Veskimägi: Kaljulaidi otsus kohtuda Putiniga oli õige ja julge samm

Mööblitootja Standardi juhi ja Eesti Raudtee nõukogu liikme Enn Veskimäe sõnul oli president Kersti Kaljulaidi otsus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtuda väga õige ja julge samm, sest "laua taga on õigem olla kui menüüs".

Pilt: Scanpix

Veskimägi: Kaljulaidi otsus kohtuda Putiniga oli õige ja julge samm (2)

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Mööblitootja Standardi juhi ja Eesti Raudtee nõukogu liikme Enn Veskimäe sõnul oli president Kersti Kaljulaidi otsus Venemaa presidendi Vladimir Putiniga kohtuda väga õige ja julge samm, sest "laua taga on õigem olla kui menüüs".

"Nüüd on ots lahti tehtud ja loodan, et ka tulevane valitsus hakkab kuidagimoodi suhtlema oma [Venemaa] ametivendadega, vaatamata sellele, et on sanktsioonid," ütles Veskimägi BNS-ile.

Ta meenutas, et valitsuse liikmed pole viis aastat Venemaal käinud, viimati käis tollane välisminister Urmas Paet piirilepingut sõlmimas.

"Kui toome näiteks Läti, siis nende ministrid käivad hästi tihedalt. Transpordiminister näiteks – kellest ikkagi väga palju Venemaa transiit ka läbi Eesti sõltuks – on möödunud aastal neljal korral kohtunud oma ametivendadega Moskvas," rääkis Veskimägi.

Kõige olulisem on tema sõnul see, et nüüd on ots lahti tehtud ja loodetavasti hakkavad ka järgmise astme ametnikud ja poliitikud Venemaal käia ja hakata vaikselt suhteid taastama.

"Vaatamata sellele, mis meil toimub, pidas Putin väga julgeks sammuks Kaljulaidi poolt ja ma tunnustan samamoodi presidenti. Tahaks isegi öelda seda, et vaatamata sanktsioonidele ei peaks olema meie poliitikud esirinnas nende karmistamiste või pikendamiste osas," rääkis Eesti Raudtee nõukogu liige.

"Mind kõige rohkem häirib see, et me oleme alati rohkem usklikud kui Rooma paavst!" ütles Veskimägi. "Kui Euroopa kaalub, siis meie oleme üks esimesi, et jah, tulebki karmistada. Peaksime olema vaoshoitud ja sellega hoiaksime ühteteist, laseks mõnel majandusharul toimetada."

Kuigi Eesti on koos Läti ja Leeduga sanktsioonide osas nii-öelda ühel mänguväljal, ületab lõunanaabrite raudtee kaubamaht Eesti oma enam kui kolmekordselt.

"Nemad teevad aastas umbes 50 miljonit tonni, meil on see napilt 13 miljonit. Rahas on 10 miljonit tonni 100 miljonit eurot majandusele, kui vahe on kolmekordne, siis on lihtne arvutada, et oleme üle 300 miljoni euro kaotanud," ütles Veskimägi.

Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov ütles neljapäeval Venemaa riiklikule infoagentuurile TASS, et sanktsioonide mõju Eesti majandusele ulatub sadadesse miljonitesse eurodesse.

Diplomaadi sõnul oli 2014. aastal Eesti ja Venemaa kaubavahetus 5,3 miljardit USA dollarit, kuid vähenes pärast sanktsioonide kehtestamist aastaga sisuliselt poole võrra, 2,7 miljardi dollari tasemele.

President Kersti Kaljulaid kohtus neljapäeval Moskvas Vene Föderatsiooni presidendi Vladimir Putiniga, kohtumise peateemadeks olid kahe riigi omavahelised suhted, majanduskoostöö ning laiem rahvusvaheline olukord.

"Õigem on rääkida teineteisega kui teineteisest ja see on ka põhjus, miks tänane kohtumine toimus," ütles president Kaljulaid pärast kohtumist ning lisas, et oluline on rääkida isegi siis, kui on juba ette teada, et mõnedes küsimustes on põhimõttelisi eriarvamusi.

"Aga kahe naabri suhetes on alati ka teemasid, kus meie huvid langevad kokku ning kus me saame midagi ära teha oma inimeste ja ettevõtete jaoks," ütles ta.

Kokku kaks ja pool tundi kestnud kohtumisel arutati põhjalikult läbi nii kahe riigi toimiv kui kavandatav piiriülene koostöö, erinevaid koostöövõimalusi majandussuhete elavdamiseks kui ka rahvusvaheliste suhete sõlmpunkte.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...