VIDEO! 190 ETTEVÕTET ÜHES MAJAS: rahapesu andmebüroo kärbib virtuaalvääringutega kauplejate tiibu

"Mitmed ettevõtted olid seotud pettuste korraldamise ning rahapesu võimaldamisega," lisas Reimand. "Samal oli võimatu valvata välismaal tegutsevate ettevõtete üle, rääkimata nende kontrollimisest kohapeal."

Pilt: Albert Truuväärt
Video Eesti

VIDEO! 190 ETTEVÕTET ÜHES MAJAS: rahapesu andmebüroo kärbib virtuaalvääringutega kauplejate tiibu

Virkko Lepassalu

"Meie hinnangul alahinnati neli-viis aastat tagasi rahapesuriske, mis peituvad virtuaalvääringutes," sõnas Keskkriminaalpolitsei Rahapesu Andmebüroo (RAB) juht Madis Reimand uuringut tutvustades. 2018-19 valitses Eestis virtuaalvääringu firmade buum. Tegevusload anti 1300-le valdavalt mitteresidendist ettevõttele ja rahapesu või muude kuritegude ilmnemisel ähvardanuks meie Danske skandaalist räsitud mainet järjekordne hoop.

RAB on seega ette võtnud virtuaalvääringutega kauplemise turul Augeiase tallide puhastamise. Virtuaalvääring on teatavasti väärtus ehk nn raha digitaalsel kujul. Tuntuimaks võib pidada bitcoini. See on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja kauplejad aktseptivad seda omavahel maksevahendina. Lisaks virtuaalvääringutega kauplevatele ettevõtetele pakuvad osad firmad virtuaalrahakoti teenust. Mida enam virtuaalvääringud maailmas levivad, seda suuremaks kujunevad aga paraku ohud, et neid kasutatakse rahapesuks ja/või terrorismi rahastamiseks. Europoli hinnangul pestakse 3–4% kogu maailma "mustast" rahast virtuaalvääringute abil. RABi juhi Madis Reimandi sõnul ei näita virtuaalvääringute populaarsus maailmas kahanemise märke ja seega tuleb nendega ümber käimise üle tõsiselt valvata.

Uut skandaali ära hoidmas

Eestis oli Riigikogul viimane aeg selle maailma reguleerimisse sekkuda. Alates tänavu juulist karmistati virtuaalvääringutega kauplejate jaoks reegleid, et kahtlased firmad välja sõeluda. Turu üle järele valvajal ehk RAB-il tekkisid võimalused tõhusamalt sekkuda, et selles sektoris sikud lammastest eraldada.

Nõnda nagu Danske skandaali puhul valitses meil seega oht, et Eestit ehk siit saadud litsentse kasutatakse rahvusvahelises mastaabis sirmina ära tumedate tegude toime panemiseks: pettusteks ja rahapesuks. Oluline märksõna on siin veel mitteresidendid. Teisisõnu askeldasid Eestist võetud virtuaalvääringute lubadega valdavalt välismaised ettevõtted. Paraku jäid nad Eesti võimude kontrolli ulatusest kaugele. 

RABi juht Madis Reimand rääkis eilsel pressiüritusel, et esimesed tegevusload virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks anti Eestis välja  2017. aasta sügistalvel. Sel ajal jõustus ühtlasi uus rahapesu tõkestamise seadus, mis selle tegevuse raamistas. Esimesel aastal jäi välja antud tegevuslubade arv tagasihoidlikuks. Taotleti vaid neli virtuaalvääringu raha vastu vahetamise luba ja kaks rahakotiteenuse luba. Sellele järgnes aga plahvatuslik tegevusloa taotluste kasv ja olukord muutus ohtlikuks. 

2018. aastal anti juba 612 tegevusluba virtuaalvääringu raha vastu vahetamiseks ja 525 tegevusluba virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkumiseks. 2019. aastal olid need arvud vastavalt juba 666 ja 638. Loomulikult tunneb Eestis endas virtuaalvääringutega tegelemise vastu huvi väga kitsas ring inimesi. Kogu see Eesti oludes ebanormaalselt suur ettevõtete hulk tegutses või tegutseb üle maailma. Tavaliselt ei arveldatud isegi mitte Eesti pankades.

Reimandi sõnul tunnetati RABis juba 2018. a kevadel, et riskid muutuvad liiga suureks. Loomulikult võib küsida, miks RAB üldse niipalju lube välja andis. Probleem seisnes aga asjaolus, et polnud seaduslikku õigust loa andmisest  keelduda. "Sellega tekkis Eestile suur mainekahju risk, kuna mitmed ettevõtted olid seotud pettuste korraldamise ning rahapesu võimaldamisega," lisas Reimand. "Samal oli võimatu valvata välismaal tegutsevate ettevõtete üle, rääkimata nende kontrollimisest kohapeal."

Üsna ilmselt on Eestis virtuaalvääringute lube taotletud muuhulgas põhjusel, et mujal maailmas taustana või enda usaldusväärsuse tõstmiseks ära kasutada meie kui eduka väikeriigi kuvandit. Tavaliselt puuduvad virtuaalvääringutega tegelevatel ettevõtetel peale siit saadud loa sidemed Eestiga. Siin paiknes vaid postkast. Seega ähvardas meid muutumine millekski virtuaalvääringute offshore´i sarnaseks piirkonnaks.  "Seos Eestiga on seejuures tavaliselt nõrk, suur osa isikuid on mitteresidendid, Eestis paikneb vaid kontaktaadress ja esindusisik," loetles Reimand.

Kümned ettevõtted ühes majas

Samal ajal tehingute kogumaht üha kasvas. 2018. aastal küündis see suurusjärku 590 miljonit eurot, aga ainuüksi 2019. a esimesel poolaastal juba kaks korda kõrgema tasemeni – 1,2 miljardit eurot. 

Reimand kirjeldas samas absurdseid olukordi, kus ühte tuppa oli registreeritud kümneid ettevõtteid, kes pidanuks justnagu seal kõik oma kliendibaase pidama. 

54 ettevõtte juriidiliseks aadressiks oli üks Pärnu maantee korter ning 50 ettevõtte puhul üks Punase tänava korter. 190 ettevõttel, millel 2020. aasta veebruari lõpu seisuga tegevusluba virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkumiseks, oli tegevuskoha aadressiks märgitud üks Roosikrantsi tänava maja. 133-l aga üks Peterburi mnt maja.

Kui RAB neid selles osas korrale on kutsunud, et kuidas reaalne klienditeenindus ja andmebaaside pidamine sellistes kitsastes oludes võimalik, pole peetud ühel juhul paljuks RABi vastu kohtuasja algatada.

Nende ettevõtete üldist seadusekuulekust iseloomustab veel, et 93% teadetest RABile, et tegemist võib olla kahtlase tehingu või kliendiga (hoolsuskohustuse täitmine), on esitanud vaid kolm firmat.

Madis Reimandi sõnul astuti aga 2019. a lõpus samme õiges suunas. Riigikogus vastu võetud seadusemuudatustega eeldab virtuaalvääringu tegevusloa omamine nüüd, et ettevõtja asukoht reaalselt paiknebki Eestis. Täiendavalt peavad ettevõtted olema ka Eestis asutatud või tegutsema läbi siin opereeriva filiaali. 

Vaja on täiendavaid nõudeid

Lisaks saab RAB juhul, kui keegi virtuaalvääringu tegevusluba soovib, lähtuda mõistest nagu korrektne ärialane maine. Kahtlaste isikute puhul on õigus loa andmisest keelduda. 

Tulemusi on olnud kohe näha: virtuaalvääringu firmade suhteliselt kontrollimatule vohamisele saadi piir ette. Ajavahemikus esimesest märtsist 2020 kuni juuli lõpuni tunnistas RAB kehtetuks kokku 1296 luba: seda kokku 705 erineval ettevõttel. 1. augusti seisuga kehtis 611 erinevat virtuaalvääringu tegevusluba, mida on märtsi lõpuga võrreldes ligikaudu kolm korda vähem. 

"Seos Eesti riigiga on vähemalt ära võetud," resümeeris Reimand kahtlasemate turult lahkumise kohta. Teisisõnu, kui mõni ettevõte paneb toime kuriteo stunnustega tegusid, mida välismaal politsei hakkab uurima, pole kriminaalfirmal Eestist saadud litsentsi.

Reimandi sõnul praegustest regulatsioonidest siiski veel ei piisa. Kaaluda võiks näiteks virtuaalvääringutega tegelevate ettevõtete seadmist finantsjärelevalve alla nagu näiteks seda on krediidiasutused. Lisaks peaks neilt nõudma suuremat vastutust kliendi ees ja hoolsuskohustuse ehk kahtlastest tehingutest teatamise, tingimusteta täitmist.

Eile esitletud uuringust nähtub, et virtuaalvääringud võimaldavad kurjategijatel vara hoiustada formaalsest finantssüsteemist väljaspool ning digitaalselt, et selle päritolu ja lõpliku omandajat peita. Virtuaalvääringuid võib kasutada nii eelkuriteo toimepanemise kui ka rahapesu faasis.

Sageli seotud narkoäriga

Virtuaalvääringuid kasutatakse lisaks sageli pettusteks, aga ka seadusvastaste tegude eest maksmiseks või "musta" sularaha vahetamiseks. Virtuaalvääringud mängivad lisaks kasvavat rolli maksevahendina tumeveebis (dark web), mis võimaldab kurjategijatel varjatult kaubelda kõigega: alates relvadest kuni narkootikumideni. Just narkokauplemisel on viimastel aastatel selgelt täheldatud virtuaalvääringute kasutamist. Hollandis arreteeriti 2016. aastal rahvusvahelise uurimise tulemusena kümme inimest, kes olid seotud ecstasy müügist teenitud tulu pesemisega bitcoini abil. 2018. aastal aga mõisteti Ameerika Ühendriikides 11-aastane vanglakaristus narkootikumidega kaupleva rühmituse juhile, kusjuures ühenduse narkomüük käis tumeveebi kaudu ja bitcoine kasutades.

Ühe 2018. aasta uuringu järgi on ligi veerand bitcoini kasutajatest seotud mingi seadusvastase tegevusega.

Laadimine...Laadimine...