  • Tagada avalikes ruumides ööpäevaringselt hea õhuvahetus, mis ei laseks viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid nende hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Lähtuvalt eelmisel nädalal ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringust on kolme tunni möödudes SARS-CoV-2 viirusosakestest alles kuuendik.

Mida teha, kui elan haiguskahtlusega inimese läheduses?

Käituge tavapäraselt ja järgige nakkushaiguste perioodi ettevaatusabinõusid. Värskeima info koroonaviiruse ohuhinnangu kohta leiate Terviseameti veebilehelt.

Kui üks abikaasadest köhib eilsest, aga palavikku ei ole. Kas teine abikaasa võib siis tööle ikka minna või peab nüüd koju jääma?

Võimalusel peaks abikaasa jääma 14 päevaks koju.

Kui töökaaslasel testiti koroonaviirus, kas nüüd olengi minagi haige ja mis nüüd teha?

Kui töökaaslasel tuvastati koroonaviirus, siis on soovitus ka teil püsida 14 päeva kodus.

Kus saab tutvuda nakatunute kohta käiva statistikaga ning jaotusega omavalitsuste kaupa?

Terviseamet avaldab haigestunute statistikat oma veebilehel www.terviseamet.ee korra päevas.

Kuidas peab käituma suurtööstuse, näiteks tehase töötaja konveieri ääres, kui tal ilmnevad sümptomid (köha, kurguvalu jms)? Kelle poole pöörduda ja mida teha?

Kui tehase töötajal ilmnevad sümptomid (koha, hingamisraskused või palavik), mis võivad viidata ägedale respiratoorsele nakkusele sh koroonaviirusele, siis peaks ta jääma viivitamatult koju ning võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajadusel testimise.

Teised töökollektiivi liikmed peaksid jälgima oma tervist ning sümptomite ilmnemisel samuti jääma koju ning kontakteeruma oma perearstiga. Enda ja teiste kaitsmiseks peaksid kõik töökollektiivi liikmed jälgima hügieeninõudeid ning pesema sageli käsi.

Kui palju saab inimene trahvi, kui ta liikumisvabaduse piirangut rikub ja selle piirangu ajal ringi liigub?

Ühiskonnaliikmetena peame me viiruse levikut tõkestama ning seda saab teha ainult üheskoos. Hoiame üksteist ja kui oleme haiged, ärme lähe tööle ega rahvarohketesse kohtadesse haigust levitama.

Kui meie lähikonnas on keegi haige, kuid ta arvab, et ei pea kodus end ravima, siis me saame tema tähelepanu juhtida sellele, et kõikidel inimestel ei ole raudne tervis ega korras immuunsus ning just sel põhjusel on oluline viiruse levikut tõkestada. Südametunnistus on parim sunnimeede. Kui see ei toimi, siis tuleb teadvustada, et eriolukorra juhi antud korralduse rikkumine on seaduse mõistes haldusrikkumine. Sama korraldus, millega kodus püsimise kohustus Eesti riigis kehtestati, näeb selle eiramise korral ette sunniraha 2000 eurot. Politsei loodab, et inimesed, kes Eestisse sisenevad, mõistavad kohustust kodus olla ning suhtuvad sellesse vastutustundlikult,

Politsei ja Piirivalveamet (PPA) saab teha kodus püsimise kohustuse tagamiseks pistelisi kontrolle, võttes inimesega otse ühendust. Samuti saab PPA nõude täitmist kontrollida tavapärase töö, nt liiklusjärelevalve käigus.

Kui inimene saabus Eestisse 17. märtsil, siis kas isolatsioonis viibimise ajal tohib ta käia näiteks jalutamas terviserajal?

Kodus püsima pidav isik ei tohi kokku puutuda teiste inimestega, seega rahvarohkel terviserajal nakatunud inimene jalutama ei peaks. Alates 25. märtsist tuleb avalikus kohas (näiteks välised mängu- ja spordiväljakud, rannad, promenaadid, tervise- ja matkarajad) ja siseruumis (välja arvatud kodus) hoida teiste inimestega vähemalt 2 meetrit vahet, välja arvatud, kui seda pole võimalik tagada. Avalikus kohas tohib koos viibida kuni kaks inimest. Nimetatud piirang ei kehti koos viibivatele ja liikuvatele perekondadele ning avalike ülesannete täitmisel.

Kes väljastab Soome tööandajale esitamiseks karantiinitõendi?

Meil ei ole kehtestatud karantiini ja selliseid tõendeid ei väljastata. Inimene saab võtta haigestumise korral haiguslehe või hoolduslehe, kui peab hooldama haigestunud lähedast.

Millal võib uuesti ühiskonda integreeruda pärast haigusnähtude möödumist?

Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigussümptomite avaldumist. Tervenemise üle otsustab perearst.

Missugused on soovitused tööandjatele seoses töötajatega, kes on viibinud välismaal või kellel on olnud kokkupuude COVID-19 nakatunuga?

Töötajatel võiks võimaldada viibida kodus 14 päeva pärast kokkupuudet COVID-19 nakatunuga või pärast riskipiirkonnast naasmist. Arsti kaalutletud otsusel on võimalik saada haigusleht. Märtsist maini hüvitab riik töötaja esimesed kolm haiguspäeva kõikide töövõimetuslehtede puhul. Haiguslehe alusel maksavad tööandja (alates 4. päevast) ja haigekassa (alates 9. päevast) inimesele töövõimetushüvitist.

Juhul kui Eesti kindlustatule on väljastatud välisriigis haigestumist tõendav dokument (välisriigi arsti tõend), siis hüvitatakse see samamoodi haigekassa poolt. Välisriigi arsti kirjutatud haigestumist tõendav dokument tuleb esitada tööandjale, kes lisab tööandja tõendi ja esitab dokumendid Haigekassasse.

Kui Eesti Haigekassas kindlustatu vajab Euroopa Liidus ootamatult arstiabi, saab ta seda Euroopa ravikindlustuskaardi esitamisel võrdsetel tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Samuti hüvitab Haigekassa Euroopa Liidus tehtud ravikulud haiglaravi või arstivisiidi esitatud raviarvete alusel tavapärases korras. Väljaspool Euroopa Liitu tehtud tervishoiukulude hüvitamiseks tuleb inimesel pöörduda oma reisikindlustuse andja poole.

Kui inimene tuleb ohupiirkonnast ja kahtleb oma terviseseisundis, ent tal pole mingeid haigussümptomeid või kokkupuudet nakatunud inimestega, siis tuleks kontakteeruda oma tööandjaga ja vastaval kokkuleppel koju jääda või kaugtööd teha.

Inimene tuli reisilt, püsib kodus, tööandja kodus töötamist ei võimalda, perearst keeldub haiguslehte avamast kuna haigussümptomeid ei ole. Mida teha?

Kui tööandja otsustab töötajat mitte tööle lubada, siis ta peab ta säilitama töötajale 6 kuu keskmise töötasu seni, kuni töötaja on jälle tööle lubatud.

Inimene saabus reisilt enne piirangute kehtestamist. Haigussümptomeid ei ole. Avas ise digiloos haiguslehe, et jääda koju, kuna tööandja ei lubanud teda tööle. Kuid arst võttis temaga ühendust ja leidis, et töövõimetusleht ei ole põhjendatud. Arst väitis, et tema siiski ei saa ka lehte ise lõpetada. Kas arst saab isiku algatatud töövõimetuslehe annulleerida?

Jah, arst saab haiguslehe lõpetada.

Viiruseleviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknad ei ole avatavad?

Juhul kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindasid puhastada. Koroonaviirus ei levi ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid levib peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Viiruse leviku eelduseks on lähedane kontakt haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga). Kui COVID-19-sse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need viiruspiisakesed on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad need kanduda maksimaalselt 2 meetri kaugusele. Nende raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et viiruspiisakesed pindadelt õhuvoolu tõttu edasi kanduksid.

Viiruspiisakeste pindadel säilivus sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril ehk 22–25 kraadi ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni 4–5 päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Efektiivne meede pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on erinevad biotsiidid ehk mikroorganismide vastased lahused. Üks levinuimad on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad COVID-19 saastusest.

Kuidas saavad teenindussektoris töötavad inimesed kaitsta enda töötajaid ja kliente?

Töötajatel tuleb järgida tavapäraseid respiratoorsete haiguste ennetamise meetmeid:

  • Aevastades või köhides suu ja nina katmine pabertaskurätiga, mis hiljem leiab tee prügikasti. Häda korral sobib suu ja nina katmiseks varrukas.
  • Käte puhastamine vee ja seebiga või alkoholi sisaldava desinfitseeriva lahusega (eriti oluline on see pärast köhimist või aevastamist). Tõhusaks meetmeks on poodidesse paigaldatud desinfitseerivad vahendid nii klientidele kui ka töötajatele.
  • Silmade, nina ja suu puudutamise vältimine. Haigus võib levida ka siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seejärel oma silmi, nina või suud.

Kas transpordiga seotud ettevõtted (lennujaam, sadamad, bussifirmad jm) on informeeritud, missuguseid meetmeid tuleks rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega inimene?

Jah, Terviseamet on jaganud infot lennujaamale, sadamatele ning maismaatranspordiga tegelevatele ettevõtetele info edastatud ning neil on teadmised, missuguseid meetmeid rakendada, kui transpordivahendis viibib COVID-19 kahtlusega inimene.

Kas välismaalt võib postipakke tellida, või saan niimoodi nakkuse?

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi välismaalt saabuvate kaupadega, seega võib internetist tellitud postipakke viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

 TESTIMINE VIIRUSE SUHTES

Kuidas, keda ja miks testitakse COVID-19 suhtes?

  • Testitakse haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimesi.
  • Testimise vajalikkuse otsustab perearst, kes suunab patsiendi proovivõtmisele.
  • Perearstidele on antud juhised, kuid lõplik otsus on alati perearsti arstlik otsus, mille ta teeb tundes oma nimistu patsiente, võttes arvesse patsiendi sümptomeid, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haiguseid.
  • Arst hindab individuaalselt iga üksikut juhtumit.
    • Ennekõike testitakse vanemaealisi ja kroonilisi haigeid sõltumata konkreetsest vanusest.
    • Testitakse mis tahes vanuses inimesi, kui selleks on meditsiiniline näidustus.
    • Perearstide ja terviseameti koostöös kokkulepitud juhised on abiks arstile ning juhise kõiki soovitusi tuleb vaadata koosmõjus. Inimese määratlemine riskirühmadesse ja otsuse tegemine on arsti kohus ja vastutus, seda ei saa teha ega pea tegema inimene ise.
    • Testitakse ka kõiki viirushaiguse sümptomitega haiglaravil viibivaid haigeid.
    • Samuti testitakse juhuvalimi alusel haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, sotsiaaltöötajaid, PPA, päästeameti töötajaid ning teisi n-ö eesliinil olevaid inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

     

    Testimise põhimõtete järgimine on praeguses kriisis vajalik nii isikukaitsevahendite, laborivahendite kui ka tervishoiutöötajate ratsionaalseks kasutamiseks olukorras, kus tõsised tarnehäired on reaalsus. Peame tervishoiusüsteemi toimimise tagama ka pikemas perspektiivis ega tohi tekitada olukorda, kus kõik maskid ja kaitseriietus on ära kasutatud testimisteks ning neid ei jätku enam eesliinil töötavatele arstidele ja õdedele või operatsioonideks.

    Testimise korraldus on praegu muutumas, anname selle kohta infot järk-järgult. Samuti vaadatakse olukorra muutumisel vajadusel üle arstidele antud juhiseid.

    Haigestumisel või mistahes muu tervisemure korral inimese jaoks esmane kontakt perearst või perearsti nõuandeliin 1220.

    Kuidas näevad välja regionaalsed testimiskohad ja kus need asuvad?

    Hetkel on kaheksas Eesti linnas avatud perearsti saatekirja alusel tasuta koroonaviiruse laiendatud testimine. Sõidukist testimise (drive-in) põhimõttel tegutsevad proovivõtukohad asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Narvas, Paides ja Kohtla-Järvel. Haigestumisel peavad inimesed helistama oma perearstile, kes hindab patsiendi koroonaviiruse testimise vajadust vastavalt terviseameti protokollile.

    Haigestumisel peavad inimesed helistama oma perearstile, kes hindab patsiendi koroonaviiruse testimise vajadust vastavalt terviseameti protokollile. Kui perearst peab testimist vajalikuks, siis vormistab ta digitaalse saatekirja. Saatekirja saanud patsiendile helistab seejärel spetsiaalne testimiskeskus ning lepib inimesega kokku täpse testimise aja ja koha. Ninaneelu proov võetakse autost saatekirja omavalt inimeselt isikut tõendava dokumendi alusel, testi tulemuse saab inimene telefoni teel kahe tööpäeva jooksul ning vastus läheb digilukku.

    Miks kõiki koroonatesti soovijaid ei testita?

    Iga koroonaviiruse kahtlusega inimese testimine oli asjakohane sel hetkel, kui püüdsime takistada viiruse Eestisse sissetoomist, et võimalikud haigusjuhud võimalikult kiiresti tuvastada, nakatunud inimesed isoleerida ja vältida viiruse edasist levikut.

    Selleks, et tervishoiusüsteem suudaks raskelt haigestunud patsiente vastu võtta, peame nüüd keskenduma viiruse leviku aeglustamisele, raskete juhtumite õigeaegsele avastamisele ning ravile. Ennekõike peame kaitsma suuremas riskis olevaid haavatavaid rühmi.

    Testimise tulemus ei anna inimesele vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, sest spetsiifiline ravi puudub ja on võimalik vaid leevendada sümptomeid. Testimise vajalikkuse otsustab arst. Arstidele on antud juhiseid, kus on ära toodud riskigrupid, kelle puhul on testimine haigestumise korral soovitatav. Keda perearst testile lõpuks tegelikult suunab, on alati tema arstlik otsus.

    Testitakse eeskätt koroonaviiruse tõttu haiglaravil olevaid inimesi, riskirühma kuuluvaid inimesi (eakad, kroonilised haiged, nõrga immuunsüsteemiga inimesed, tervishoiutöötajad ja hoolekandeasutuste töötajad) ning juhuvalimi alusel haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, politsei, päästeameti töötajaid ning teisi - nö eesliinil olevaid inimesi, kes on töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

    Tervishoiu ressursid on piiratud. Testimiseks vajalikud testimiskomplektid ja isikukaitsevahendid on kogu maailmas otsa saamas. Seepärast peame kasutama olemasolevaid ressursse säästlikult, et neid jätkuks pikemaks ajaks.

    Ilma haigustunnusteta inimeste testimine lihtsalt selleks, et anda neile turvatunne ei ole otstarbekaks, kuna võib anda valenegatiivse tulemuse, tulemus näitab olukorda vaid konkreetsel ajahetkel ega pruugi välistada nakatumist.

    Haiguse leviku aeglustamiseks on kõige olulisem kõigil vältida kontakti haigussümptomitega inimestega, vältida kokkupuuteid teiste inimestega, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ja haigena püsida kodus kuni tervenemiseni. Haigestumisel tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga, tervise halvenemisel – õhupuuduse või hingamisraskuste tekkimisel helistada kiirabisse 112.

    Mis on koroonaviiruse kiirtest? Miks neid Eestis ei kasutata?

    Kiirteste ei tehta, sest need põhinevad antikehade määramisel verest, samas kui haiguse algfaasis ei ole need veel tekkinud. Samuti tähendaks see lisatööd, sest kiirtesti vastus tuleb laboratoorselt üle vaadata ehk valideerida.

    Missugused on sammud testimisele pääsemiseks?

    • Kui haigestud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
    • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
    • Sõida autoga kokkulepitud kohta õigel ajal ja võta kaasa dokument! Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal isikut tõendava dokumendi alusel. Testitakse vaid perearsti poolt laborile edastatud saatekirja omavat inimest. Niisama ei ole otstarbekas tulla kohale, testitakse eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ei ole otstarbekas võtta samasse autosse pereliikmeid
    • Oota vastust, sulle helistatakse! Vastused saab kuni kahe tööpäeva jooksul, inimesele helistatakse. Vastused liiguvad ka digilugu.ee keskkonda.
    • Kui sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus, järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi, tervise halvenemisel võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi helistades 112.

    Kui perearst on mulle kirjutanud saatekirja testimisele, siis mis saab edasi? Kas ma ootan, et keegi võtaks minuga ühendust, helistaks, kutsuks kuhugi proovi andma? Kas ma pean ise minema kuhugi laborisse proovi andma?

    Kui perearst on teile andnud digitaalse saatekirja testimiseks, siis oodake, kuni teile helistatakse testimiskeskusest ning lepitakse kokku täpne testimise aeg ja koht. Ninaneelu proov võetakse autost saatekirja omavalt inimeselt isikut tõendava dokumendi alusel, testi tulemuse saab inimene telefoni teel kahe tööpäeva jooksul ning vastus läheb digilukku.

    Kui teil ei ole võimalik ise sissesõidu-proovivõtupunkti minna, näiteks teil ei ole autot, siis korraldatakse proovivõtmine kodus. Selleks lepitakse taas telefoni teel kokku aeg, millal proovivõtja saab tulla koju.

    Kõige olulisemad sammud, kui olete haigestunud:

    • Kui haigestud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.
    • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
    • Veendu, et perearstil on sinu tele
Laadimine...Laadimine...