Venemaa hakkas liikuma. Aga millises suunas?

Venemaa president Vladimir Putin on alustanud muutustega, mille peatset toimumist küll kõik aimasid, ent ometi tulid need sisult ja ajaliselt ootamatult. Ühtäkki polegi enam Donald Trumpi tagandamisprotsess, lõpulejõudev Brexit ning pinged Lähis-Idas suurim välispoliitiline küsimus, kirjutab arvamusloos Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

Pilt: Albert Truuväärt

Venemaa hakkas liikuma. Aga millises suunas? (1)

Lauri Laats

Venemaa president Vladimir Putin on alustanud muutustega, mille peatset toimumist küll kõik aimasid, ent ometi tulid need sisult ja ajaliselt ootamatult. Ühtäkki polegi enam Donald Trumpi tagandamisprotsess, lõpulejõudev Brexit ning pinged Lähis-Idas suurim välispoliitiline küsimus, kirjutab arvamusloos Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats.

Palju enam arutletakse selle üle, millises suunas liigub Venemaa ja millise positsiooni võtab endale Putin oma presidendi ametiaja lõppedes.

Juba viimased kaks aastakümmet Venemaad oma käe järele kujundav Putin on jätnud jälje nii Euroopa kui ka kogu maailma ajalukku. Ometigi, 1999. aastal, mil Boriss Jeltsin ta peaministri ametisse nimetas ning hiljem oma järglaseks valis, ei hoidnud Venemaa ja rahvusvaheline meedia kriitikat tagasi. Kuivõrd Jeltsin oli peaministrit aasta jooksul juba kolm korda vahetanud, peeti seda järjekordseks tembuks või lihtsalt rumaluseks ning leiti, et just külgesaadud Jeltsini märk muutub Putinile poliitilises karjääris suureks takistuseks. Putinit peeti täiesti tundmatuks ja halliks kujuks, kaheldi tugevalt tema võimes edaspidi presidendivalimistel üldse mingi tulemus teha. Kui Boriss Jeltsin 31. detsembril 1999. aastal ametist tagasi astus ning venemaalastele viimast korda uusaasta kõnega esines, milles avaldas lootust, et nüüdsest liigub Venemaa vaid edasi, siis tõenäoliselt ei suutnud ta isegi ette kujutada, kuidas veel kakskümmend aastat hiljem juhib riiki tema väljavalitu.

Mitte ükski toonastest madalat tähelendu kuulutavatest ennustustest ei saanud teoks, Putin suutis toonase Venemaa keerulistes oludes valimised võita ning end võimuladvikus kehtestada, veelgi enam, võtta 2004. aastal võit ka järgmiseks ametiajaks.  Kuna riigi põhiseadus piirab presidendi võimuloleku kahe ametiajaga, siis seisis Putinil 2008. ees sunnitud taandumine peaministri positsioonile. Dmitri Medvedev täitis oma kuue-aastase ülesande (2008. aastal parandati põhiseadust ning sätestati presidendi ametiajaks kuus aastat senise nelja asemel) ning oodatult teatas 2011. aastal, et teeb ettepaneku Putinile kandideerida presidendiks. Nii ka läks. Uus, maksimaalselt kahe ametiaja pikkune ajajärk oli alguse saanud. Kuna 2024. aastal pidi see põhiseaduse kohaselt lõppema, peeti kõige tõenäolisemaks, et sünnib põhiseaduse muudatus, mis seda muudab. Nii aga ei läinud, Putin üllatas hoopis kombinatsiooniga, mille põhjuseid ning tulemusi nüüd palavikuliselt püütakse kõikjal lahti mõtestada.

 

15. jaanuaril pidi Venemaa president pidama traditsiooniliselt oma aastakõne, millest ülearu palju uudset ei oodatud. Ajakirjanikel said aga käed-jalad tööd täis niipea kui Putin oli välja pakkunud seitse muudatust riigi põhiseadusesse. Muuhulgas sisalduvad seal näiteks riigiduumale ja föderatsiooninõukogule volituste juurde andmist, kus saadikud saavad määrata iga ministrit ja asepeaministrit; Venemaa põhiseaduse prioriteedi seadmine rahvusvaheliste õigusnormide ees; presidendiks kandideerimise võimaluse andmine vaid inimesele, kes on riigis elanud vähemalt 25 aastat ning kel pole kunagi olnud ühegi teise riigi kodakondsust ega elamisluba. Lisaks planeeritakse põhiseaduses sätestada riiginõukogu, mille volitused ja võimalik roll edasises riigijuhtimises on veel ebaselge. Ühtlasi vihjatakse, et just põhiseadusesse kirjutatud riiginõukogu juhtimine võib olla Putini tulevane positsioon.

Vaid loetud tunnid pärast tähelepanuväärset kõne teatas peaminister Dmitri Medvedev, et on esitanud presidendile oma valitsuse tagasiastumispalve, kuna tehtud ettepanekud põhiseaduse muutmiseks olid sedavõrd võimutasakaalu muutvad, et presidendil peab olema võimalus need ellu viia. Pehme maandumine loodi tagasiastunule Venemaa Julgeolekunõukogu aseesimehe ametikoha näol. Uue peaministri isikut ei lastud samuti kaua oodata: ettepanek ametisse asuda tehti maksuameti juhile Mihhail Mišustinile. Senise elu poliitikast eemal seisnud mees sai rahvusvahelises meedias ehk isegi tavatult positiivse hinnangu osaliseks. Tabavalt tuuakse paljude analüütikute poolt välja, et just maksud on enam-vähem ainus valdkond, mis Venemaal hästi toimib ning riiklik juhtimine Mišustini eestvedamisel on õnnestunud. Idanaabri maksuteenistust tuuakse eeskujuks ka muus maailmas eelkõige just uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamisel, kus maksude laekumine kasvab, kuid bürokraatia väheneb. Tõsi, välja on käidud mitmeid kahtlusi, mis puudutavad vastse peaministri sissetulekut, tema perele ja lähedastele kuuluva kinnisvara väärtust ning selle päritolu, kuid tundub, et üldist pigem positiivset meelestatust need riivata ei suuda.

Miks Putinilt selline valik? Kes vähegi välisuudiseid ning ka Venemaa meediat jälgib, teab sealse majanduse kesistest näitajatest ning pensionireformist, mis inimestes väga suurt pahameelt tekitas. Medvedevi valitsus ei saanud nautida ülearu suurt populaarsust ning langustrendis olid ka presidendi enda toetusnumbrid. Mõistagi keskendus Putini aastakõne paljus just venelaste elujärje parandamisele ning vaesuse vastu võitlemisele. Ametisse asunud Mišustin sõnastas just need eesmärgid valitsuse põhiülesandeks ning andis mõista, et „lihtne inimene“ peab tundma muutusi paremusi poole nüüd ja kohe, nendega ei saa enam oodata.

Võime olla üsna kindlad, et 15. jaanuaril Putini poolt liikuma lükatud muutuste ahel mõjutab Venemaad ja Euroopat käesoleva kümnendi jooksul oluliselt. Võimeka juhina tõestanud Mišustini põhiülesandeks jääb Venemaa majanduse turgutamine eesmärgiga viia edusammud ka rahva rahakotti. Ja mis on järgmise presidendi nimi? Ehk polegi sel üldse kuigi suurt tähtsust kui põhiseaduse muudatused nagunii selle institutsiooni võimu oluliselt teiste vahel lahustavad. Selge on aga see, et Vladimir Putin on oma plaani valmis saanud ning asus seda nüüd teostama, mis täpselt juhtuma hakkab, teab tõenäoliselt vaid tema ise. Kindlasti on aga asjaga kiire, sest Venemaal valitakse duumasaadikuid 2021. aasta sügisel. Selleks ajaks peavad käega katsutavad muutused juba kohal olema.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...