Veteranide MM orienteerumises toob Eestisse tuhandeid välisvõistlejaid

Veteranide maailmameistrivõistlused orienteeriumises pakuvad 10 päeva jooksul kuni järgmise pühapäevani võistluspinget, tuues Eestisse tuhandeid võistlejaid – neist suurema osa seejuures raja tagant.

Pilt: Scanpix

Veteranide MM orienteerumises toob Eestisse tuhandeid välisvõistlejaid

Veteranide maailmameistrivõistlused orienteeriumises pakuvad 10 päeva jooksul kuni järgmise pühapäevani võistluspinget, tuues Eestisse tuhandeid võistlejaid – neist suurema osa seejuures raja tagant.

"Meil on radadele minemas natuke üle kolme ja poole tuhande MM-i võistleja, sinna juurde veel pool tuhat rahvavõistlusel osalevat harrastajat," ütles võistluse peakorraldaja Timmo Tammemäe BNS-ile. "89,5 protsenti võistlejatest on väljaspoolt Eestit. Antud võistlus on selles mõttes suurima välisosalejate arvuga spordivõistlus. Selle võistluse nimel on tööd tehtud juba alates aastast 2012, et see Eestisse üldse tuua. Ma arvan, et selle MM-i korraldamises jõudis kätte Eesti aeg ja Eesti on ka oma muude spordivõistluste korraldusega end piisavalt tõestanud, nii et rahvusvaheline föderatsioon julges suurürituse siia anda."

"Ei saa jääda märkamata, kui Tallinna vanalinnas või Kadrioru pargis kolm või neli tuhat inimest, kaart näpus, punkte otsides ringi jookseb," rääkis Tammemäe. "Kuna tegemist on veteranide MM-iga, siis väga paljudel osalejatel on see üritus ka aasta reis – siia tullakse lisaks hommikustele sportimistele ka õhtuste kultuurielamuste pärast."

Sprindi finaal peetakse Tallinna vanalinnas, mis on suurepärane sprindimaastik oma parkide, tänavate ja tõusumeetritega ning pakub mitmeid huvitavaid teevalikuid. Sprindi kvalifikatsioon toimub aga Kadrioru pargis – Eesti silmapaistvaimas lossi- ja linnapargis. Maastikul on hulganisti teid ja teerajakesi. Mitmete vaatamisväärsustega pikitud maastiku maksimaalne kõrgustevahe on 25 meetrit.

Tavarja finaali võistluskeskus asub kaitseväe alal Pikasaares, mis on üks Eesti mõnusamaid maastikuid, pakkudes suures osas kiiret joostavust ja põnevat orienteerumist. Pikasaare männi- ja kuusemets sarnaneb tüüpilisele moreenimaastikule ning on seejuures väga mitmekesine. Kõrguste vahe ühel nõlval on kuni 20 meetrit. Tavaraja kvalifikatsioon toimub Kõrvemaa on metsikus loodus, kus leidub liustikulisi pinnavorme, okasmetsi ja ulatuslikke rabasid. Maastiku joostavus varieerub, kuid põhiline metsatüüp on kiiresti joostav männimets. Kõrvemaa maastik pakub mitmekesiseid reljeefivorme, sealhulgas ka huvitavaid mikroreljeefiga alasid. Suurim kõrguste vahe nõlval on ligikaudu 20 meetrit. Leidub palju teeradu, mõned suuremad teed ja Kõrvemaa suusarajad. Lisaks on maastikul ka mitmeid kaevikuid ja kraave, sest ala on kasutatud sõjaliseks väljaõppeks.

Laadimine...Laadimine...