Vesterbacka: esimesed rongid lähevad tunnelisse 2024. aasta jõuludel

"Tunnelit rajades loome me ka neli peatusepiirkonda, kus igaühes hakkab elama, töötama ja õppima ligikaudu 50 000 inimest," selgitas Vesterbacka. Peatusepiirkonnad tekivad Helsingi lennujaama, Aalto ülikooli juurde, Soome lahe keskele rajatavale saarele ja Tallinnasse Ülemistele.

Pilt: Dmitri Povilaitis

Vesterbacka: esimesed rongid lähevad tunnelisse 2024. aasta jõuludel (3)

Erki Varma

"Me tahame, et esimesed rongid hakkaksid sõitma 24. detsembril 2024. Kõik muidugi räägivad meile, et see on võimatu, te olete hullud. Aga miks ei peaks see võimalik olema? Koroonaviirus tõestas meile, et me suudame praktiliselt üleöö kogu õppimise ja suure osa kontoritööst viia internetti – kui ma oleksin veel aasta tagasi seda kellelegi rääkinud, oleks mind samuti hulluks peetud. Viis aastat on selle kõrval terve igavik," rääkis Soome visionäär ja tunneliprojekti Finest Bay Area eestvedaja Peter Vesterbacka rahvusvahelisel virtuaalsel tippkonverentsil WDBE 2020.

Vesterbacka möönis, et projektis on tekkinud mõningaid viivitusi, kuid kindlasti ei ole ta püssi põõsasse visanud. "Ei ole ka maailma lõpp, kui rongid hakkavad liikuma 25. detsembril 2025," leidis ta. Tema kinnitusel on sellise projekti puhul kõige olulisem, et paigas oleksid eelarve ja lõpptähtaeg, siis on lootust, et asi saab ka valmis. "Ja loodetavasti enne tähtaega ja pisut odavamalt – see on meie sihiks ka Finest Bay piirkonna arendamisel."

Mõte sündis neli aastat tagasi Tallinnas

Mõte ehitada Tallinna ja Helsingi vahele tunnel tekkis Vesterbacka sõnul neli aastat tagasi Tallinnas toimunud iga-aastasel start-up üritusel Latitude59. "Kuna me ise ei ole tunneliehituse eksperdid, siis asusime kõigepealt otsima partnereid ja neid me ka leidsime," rääkis mobiiltelefonimänguga Angry Birds tuntuks saanud Vesterbacka. Küpses idee rajada 15 miljardi euro eest 103 kilomeetri pikkune rongitunnel.

Tema sõnul kavatsetakse tunneli ehitamisel kasutada start-upile omast lähenemist, kus mitmeid asju tehakse paralleelselt ja palju efektiivsemalt. "Me soovime pakkuda suurepärast võimalust katsetada uusi lähenemisi ja uut tehnoloogiat. Näiteks soovime me kasutada plasmapuure – uus tehnoloogia, mida viimased kümmekond aastat on arendatud Slovakkias, Bratislavas," tõi Vesterbacka näite.

103 kilomeetrise tunneli kaevandamiseks kavatsetakse tema kinnitusel kasutada korraga 16 tunnelipuurimise masinat – nii saab igal ajahetkel puurida kaheksas erinevas punktis kahesuunalist tunnelit. "See tähendab, et me suudame füüsilise tunneli valmis ehitada ligikaudu kahe aastaga," oli Vesterbacka optimistlik. Samuti soovitakse kasutada agiilsemaid projektijuhtimise meetodeid.

Innovatsiooni magnet 

Vesterbacka sõnul võib ju küsida – milleks ehitada tunnelit kahe maailma mitte just kõige suurema linna – Tallinna ja Helsingi vahele? "Me loome siia gravitatsiooni. Me loome keskkonda, kus me saame tuntavalt suurendada talentide osakaalu. Me ühendame kaks pealinna siin Finest Bay piirkonnas ja loome sellega ligikaudu 2 miljoni inimesega metropoli," rääkis Soome visionäär.

Finest Bay (Parima lahe ingl) piirkonna nimi tuleneb Vesterbacka kinnitusel Soome (Finland) ja Eesti (Estonia) riikide nimedest ning iseloomustab hästi seda, mida üritatakse luua. "Mõne aastakümnega kasvab piirkonna rahvaarv tänu tunnelile üle 3 miljoni ning toob piirkonda palju uusi talente," prognoosis Vesterbacka, kelle sõnul on oluline soosida kasvu, sest kasvuga koos tuleb jõukus ja üldine heaolu.

Tunnel on seejuures tema sõnul lihtsalt oluline võimaldaja. "Me ehitame 20minutilist ühendust Tallinna ja Helsingi vahel – see on sisuliselt metrooühenduse loomine," selgitas Vesterbacka, kelle sõnul on reisiaja lühendamine kahelt tunnilt 20le minutile küll suurepärane kuid tunnelist endast põnevamgi on kõik seda ümbritsev.

"Tunnelit rajades loome me ka neli peatusepiirkonda, kus igaühes hakkab elama, töötama ja õppima ligikaudu 50 000 inimest," selgitas Vesterbacka. Peatusepiirkonnad tekivad Helsingi lennujaama, Aalto ülikooli juurde, Soome lahe keskele rajatavale saarele ja Tallinnasse Ülemistele. Ligikaudu 20 protsenti nende peatusepiirkondade aukatest saavad Vesterbacka kinnitusel olema tudengid.

"Me eeldame, et piirkond meelitab ligi rahvusvahelisi tudengeid üle kogu maailma – kokku võiks Finest Bay meelitada õppima ligikaudu 150 000 rahvusvahelist tudengit Soome poolele ja 40 000 Eesti poolele," unistas Vesterbacka, kelle sõnul on tudengid olulised inniovaatilise start-up ökosüsteemi arenemiseks ja kasvamiseks.

Eesti on maailma parim ükssarvikute kasvuala 

"Kui me vaatame Eesti start-up kogukonda, siis see on maailma parim ja selle üle tunneme uhkust ka meie siin Soomes. Eestis elab 1,3 miljonit inimest, kuid see on maailmale andnud 4 ükssarvikut (PlayTech, Skype, Transferwise, Bolt)," kiitis Vesterbacka.

Ükssarvikuteks nimetatakse idufirmasid, mille turuväärtus on vähemalt miljard dollarit. Eesti on ükssarvikute kasvatamiseks Vesterbacka hinnangul maailma parim koht. "Muidugi – Hiinas on ligikaudu 200 ükssarvikut, kuid seal on ka 1,4 miljardit inimest," nentis ta.

Just see innovaatilisus ja pealehakkamine, mis aitab kasvatada ükssarvikuid, on asi, mida Vesterbacka soovib laiendada Eestist kogu Finest Bay piirkonnale. "See ei tähenda üksnes Helsingit ja Tallinna, see tähendab ka näiteks Stockholmi või St. Peterburgi, mis on samuti vägagi FinEst Bay piirkonna osad."

Arvestades Vesterbacka tausta mängutööstuses, on tema sõnul loomulik, et osa tunneliprojektis on ka kogu piirkonna loomine virtuaalsena. "Sellega oleme me juba alustanud. Näiteid sellest võib leida näiteks YouTubes," rääkis soomlane. Virtuaalses mudelis saame tema sõnul katsetada erinevaid lahendusi ja simulatsioone – näiteks liiklusvooge ja muud sarnast ning selle põhjal luua parima võimaliku reaalsuse. "Ühel hetkel saame selle liita reaalsusega füüsilises maailmas ja pakkuda selle pinnalt uudseid teenuseid, mis ühendavad endas virtuaalse ja reaalse."

Vesterbacka pidas oma ettekande kolmapäeval konverentsil WDBE 2020 (World Summit on Digital Built Environment), mida korraldasid Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Digitaalehituse klaster, Soome Keskkonnaministeerium, KIRAHub ja Soome Tsiviilehituse Liit (RIL).

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei on intervjuus ERR-ile pidanud kahe linna vahelise tunneli ühenduse loomist heaks ideeks. Siiski on Hololei sõnul soome ärimehe Peter Vesterbacka tunneliprojekt liigselt optimistlik.

Riigihaldusminister Jaak Aab tegi tänavu augustis ettepaneku jätta tunneli eriplaneering algatamata, kaheldes projekti elluviidavuses nii keskkondlikel, majanduslikel kui ka julgeoleku kaalutlustel.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...