VIDEO! Ajaloolane Vseviov: vana Žiguli sai ostuhinnast kallimalt müüa

"Kuidas ma üldse peaksin rääkima nõukogude ajast inimestele, et kolm aastat  vana auto Žiguli oli võimalik maha müüa palju kallima raha eest, kui ta kunagi poes oli maksnud," ütles kultuurikeskuse Kaja vestlusõhtul ajaloolane David Vseviov.

 

Pilt: Ilja Matusihis
Persoon Ajalugu

VIDEO! Ajaloolane Vseviov: vana Žiguli sai ostuhinnast kallimalt müüa (3)

Toimetaja: Toomas Raag

"Kuidas ma üldse peaksin rääkima nõukogude ajast inimestele, et kolm aastat  vana auto Žiguli oli võimalik maha müüa palju kallima raha eest, kui ta kunagi poes oli maksnud," ütles kultuurikeskuse Kaja vestlusõhtul ajaloolane David Vseviov.

 

 

Vseviov rääkis vestlusõhtul, kuidas ta tudengitega käsitles nõukogude aega.

"Me võime ju ühiselt meenutada neid kuuekümnendaid ja seitsmekümnendaid aastaid. Me mäletame, kuidas see Mustamäe sündis. Kuidas sellel järgnesid teised samasugused piirkonnad nagu näiteks Lasnamäe. Aga ma ei tea, mida ma pean tegema, kui räägin sellest ajast noorematele inimestele," ütles Vseviov.

Vseviovi sõnul ei tähenda noortele paljud meile tuttavad märksõnad mitte midagi ja nad ei saagi neid teada.

"Paar päeva tagasi läks kuidagi juhuslikult jutt Lavrenti Beriale ja mu noortele tudengitele ei öelnud see nimi mitte midagi," rääkis Vseviov. "Mitte ükski käis ei tõusnud. Ja siis ma mõtlesin, et kuidas ma üldse peaksin rääkima sellest ajast inimestele, kelle jaoks ei ole mõistetav, et auto, millega sa olid sõitnud kolm aastat – Žiguli - oli võimalik maha müüa palju kallima raha eest, kui ta kunagi poes oli maksnud."

Vseviov ütles, et tema isiklikud maailma tajumise mälestused on Stalini aja järgsed. "Ma olen sündinud 1949. aastal ning seega Stalini aeg ei olnud enam minu aeg, minu olevik," ütles ta.

"Mis ei ole võrreldav Stalini aja ja sellel järgnenud Hruststovi sula ning Brežnevi aega, on hirmu tase. Keskmine inimene pidi küll arvestama paljude asjadega, aga pärast Stalini aega ta enam ei kartnud. Omavahel räägiti kõigest. Te ju mäletate neid lõputuid anekdoote Brežnevist. Hirmu puudumine ongi kõige suurem vahe stalinliku aja ja selle järgneva nõukogude aja vahel."

Nõukogude inimene väärib paremat elu

Vseviov rääkis, kuidas Hruštsov käis Ameerikas ja tema peas hakkas küpsema mõte, et ka nõukogude inimesed väärivad paremat elu.

"Aga kuidas seda saavutada, see ei olnud temale ega poliitbüroole, kes seda hiiglaslikku riiki juhtis, jõukohane küsimus," nentis ta.

Vseviovi sõnul peab ta kunstiakadeemia õppejõuna ikka ning jälle oma tudengitele lahti seletama, et kõik need pildid, kujud, arhitektuur – need ei sünni ju ei tea kust.

"Need on dikteeritud maailmavaatest, nendest arusaamadest, mis on iseloomulikud sellele ajale," rääkis ajaloolane. "Milline idee on siis Hruštsovi aja taga? See on Nikita Sergejevitši idee, et nõukogude inimesed jõuavad 1980. aastaks kommunismi. Kuidas see idee sündis? Nõukogude Liidus valitses plaanimajandus.

Paar pükse ja kolm paari kingi

Ühel mehel on vaja korralikku ülikonda, veel lisaks paar paari pükse ja kolm paari kingi. Kuna teatakse, millal vastavad ettevõtted ehitatakse, millal nad hakkavad tegema seda toodangut, siis me jõuamegi 1980. aastaks nii kaugele, et kõikide inimeste vajadused on rahuldatud.

See oli üks loogika ja teine oli see, mis viis nn hruštšovkadeni, (ehk lihtsa, ilma arhitektuuriliste liialdusteta majadeni, mis vahetasid välja kaunistustega stalinistliku arhitektuuri)."

Vsevioni sõnul oli mõte oli ka selles, et inimesed peavad saama teha seda tööd, mis neile meeldib.

"Tüütu nõude pesemine ja söögi vaaritamine kodus ei kuulunud kindlasti meeldivate asjade juurde. Inimene tuli vabastada köögiorjusest," rääkis ajaloolane. "Hakkame sööma sööklates ja kodus võib olla ainult väike köögike, kus saab külla tulnud sõbrannale teed keeta, küpsiseid kõrvale süüa, aga mineid suuri söögitegemisi ei hakka olema. See on siis hruštšovka idee. Ja veel oli nutikal Hruštsovil idee, et miks ei või sama kõrgusega majas, kus enne oli neli korrust, olla nüüd viis korrust. sellega saab ju palju elamispinda juurde."

Pikemat intervjuud ajaloolase David Vsevioviga saab lugeda esmaspäeval, 10. veebruaril ilmuvast ajalehest Pealinn.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...