VIDEO! Aegna saarel asub Eesti kõige tihedam kivikülv

"Saare asi hakkab pihta ikkagi sellest, et kõigepealt nuusutad seda värsket sanatooriumiõhku ja liigud siis kiirustamata ringi – avastamist on siin rohkem kui küll," sõnas Aegna saare püsielanik Hugo Udusaar, kes tutvustas Tallinna päeva keskkonnapäeva raames põgusalt Aegnat ja saare kivikülvi.

Tallinn Keskkond

VIDEO! Aegna saarel asub Eesti kõige tihedam kivikülv

Õnne Puhk

"Saare asi hakkab pihta ikkagi sellest, et kõigepealt nuusutad seda värsket sanatooriumiõhku ja liigud siis kiirustamata ringi – avastamist on siin rohkem kui küll," sõnas Aegna saare püsielanik Hugo Udusaar, kes tutvustas Tallinna päeva keskkonnapäeva raames põgusalt Aegnat ja saare kivikülvi.

 

Udusaar rääkis, et Aegna kivikülvi puhul on tegu Eesti kõige tihedama kivikülviga, kus väikesel maa-alal on koos hästi palju kive. Saare kõige suurem kivi on Sihi suurkivi ehk Tulekivi, mille kõrgus on 4,06 meetrit ja ümbermõõt 35,1 meetrit. Eesti suurimale rändrahnule jääb ta küll alla – Kunda lähistel Letipea neeme tipus asuva Ehalkivi kõrgus on 7,6 meetrit.

"Rändrahnude kõrgust mõõdetakse sellest, mis maapinnast välja ulatub: Letipea neemes on kivi kenasti maapinnast väljas, aga see kivi siin Aegnal asub paljuski ka maa sees – ma pakun, et 2,5 meetrit kindlasti," selgitas Udusaar.

"Ega suurus ei olegi nii tähtis kui see, mis lood kividel on. Tulekivi nimetus tuleb selles, et varem selle kivi ümber metsa ei olnud ja mere piir oli ka lähemal ning kohalikud tegid kivi otsa tuld – see toimis meremärgina," ütles Udusaar. "2000 aastat tagasi oli just Tulekivi saare meremärgiks, sest sealt kulges merepiir," selgitas ta.

Aegna kivikülvis on 23 kaitsealust kivi ja kümmekond väiksemat ja nad asuvad kõik 170 x 140 meetri suurusel platsil.

"Rahnu mõiste hakkab sellest pihta, et kivi läbimõõt peab olema üle meetri. Viikingiajal, s.o umbes 8. sajandil olid need kivid, mida me siin näeme ridamisi, kõige madalamal kivikülvis olevad kivid ja olid 1,5 meetrit vee all. Praegu nad on juba kuskil 700 aastat kuival," selgitas ta.

"Ühel kivil on näha valget täppi," näitas Udusaar, "seal on mälestustahvel – 1914. aastast hakati siia rajama merekaitsepatareisid ning 1931. aastal juhtus siin granaadiõnnetus: 16. oktoobril oli granaadiõppus ja sõdurid hoidsid ennast varju kivide taha ja mere poole visati granaate, aga juhtus nii, et üks õppegranaatidest plahvatas – sõdur hukkus momentaalselt ja ohvitser suri kolm päeva hiljem haiglas," jutustas Udusaar.

Mälestustahvel sellest elanikke vapustanud sündmusest pandi sinna alles kolm aastat hiljem, 1934, ütles Udusaar.

Lohukivi võib olla seotud matmiskombestikuga

Edasi viis tuurijuht kaamerasilma vaatama Lohukivi. "Lohukive seostatakse enamjaolt kas viljakusega või siis matmiskombestikuga. Aegnal viljapõlde ei ole ja arvestades seda, et see lohk kivisse on tehtud meie ajaarvamise alguses, siis merepiir ulatus just selle Lohukivini," rääkis ta. "Miks see lohk võidi siia kivisse teha? Siiamaani ühest vastust sellele ei ole. Aga kui me vaatame, mis siia Lohukivi lähestikku jääb, siis siin on üks objekt – kalmistu. Lohukivi on kõige lähem rändrahn kalmistule, asudes sellest 60 meetri kaugusel," selgitas ta.

"See annab alust oletada, et see lohk võib olla seotud matmisega. Matmise kasuks räägib ka see, et kui vaadata kalmistut, siis tõesti Aegnal võidi kalmistule matta kuskil 1800 aastat tagasi," ütles ta.

Udusaar lisas, et Lohukivi võeti kaitse alla 1976. aastal ja selle juures on nõukogudeaegne silt, mis on siiamaani ilusti säilinud. "Et keegi seda ehituseks ei lammutaks või suveniiriks koju kaasa ei võtaks," märkis ta.

Ta selgitab ka, kuidas Lohukivi ja kalmistu võivad olla omavahel seotud.

"Kalmistu asub kallakul ja selle esimene ja tagumine maaosa on siledad – miks ei ole matmiseks omal ajal valitud siledat maapinda, vaid kallak?" esitas ta küsimuse.

"Kui me paneme lähima rändrahnu Lohukivi sellesse konteksti ja läheme ajas peaaegu 2000 aastat tagasi, siis siit kalmistu ja Lohukivi juurest kulgeski merepiir, merepiiri teisel pool on Viimsi poolsaar, ja nende vahelt läks läbi laevatee. Lohukivi ja matmine kattub selle kohaga, mis on kallakul, nii et tõesti võidi 2000 aastat tagasi matta kalda kallakule," rääkis ta.

"Kõige rohkem on elanud siin saarel Rootsi ajal inimesi, kümme suitsu on olnud, aga kuna põlvkonniti on elatud, siis ca 70 inimest," teavitas ta.

"Vanadest elanike märkmetest on teada, et peaaegu alati, kui siia on maetud, siis on siit luid välja tulnud. Mina pean seda kalmistut ka topeltkalmistuks, seda piirab tara – endised raudteerööpad – siin oli 5,5 km raudteed, mis on üles võetud ja sellest on tehtud tara," näitas ta. "Varem oli siin kiviaed, aga see võeti ehituste tarbeks."

Saarel asub ka Tallinna linnale kuuluv looduskeskuse kompleks

"Saarel on kokku 24 infoposti, ajaloo mõttes on info küll aegunud, aga looduse mõttes peab kõik paika. Igal infopostil on ka Aegna kaart, millel on märgitud, kus inimene asub," selgitas ta, vaatamata sellele, et saar on väike, on teedevõrk tihe ja eksida on päris kerge, eriti välismaalasel.

Udusaar räägib eksimisest enda kogemusest ka ühe naljaka loo: "Näete, siin on üks kõver mänd, ta ei pruugi ka sada protsenti looduslikult nii kõveraks kasvanud olla. Ükskord eksinud siin üks inimene ära ja helistanud ja küsinud telefonitsi, et ega sa ei oska öelda, kus ma olen. Küsimusele, kus ta asub, vastas ta, et kõvera männi juures. Aga kuna siin on üle 60% männimetsa ja paljud neist on kõverad, siis ma soovitaks, et kui te olete eksinud, leida üles infopost või mõni selgem objekt – nagu Sihikivi või Lohukivi – ja te olete plaksti! üles leitud saarel," rääkis ta.

Tuuri lõpetades näitab ta saare ühte värskemat ja suuremat ehitist, mis on Tallinna linnale kuuluv looduskeskuse kompleks, mille juures on ka 15 kämpingut.

"Varem asus siin metsavaht ja metsavahi hooned, aga nüüd on juba 2008. aastast välja ehitatud korralik loodusõppekeskus, mis täiendab saare loodust oma loodusõppe ja tutvustamisega," ütles ta.

Udusaar selgitas, et Aegna loodusõppe-loengutes osalemiseks tuleb end linnavalitsuses eelregistreerida.

"Sel aastal, seoses koroonaga on lastelaagrite ja loodusõppe tegemine siin keerulisem. Tuleb jälgida jooksvalt Tallinna linnavalitsuse lehel olevat infot," selgitas Udusaar.

Aegna on ainus Tallinna merepiires olev saar

Aegna saar kuulub Tallinna Kesklinna haldusse. Saar on suuruselt 17. Eesti mere saartest – 3 ruutkilomeetri suurune ja saare rannajoone pikkus on ligi 10 kilomeetrit.

·         Aegna saarest on ligi 80% kaetud metsaga. Valdavalt leidub saarel männikuid, kuusikuid, sanglepikuid ja kaasikuid. Aegna on saanud rohke metsa ja liivaranna pärast puhke- ja väljasõidukohaks.

·         Aegnalt on leitud 49 liiki torikulisi ja 80 liiki sammaltaimi, millest haruldasemad on harilik valvik ja haruhärmik.

·         Aegna looduses on kirjeldatud 344 liiki soontaimi, millest haruldasemad on rand-kesakann ja euroopa kikkapuu.

·         Aegnal pesitseb merikotkas. 1930-ndatel asustati Aegnale metskitsi. Saarel elavad ka rebased, oravad ja jänesed. Aegnalt on leitud ka kopra tegevuse jälgi.

·         Eesti taasiseseisvumise järel kuulutati kogu Aegna saar maastikukaitsealaks. Aegna maastikukaitseala keskus asub Külaniidu 12 asuvas loodusmajas, kust korraldatakse looduspäevi ja -matku.

·         Saarel on kokku 24 kinnistut, millest osa toimib saarel puhkemajadena.

 

Kuidas külastada Aegna Looduskeskust? Vaata SIIT.

Laadimine...Laadimine...