VIDEO! Ajaloomuuseumis on rikkalik rahakamber

Seekord näitas kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa Eesti Ajaloomuuseumi rahakambrit, kus on eksponeeritud erinevad rahad alates araabia denaaridest ja dirhemitest kuni tänaste eurodeni välja.

Pilt: Kuvatõmmis

VIDEO! Ajaloomuuseumis on rikkalik rahakamber

Toimetaja: Lisa Gabriela Metsala

Seekord näitas kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa Eesti Ajaloomuuseumi rahakambrit, kus on eksponeeritud erinevad rahad alates araabia denaaridest ja dirhemitest kuni tänaste eurodeni välja.

"Oleme jõudnud Tallinna kaupmeeskonna ajaloolisse südamesse, Suurgildi hoonesse, mis toimib täna Eesti Ajaloomuuseumina," rääkis Kuuskemaa. Videotuur sai alguse trepil, mis viib aktsiisikambrisse, mida võime nimetada ka varakambriks.

"Aktsiisikamber pole eriti suur, kuid ta on toekalt võlvitud. Siin on portaal, mis oli kunagi ilus ja värviline, ja siit avaneb vaade Püha Vaimu kirikule. Keskaegsest ajast on siin seinakapid, kus hoiti raha, dokumente ja väärisesemeid," rääkis Kuuskemaa.

Rahvasuu kinnitab, et ei leidu kulda ei hõbedat me maal, kuid siiski on seda sisse toodud sajandite ja isegi paari aastatuhande vältel, sest inimesed on ju tahtnud ennast ehtida. "Hõbe ja kuld on olnud ka maksevahenditeks, ja seetõttu ongi ajaloomuuseum aktsiisikambrisse sisse seadnud varakambri või rahakambri. Siin on eksponeeritud erinevate ajastute maksevahendid, alates araabia dirhemitest ja denaaridest, mis on ju üle tuhande aasta vanad, kuni üsna hiljuti käibel olnud paberrahani, olgu need siis Nõukogude aja rublad või eesti kroonid," lausus Kuuskemaa.

"Võib lausa imeks panna, et juba 1200 aastat tagasi rändasid meie esiisad mööda Volga jõge Musta ja Kaspia mereni ja müüsid sealsetele elanikele põhjamaiseid karusnahku ja muud ning said vastu araabia raha, denaare ja dirhemeid. Need olid väikese kaaluga, denaar 1-1.5 grammi ja dirhem 3 grammi." Näitusel on väljas ka mõned araabia rahad, millele on rõngas külge joodetud, kasutamaks münte ehetena.

"Meie maal on hakatud raha vermima alates Taani ja Saksa ajast. Tallinna kõige esimesed mündid, mille ühel küljel on kujutatud Peetruse ja Pauluse sümboleid mõõka ja võtit ja teisel kindluse torni, on arvatavasti vermitud juba aastal 1220, mil Taani võim oli alles äsja alanud, aga lubati juba oma rahasid vermida," ütles Kuuskemaa. Näitusel on eksponeeritud terve hulk traktaate, mis vermiti Taani võimu ajal, mis kestis kuni 1346. aastani. "Samal ajal olid Eestis ka omaette kiriku riigid – Saare-Lääne piiskopkond ja Tartu piiskopkond. Natuke on isegi Haapsalus ja Kuressaares vermitud Saare-Lääne piiskopirahasid. See oli esimene valuuta, mis oli meil käibel ja mille eest sai juba kindla hinna alusel midagi osta. Põhilised olid ferding, killing, mark ja hiljem tuli suurem raha taaler."

"Kui algas Rootsi aeg 1561. aastal, siis lubati Tallinnas ka jälle rahasid vermida, aga nende kohalikuks sümboliks ei olnud enam väike rist, vaid kolm lõvi, mis on Taani pärand. Rahasid vermiti erinevas suuruses ja erinevas vääringus. Rootslased ise tegelesid väga palju vasekaubandusega ja nad tegid isegi suuri vaskplaate, mis olid ka nimetatud rahadeks, üks taaler väärtuseks," ütles Kuuskemaa.

Näitusel on Vene tsaariaeg kuni aastani 1918 väga rikkalikult esindatud. "Peeter I viis Venemaal läbi olulise rahareformi. Kui varem olid traatrahad, mis vermiti traadist ebakorrapärase kujuga, ja seal oli kujutatud Püha Jüri odaga lohet torkimas. Kuna vene keeles on oda копье, siis hakati kutsuma neid rahasid копьека," rääkis Kuuskemaa.

Näituse vitriinide all on riiulid, ja nendes sahtlites on rahad, enamasti paberrahasid. Seal on näha näiteks väga kuulsat vene tsaariaegset sajarublast, millel on keisrinna Katariina kujutis, ja ka viiesajarublast. "See oli kõva sõna, sest 120 aastat tagasi sai keegi 30 rubla kuus palka. Lihtrahva käes liikusid rohkem väiksemad rahad, nagu kolmerublased, viierublased ja kümnerublased. Neid assignaate oli ikkagi palju, ja see on väga huvitav pärand," lausus Kuuskemaa.

Kui sai Eesti vabariik, siis sai Eesti ka oma raha. Algul olid margad, siis tuli rahareform 1921 ja tulid kroonid ja sendid. Siis tuli nõukogude aeg, rublad ja kopikad, vahepeal olid ka saksa okupatsiooni margad käibel ja lõpuks 1992. aastast tuli jälle Eesti raha, aga siis astusime euroliitu ja läksime üle eurodele. Osa eurodest on aga münditud sellisena, et seal peal on Eesti kontuur. Kõiki neid rahasid on võimalik näitusel vaadata.

Kuuskemaa sõnul võib kogu eksponaadi süvenenud läbi vaatamine aega võtta lausa mitu päeva, kuid sellegipoolest julgustas ta kõiki huivilis vaatama tulema, sest raha huvitab ju meid kõiki.

Laadimine...Laadimine...